PÕHIEMOTSIOONID - viha, hirm, vastikus, kurbus, rõõm, üllatus MIKS MEILE EMOTSIOONID? - hindamine (isikud, olukorrad) - ergutavad või pidurdavad - suunavad tähelepanu - stimuleerivad mälu - väljendavad (suhtumist, eelistusi) EMOTSIOONID AJUS - limbiline süsteem - talamus, hüpotalamus, ka amügdala *enesestimulatsiooni katse rottidel Olds ja Milner, 1953 J. PANKSEPP – IMETAJATE EMOTSIOONID - uudistav süsteem - hirmusüsteem - raevusüsteem - paanikasüsteem EMOTSIOONIDE ARENG - H. Harlow katsed ahvidega (1950) *kontaktivajadus - lateralisatsioon *rõõmus vs kurb nähu (Öhman) VAIMSED VÕIMED EHK INTELLIGENTSUS (intelligentia – arukus, taibukus) - üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime (David Wechsler, 1975) *Charles Darwin *Francis Galton - 1865. aastal avaldas artikli „Talendi ja iseloomu pärilikkus“
*nartsissism – liialdatud mure välimuse pärast *keha sallimatus *kehakujutise moondumine MUUTUSED AFEKTIS (meeleolus - on see meil kõrgem, madalam – võib olla reaalsus või ka põhjendamatu) -anhedoonia (meeleolu ei ole piisavalt langenud, et saaks diagnoosida depressiooni, kuid siiski langenud) -mania (meeleolu on langenud nii, et midagi ei lähe korda) *ajastus, kestus ja kohasus *tuimenemine, lamenemine -ärevus MUUTUSED TAHTEAKTIIVSUSES - isu, janu, uudistav käitumine, uni, motivatsioon /(mis võib hakata lagunema) *agiteeritus *hüperaktiivsus, hüperkineesia *pidurdatus (võib ilmnema kangestunud pooside võtmiseni) -käitumine
emotsioon tugevdab mälu tähelepanu keskmes olevale, kuid nõrgendab mälu ülejäänu suhtes 5) ekspressiivne ja kommunikatiivne funktsioon - väljendavad isiku suhtumist ja eelistusi ning on kommunikatsioonivahendiks. 6) Empaatiline funktsioon loob aluse kaastundeks, normaalne inimene väldib tegusid, mis võiksid kaasinimeste tervist/elu ohustada/kahjustada Baasemotsioonid: paanika, raev, otsing/ootus/uudishimu, hirm Uudistav süsteem aitab keskkonda tundma õppida, eesmärkidele suunduda Hirmusüsteem reageerib ohusignaalidele, valule ja vigastustele ning vahendab võitlusreaktsioone, põgenemist, tardumisreaktsiooni. Raevusüsteem käivitab viha ja rahulolematust, reageerib ebameeldivatele ärritajatele/frustratsioonile/ahistamistele rünnakute ja võitlusega. Paanikasüsteem käivitub harjumusliku/soodsa keskkonna kadumisel. Algsed baasemotsioonid arenevad ja täienevad.
vaatlemisoskust. Kehakeele väljendusvahendid on: 7 Suhtlemise lühikonspekt Edda Sõõru · Kehahoid (sirge, rühikas, vaba, sõdurlik, jäik, küürus, lodev) · Näoilme (aval, ilmekas, lõõgastunud. naeratav, tõsine, morn, tusane, karm) · Silmavaade (avameelne, uudistav, uuriv, kriitiline, tühi, jäine, irooniline, eemalviibiv, luurav) · Kõnnak (kindel, vaaruv, tasakaalukas, hoogne, kiire, närviline) · Istumisviis (sirge, lõtv, sundimatu, kindel, lohaks, kange, kühmus) · Rääkimisviis (sugestiivne, soe, meloodiline, selge, kamandav, terav, jäine, pudikeelne, kogelev, alandlik, võlts, meelitav) · Puudutused, lähedus · Hingamiskiirus (kiire, normaalne, aeglane) · Zhestid käte hoid, liigutused, ehmatamine
2. olukorra ratsionaalse analüüsi ja enesekriitilisuse vähenemine lõhkumine ja varastamine massis (pronksööl), inimene ei saa aru et tegeleb varastamisega. 3.solidaarsustunne rahvamurruga , mis vähendab kõlbus- ja õigusnormide järgmise tähtsust. 4. pildistatakse ja filmiti näiteks.. pronksööd, mis toob natukenegi inimesi maapeale.. )))))) Rahvamurru tüübid: a) juhuslik uudistav; b) ekspressiivne (väljendav); c) võitlev; d) agressiivne; e) põgenev (paanika); f) kasuahne; g) ekstaatiline; HULGAD JA LIIKUMISED: /A: 257-260 /, /AU: 259-261/, / HMS: 265-274/ PAAR e. DIAAD - inimühendus, mida iseloomustab kõige tugevam ühtekuuluvus, solidaarsus. Mistahes paarisuhet iseloomustab teatav INTIIMSUS(lähed poodi palju ostjaid ei ole intiimsust, kui vähe siis on intiimne (külapoes oled kahekesimüüaga ja küsid kas see on värske ja müüa ütleb et ei ole)
2) olukorra ratsionaalse analüüsi ja enesekriitilisuse vähenemine; 3) solidaarsustunne r-ga, mis vähendab kõlblus- ja õigusnormide järgimise tähtsust; 4) anonüümsustunne, vastutustunde vähenemine oma käitumise suhtes; 5) isikliku jõutunde suurenemine seoses r-ga ühtesulamise ja emotsionaalse pingega. R-du sattunud inimene käitub teisiti kui tavaliselt ja ei oska seda hiljem ratsionaalselt põhjendada. Rahvamurru tüübid: a) juhuslik uudistav; b) ekspressiivne (väljendav); c) võitlev; d) agressiivne; e) põgenev (paanika); f) kasuahne; g) ekstaatiline. 8. Sotsiaalne grupp, gruppide liigid SOTS GRUPP sots elu osa, mille tunnusteks solidaarsus ja liikmete vastastikune tegevus Merton grupi tunnused koostöö, liikmeskond ja identiteet Grupi struktuuris on positsioon/staatus, sots rollid ja normid. Struktuurid on funktsionaalsed, emotsion, kommunikatiivsed ja hierarhilised
Emotsioonid on autentsed, kui terve nägu seda näitab. Emotsioonide otstarve: *emotsioonid hindavad isikuid, olusid, nähtusi jne *ergutavad/pidurdavad aktiivsust *suunavad tähelepanu emotsionaalselt köitvale ja tähenduslikule *stimuleerivad mälu *väljendavad isiku suhtumist ja eelistusi *on kommunikatsioonivahendiks Emotsionid ajus Limbiline süsteem Talamus, hüpotalamus, ka amügdala Enesestimulatsiooni katse rottidel Olds ja Milner 1953 J. Panksepp imetajate baasemotsioonid 1) uudistav süsteem uues olukorras orienteerumine 2) hirmusüsteem tunneme ohtu 3) raevusüsteem ägestumine 4) paanikasüsteem ei osata reageerida Emotsioonide areng H. Harlow katsed ahvidega (1950) - Kaks ema, metallist andis süüa ja teine oli lihtsalt pehme kiinduti pehmesse, aga süüa upitati teistelt, pehme juurde mindi, kui oli hirm, paanika Kontaktivajadus Emotsiooniteooriad: James-Lange teooria emotsiooni tekkimise põhjus on motoorne ja füsioloogiline
Emotsioonid on autentsed, kui terve nägu seda näitab. Emotsioonide otstarve: *emotsioonid hindavad isikuid, olusid, nähtusi jne *ergutavad/pidurdavad aktiivsust *suunavad tähelepanu emotsionaalselt köitvale ja tähenduslikule *stimuleerivad mälu *väljendavad isiku suhtumist ja eelistusi *on kommunikatsioonivahendiks Emotsionid ajus Limbiline süsteem Talamus, hüpotalamus, ka amügdala Enesestimulatsiooni katse rottidel Olds ja Milner 1953 J. Panksepp – imetajate baasemotsioonid 1) uudistav süsteem – uues olukorras orienteerumine 2) hirmusüsteem – tunneme ohtu 3) raevusüsteem – ägestumine 4) paanikasüsteem – ei osata reageerida Emotsioonide areng H. Harlow katsed ahvidega (1950) - Kaks ema, metallist andis süüa ja teine oli lihtsalt pehme – kiinduti pehmesse, aga süüa upitati teistelt, pehme juurde mindi, kui oli hirm, paanika Kontaktivajadus Emotsiooniteooriad: James-Lange teooria – emotsiooni tekkimise põhjus on motoorne ja füsioloogiline
Ekman)- põhiemotsioonide avastaja. Miks meile emotsioonid? • Hindamine (isikud, olukorrad) • Ergutavad või pidurdavad • Suunavad tähelepanu • Stimuleerivad mälu • Väljendavad (suhtumist, eelistusi) Emotsioonid ajus • Limbiline süsteem • Talamus, hüpotalamus, ka amügdala • Enesestimulatsiooni katse rottidel Olds ja Milner 1953 49 50 J. Panksepp imetajate baasemotsioonid • Uudistav süsteem • Hirmusüsteem • Raevusüsteem • Paanikasüsteem Emotsioonide areng • H. Harlow katsed ahvidega (1950) • Kontaktivajadus • Lateralisatsioon • Rõõmus vs kurb nägu (Öhman) Vaimsed võimed e intelligentsus Vaimne võimekus ehk intelligentsus • Intelligentia (lad.k.) - arukus, taibukus • Üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime ( David Wechsler, 1975) Charles Darwin- Francis Galton
Mingid baasemotsioonid? Mida ei saa madalamateks lahutada? Ühest vastust pole. Isikupärast sõltub, liikidest, uurimistest, keeltest jne. Afektiivse neuroteaduse ala proff- Jaak Panksepp. baasemotsioonid ja ajuringed. Tema arvates on olemas baasemotsioonid, aluseks kindlad ringed ajusüsteemides, biokeemilised ained määravad emotsiooni tüübi- neid on 4. edasi arenevad muud nende baasil. Huvi, seotus, viha ja hirm! Huvi- emotsioon, mille pinnal arenevad välja uudistav käitumine, otsing, püüd luua otsida uut, eksploratiivne. Ekspansiivsus ja eksploratiivsus sõltub indiviidist, geneetikast. Seotus- liigikaaslastega, kohaga, perega, turvalisustunne millegagi seostumisel. Pos kinnitav emotsioon. Huvi ja seotus vist konkureerivad omavahel. Negatiivset laadi emotsioonid- viha ja hirm. Viha aitab võidelda, end maksma panna. Hirm aga hoiatab end kaitsma, põgenema jne. Selle kaudu kohandutakse, elatakse üle.
See on seotud küsimusega, kuidas emotsioonid tekivad ja arenevad. Edmund Rolls (1998). Ühes skaala otsas on ekstaas ning teises äärmuses on õudsutunne. Samuti tugev on kõrgendatud emotsionaalne kõrgolek ning selle peegelpildis on hirmutunne. jne Eesti tuntuim sellealane spetsialist on Jaak Panksepp, kes on uurinud baasemotsioone ja ajuringeid. Pankseppa teooria järgi on olemas neli neurobioloogilistest andmetest ja loomade käitumistest tulenevat dimensiooni. Esimene on uudistav süsteem ehk huvidimensioon – need närvisüsteemi osad, mis panevad looma olema ergas ja uudishimulik ning otsima uusi asju. Need, kellel on rohkem teamist keskkonnast ehk paremini arenenud huvidimensioon, on eeldus suurem leida soodsamaid keskkonnatingimusi. Teine on paanikasüsteem ehk seotuse süsteem, mis motiveerib otsima ning andma kaitset. Lisaks tundma ennast turvalisena ja olema kaitse lähedal pesas varjus nt. Ohutunde puhul käivitub koheselt vastav käitumine
annaabi.ee 
