3. mõjutada riiklike ja ühiskondlike institutsioonide tegevust; 4. kujundada ühiseid arusaame ning käitumisviise; 5. kujundada avalikku arvamust; 6. vahendada teadmisi; 7. pakkuda meelelahutust. Meediale pakutav info peab olema uudisväärtuslik vastava meediakanali tarbijate seisukohast, kusjuures uudisväärtuslikkuse üle otsustamisel on peakriteerium see, kas teema on värske ja päevakajaline, lugejatele lähedane ja teatud mõtte ebatavaline. Uudisväärtust lisavad ka mõju lugejale, prominentide osalemine ja konfliktsus. Niisiis, meedia kujutab endast neid tehnilisi vahendeid, mis hõlmavad kogu vaimse liikumise, võimaldades kultuurilise ja sotsiaalse pärandi edastamise ühtedelt inimestelt teistele ka nägemise - ja kuulmisulatusest kaugemate ehk siis suurte vahemaade taha. Meedia all tuleks mõista veel palju enamat, kui vaid tehnilisi vahendeid.
3. mõjutada riiklike ja ühiskondlike institutsioonide tegevust; 4. kujundada ühiseid arusaame ning käitumisviise; 5. kujundada avalikku arvamust; 6. vahendada teadmisi; 7. pakkuda meelelahutust. Meediale pakutav info peab olema uudisväärtuslik vastava meediakanali tarbijate seisukohast, kusjuures uudisväärtuslikkuse üle otsustamisel on peakriteerium see, kas teema on värske ja päevakajaline, lugejatele lähedane ja teatud mõtte ebatavaline. Uudisväärtust lisavad ka mõju lugejale, prominentide osalemine ja konfliktsus. Niisiis, meedia kujutab endast neid tehnilisi vahendeid, mis hõlmavad kogu vaimse liikumise, võimaldades kultuurilise ja sotsiaalse pärandi edastamise ühtedelt inimestelt teistele ka nägemise - ja kuulmisulatusest kaugemate ehk siis suurte vahemaade taha. Meedia all tuleks mõista veel palju enamat, kui vaid tehnilisi vahendeid.
sündmuse unikaalseks teiste samasuguste sündmuste hulgas. Mõnikord on fakte liiga vähe, et nende põhjal tuuma valida. Siis peab prognoosima, millised need võiksid olla. Reporter peab ruttu kontrollima, kas tema oletused peavad paika ja vajadusel uue teema valima. Mõnikord tuleb aga enne fookuse valimist fakte juurde hankida. Siis lähtuda uudisküsimustest, vastava teema rutiinifaktide loenditest ja küsimustest, mis aitavad uudisväärtust tõsta. Tuuma määratlemisel on kolm põhimõtet, et minimaalse vaevaga saavutada maksimaalseid tulemusi: - Püüda kohe tuum ära valida. Kui tundub, et see on võimatu, siis hakata fakte juurde hankida ja sõnastada tuum. - Reporter peab võimalikult ruttu kontrollima tuumaks valitud fakte. - Võib juhtuda, et valitud tuum on ebasobiv. Valitud juhtlõiku kontrollida ja täpsustada igas uudisekirjutamise faasis. Kui tuum ei sobi, siis leida uus fookus. 4
Toimetaja ülesanne on teha loo uudisväärtus maksimaalseks. Otsustada, millised on uudise suhted uudisväärtusega ning teha korda loo algus. a. Uudisväärtuse kindlakstegemine. Esimene ülesanne on vaadata uudist üldiselt, mõeldes uudisväärtustele ning kuidas seda suurendada. Esiteks tuleb otsustada kui väärtuslik on lugu uudisväärtuste seisukohast ja kas on arvestatud lisakirteeriume. Seejärel tuleb mõelda, kas uudisväärtust ei saa suurendada. Siis tuleb vaadata, kas miski teeb loo kirjutamise ebaeetiliseks b. Juhtlõigu korrastamine. Esimene ülesanne on teha korda uudise juhtlõik või tuumlõik, sest kogu materjal sõltub sellest. Tuleb leida kõige uudisväärtuslikum fakt ja kontrollida, kas see on juhtlõigus. Kui juhtlõigu sisu on korras, siis tuleb kontrollida, kas juhtlõik vastab vormistureeglitele
Tee endale uudisväärtuste ja lisaväärtuste süsteem, mis on oluline sinu lehe lugejate jaoks just praegu. Tunne oma valdkonda, millest sa kirjutad. Vali sündmusi uudisväärtuste, mitte kõhutunde järgi. Mõtle alati uudisväärtustele lugeja seisukohast, mitte enda või allikate seisukohast. Võrdle sündmuste väärtust kõigi uudisväärtuste põhjal. Otsi üles sündmuste need aspektid, mis on kõige uudisväärtuslikumad ja keskenda oma uudis neile. Otsi lisafakte, mis tõstavad loo uudisväärtust. Esiteks, uudisväärtused on üldised ja ajaleht peab need konkretiserrima. Teiseks, uudisväärtusi tuleb mõõta. Kolmandaks, neid tuleb kasutada uudise tegemise eri etappidel ja erinevate probleemide lahendamiseks. Ajakirjanik peab kasutama neid sündmuste valimisel ja kooskõlastamisel. Neid uudisväärtusi tuleb kasutada sündmuse eri aspektide hindamisel. Uudisväärtust saab kasutada sündmuse kohta uute faktide otsimisel. 1. Uudisväärtuse konkretiseerimine
Uudismaterjal põhinegu tõestataval ja tõenditega tagatud faktilisel infol. • Konflikti sisaldava materjali puhul peab ajakirjanik ära kuulama kõik osapooled. • Ei sobi rõhutada rahvust, rassi, religioosset või poliitilist kuuluvust ega sugu, kui sellel pole usaldusväärsust. • Ajakirjandus ei või inimest käsitleda kurjategijana enne sellekohast kohtuotsust. • Enesetappude ja enesetapukatsete uudisväärtust tuleb tõsiselt kaaluda. • Andmeid ja arvamusi kindlate inimeste tervisliku seisundi kohta ei avaldata, va siis kui inimene on andmete avaldamisega nõus või kui selliste andmete avaldamist nõuab avalikkuse huvi. • Vanemate vaidlusi laste hooldusküsimuste üle ei kajastata. • Avaldades materjale õigusrikkumistest, kohtuasjadest ja õnnetustest peab ajakirjanik kaaluma, kas asjaosaliste identifitseerimine on vajalik ja milliseid kannatusi võib see
Sõnu võib muuta vähe, kokku suruda. Millal eelistada tsitaati? Enamus inimeste jutust tuleb esitada parafraasina. Tsitaat on erand, mitte reegel. • Esmaseks otsustamise aluseks on info ja allika väärtus. Tsitaati kasutatakse, et anda edasi loo teema seisukohast olulist infot. Kuna tsitaat tõuseb esile, siis peab temas olema loo põhiteema seisukohast oluline. Otsetsitaat peaks esitama olulisi allikaid, kes tõstavad loo uudisväärtust. Tsitaat peab olema hästi sõnastatud. • Teine tsitaadi kasutamise põhjus on seotud uudise objektiivsusega. Et vältida kallutatust ja muljet, et reporter sekkub loosse, tuleks tsitaadina esitada: sisult kahtlast, vaieldavat infot; ütleja subjektiivseid seisukohti, arvamusi, hoiakuid; infot, millest ajakirjanib tahab distantseeruda. • Lisaks võib tsitaati kasutada tehnilisel eesmärgil, selleks et: anda edasi allika
Konfliktne on olukord või küsimus, mille puhul Kui o palkab Sk, siis on vaja -määrata töö sisu; määrata positsioon o-is; võimalikud asendajad; fikseerida on esindatud vähemalt kaks erinevat seisukohta. Konfliktsust annab ka poolkunstlikult tekitada. töö eesmärk (teavitaja, ühenduse pidaja jne); määrata sk vastutusvaldkond; formuleerida volitused tema • Meelelahutuslikkus – pakub praktiliselt alati inimestele huvi ja võib lisada uudisväärtust. valdkonnas; määrata kindlaks koostöörühmad nii o sees kui suhetes avalikkusega; planeerida arengusuunad; • Prominentsus – teatud - tuntud inimeste seos sündmusega lisab uudisväärtust planeerida koolitus; fikseerida võimalikud eriülesanded (kriisikäitumine vms).
Selle erinevuse aluseks on oskamatus olulist sündmust ära tunda. Jätab mulje, et osad lehed pannakse ruumitäiteks. 2. Kuritegevus, korruptsioon, kohtulood on kesksed probleemid, millega Eesti lehed tegelevad. Tulemuseks on monomaaniliselt negatiivseid emotsioone pakkuvad lehenumbrid. 3. Head ideed kipuvad saama kesisteks uudisteks. Pole otsitud fakte ja tegelasi, kes-mis tõstaks loo uudisväärtust. Piirdutakse juhuslike-lihtsalt kättesaadavate allikatega. Ei suudeta leida ise piisavalt palju originaalset, varjatud ,aterjali. 4. Vähe on üllatavat, ebatavalist, ootamatut. Ajakirjanikud ootavad, et sündmus ise nende arvutisse ilmuks. 5. Varjatud materjali esitamisel kipub keskseks muutuma soov ajada iga hinna eest ametnikud raevu ja ununevad lugeja vajadused ja väärtused. 6. Lehed tegelevad hoolega riigi probleemidega, kuid väga vähe suurfirmade
· Mõjukus, olulisus, kasulikkus tähtsus ühiskonna jaoks laiemalt. Oluline on osata näha oma organisatsiooni "väljaspool kasti". · Konfliktsus see ei tähenda pelgalt tüli, skandaali. Konfliktne on olukord või küsimus, mille puhul on esindatud vähemalt kaks erinevat seisukohta. Konfliktsust annab ka poolkunstlikult tekitada. · Meelelahutuslikkus pakub praktiliselt alati inimestele huvi ja võib lisada uudisväärtust. · Prominentsus teatud - tuntud inimeste seos sündmusega lisab uudisväärtust Uudiskünnise ületamiseks · Väljaande ja auditooriumi iseloom ja suunitlus kas olete ikka oma sõnumi suunanud õigesse kohta... · Väljaande omanike mõju kuigi ajakirjanikud on suuremalt jaolt oma igapäevatöös iseseisvad ja sõltumatud, võivad omanikud või peatoimetaja mõnikord oluliste majandus-, poliitiliste- ja julgeolekukaalutluste tõttu ajakirjanikku mõjutada.
"filter", kellel jätkub julgust niisugune algatus, kui see tuleb ettevõtte juhtkonnalt, turundusosakonnalt või kolmandatelt osapooltelt, tagasi lükata, argumenteerides, miks läbimõtlematu ja koormava info saatmine meediale ei ole kaugemas tulevikus ettevõtte või organisatsiooni huvides. Sageli peitub lahendus alternatiivsete sihtgruppide pakkumises info, millel ei ole uudisväärtust meedia jaoks, võib olla täiesti omal kohal ettevõtte intranetis või kliendilehes. Suhtekorraldus ei ole ju pelgalt meediasuhtlus, vaid kõigi ettevõtte jaoks vajalike siht- ja sidusrühmade informeerimine. See on lihtne põhimõte, mis sageli ununema kipub. Kergema vastupanu teed ei tohiks kindlasti minna ning esmapilgul vähese uudisväärtusega sõnumite edastamisest meediale ei peaks kergekäeliselt loobuma. Enne kui selline otsus teha, on suhtekorraldaja
Võib teha erandi, kui intervjuu kaitseb lapse huve. Hangib heli- ja pildisalvestused avalikult (v.a ülekaaluka avaliku huvi olemasolul, kui materjali teistmoodi ei saa) 4 Avaldamisreeglid Uudised, arvamused ja oletused olgu eristatavad. Artikkel põhinegu tõendatav materjalil Kõik osapooled kuula ära Ei sobi rõhutada rassi, religioosset või poliitilist kuuluvust vms, kui sellel pole uudisväärtust Ei tohi käsitleda kedagi kurjategijana, kui puudub kohtuotsus. Moraalselt tundlike teemade käsitlemist tuleb kaaluda (nt enesetapud) Ei avaldata andmeid tervisliku seisundi kohta Kas identifitseerimine on vajalik? 5 Vastulause Kui avaldada tõsiseid süüdistusi, on õigus inimesel anda kommentaar samas väljaandes 1 Vastulausega on õigus parandada avaldatud materjali vigu.
annaabi.ee 
