rasketööstus oli alati elujõuline ka Hrustsovi ning Breznevi ajal. Stalini aja lõpuks oli sõjaeelne tase taastatud, kuid aeg oli siiski raske, oli kaardisüsteem, kuna toitu ning esmatarbeid oli vähe. Hrustsovi ajal oli majandus tõusuteel ning liiguvabariikidel oli rohkem iseseisvust. Tema ajal olid ka teaduses edasiminekud 1957. Aastal oli esimene Maa tehiskaaslane, 1961 oli Gagarini väljalend. Diktaator tegi kampaaniaid ning haris uudismaid, kuid lõpuks hakkas välja müüma naftat ning sisse ostma vilja, selle põhjusel ta ka tagandati. Breznevi valitusajal majandus langes, seda aega nimetatakse ka stagnatsiooniks. Arenes välja varimajandus ehk letialune kaubandus, kuna riigis oli puudus esmatarvetest. Sisepoliitikas oli 40.aasta jooksul üks ühine tunnus kõigil diktaatoritel juhikultus. Stalini aega iseloomustab kõige paremini repressiiv- ehk vägivallapoliitika, selle näiteks on ka KGB ning GULAGi vangilaagrid
- miljonite inimeste vabastamine vangilaagritest - Stalini isikukultuse paljastamine KP kongressil (lõplikku hinnangut stalinismile siiski ei antud) - loodi vabam, demokraatlikum õhkkond - algas elamuprobleemi lahendamine suures plaanis (paneelelamute ehitamise algus) - ,,hrustsovkad". Miljonid inimesed said barakkidest, keldritest välja. - asutati rahvamajandusnõukogud anti suurem iseseisvus kohtadele majandusküsimustes - püüd lahendada teraviljaküsimus : 1954 - hakati rajama uudismaid, kasvatama käsukorras maisi, kartulit ruutpesiti. 1959 fikseeriti, et sotsialism NSVLiidus on võitnud, eesmärk on lähemal ajal jõuda täielikult kommunismi, kus kehtivad põhimõtted: igaühelt tema võimete kohaselt, igaühele tema vajaduste järgi; töö on muutunud inimese esmaseks eluvajaduseks. HRUSTSOV kui isiksus: - labane, kultuuritu -ebaintelligentne -armastas tegutseda kampaanialikult - otsustas umbropsu, nõu pidamata Poliitbüroos
Tekkis võimalus, et Kesk-ja Ida- Euroopa kommunistlikud reziimid varisevad üksteise järel kokku. Suessi kriisiga hõivatud lääneriigid polnud sündmuste selliseks arenguks valmis. Maailmasõda kartes ruttasid nad NSV Liidule kinnitama, et ei kavatse sekkuda Kesk-ja Ida- Euroopas toimuvasse. ümberkorraldused · 1953 sügisest vähendati tuntavalt talurahva maksukoormust · 1955 viidi väed välja Austriast · 1954-1961 hariti Kasahstanis ja Lõuna-Siberis massiliselt üles uudismaid tervikuna kampaania lootusi ei õigustanud · 1956. a. partei XX kongressil pidas Hrustsov Stalini tegevust paljastava kõne, mis Nõukogude inimeste jaoks avalikustati alles 33 aastat hiljem · Represseerituid amnesteeriti ja küüditatuid ning Saksa ja Jaapani sõjavange lasti koju · 1957 võeti vastu seadus rahvamajandusnõukogudest, neile pandi vastutus kogu regiooni majanduse juhtimise ja kohalike majandusressursside otstarbeka kasutamise eest
Cistertium) nime järgi. Ordu asutati 1098. a., põhikiri võeti vastu 1119. a. Tsistertslaste eesmärgiks oli kloostrielu reformimine ning Püha Benedictuse aegsete põhiväärtuste juurde tagasipöördumine. Mitmed Liivimaa ristiusustamisel osalenud võtmefiguurid, nagu Liivimaa piiskop Bertold ja Eestimaa piiskop Theoderich, kuulusid samuti tsistertslaste ordusse. Nad loobusid pärisorjade tööst kloostripõldudel ning asusid neid ise harima, tegelesid aianduse ja loomakasvatusega, harisid uudismaid. Nende elu oli kasin, kloostrid sisustatud ainult hädavajalikuga, mungad ja nunnad allutatud rangele distsipliinile. Tsistertslased kandsid halle rüüsid, mistõttu neid on kutsutud ka hallideks munkadeks Oli üsna tavaline, et just tsistertslasi saadeti kiriku äärealadele. Vennaskonna liikmete ideaaliks oli Jeesus Kristus, kes pühendas elu teiste teenimisele, ei loonud perekonda ega kogunud mingit maist vara. Kiriku äärealadel lootsid
Seejärel rajas Gustav II Adolfi käsul sinna esimene gümnaasium 1631. a-l. Tsistertslased ehk bernardiinid on saanud nime oma emakloostri Citeaux' (ld. k. Cistertium) nime järgi. Ordu asutati 1098. a., põhikiri võeti vastu 1119. a. Tsistertslaste eesmärgiks oli kloostrielu reformimine ning Püha Benedictuse aegsete põhiväärtuste juurde tagasipöördumine. Nad loobusid pärisorjade tööst kloostripõldudel ning asusid neid ise harima, tegelesid aianduse ja loomakasvatusega, harisid uudismaid. Nende elu oli kasin, kloostrid sisustatud ainult hädavajalikuga, mungad ja nunnad olid allutatud rangele distsipliinile. Tsistertslased kandsid halle rüüsid, mistõttu neid on kutsutud ka hallideks munkadeks. Tsistertslaste ordu munkadel oli Eestis kaks kloostrit: Tartu lähedal Kärknas ja Padisel. Tsistertslaste nunnakloostrid olid Tallinnas, Tartus ja Lihulas. Naistsistertslased olid tavaliselt aadlipäritolu daamid, kas lesed või vanatüdrukud, kes oma elulõppu kloostrirahusse
ligikaudu pool põllumaast ning kes kasutasid palgalist tööjõudu. - Jätkus talude päriseksostmise protsess. 1916 aastaks oli mõisnike käest päriseks ostetud 4/5 taludest. - Teraviljakasvatuse asemel hakkasid esile kerkima piimakarjakasvatus ja loomakasvatus (Põhjuseks viljahindade langus ja võimalus piimatooteid tänu raudteele Venemaale turustada). - Põlluharimine intensiivistus (hariti uudismaid, tehti maaparandust, võeti kasutusele kunstväetised, tegeleti karja- ja sordiaretusega jne.). - Kasvas talupoegade sotsiaalne kihistumine. Osa talupoegi rikastus, samas kasvas maata talupoegade ja kehvikute hulk. Suureks probleemiks kujunes maapuudus. - Paljud, eriti talupoegade vaesemate kihtide esindajad (mõisamoonakad, sulasrahva esindajad või kehvikud), moodustasid põhilise osa ka
Majanduse juhtimise detsentraliseerimine. Põllumajandus kardinaalsed muudatused. · Tõsteti põllumajandustoodete kokkuostu hindasid · kolhoosnikele hakati maksma rahapalka ja vanaduspensione · 1956.a. said kolhoosnikud passid · suuremat tähelepanu pöörati kolhooside varustamisele tehnikaga · ja kolhooside juhtkonna kompetentsemaks muutmisele. Asuti üles harima uudismaid stepialadel. Esialgu andis see väga häid tulemusi, hiljem aga kandsid suured vihmad viljaka mulla põldudelt minema. Väga populaarsed olid komsomoli löökehitused BAM. 1954-58 põllumajanduse kogutoodang suurenes u. 35%. See jätkus kuni 1962.a. Saabus krahh stepi ülesharimisega rikuti looduse tasakaal. 1962. kevadel uhuti pinnas minema koos viljaseemnega. 1962. tõsteti toidukaupade hindu. Esimene aasta, kui NL ostis toiduaineid sisse. Alates sellest aastast jätkub
ligikaudu pool põllumaast ning kes kasutasid palgalist tööjõudu. - Jätkus talude päriseksostmise protsess. 1916 aastaks oli mõisnike käest päriseks ostetud 4/5 taludest. - Teraviljakasvatuse asemel hakkasid esile kerkima piimakarjakasvatus ja loomakasvatus (Põhjuseks viljahindade langus ja võimalus piimatooteid tänu raudteele Venemaale turustada). - Põlluharimine intensiivistus (hariti uudismaid, tehti maaparandust, võeti kasutusele kunstväetised, tegeleti karja- ja sordiaretusega jne.). - Kasvas talupoegade sotsiaalne kihistumine. Osa talupoegi rikastus, samas kasvas maata talupoegade ja kehvikute hulk. Suureks probleemiks kujunes maapuudus. - Paljud, eriti talupoegade vaesemate kihtide esindajad (mõisamoonakad, sulasrahva esindajad või kehvikud), moodustasid põhilise osa ka
(mungarüü värvi järgi ,,hallid vennad"). Nad rajasid 1228 aastal mungakloostri Kärknas (hiljem ka Padisele) ja naistsistertslaste Püha Miikaeli ehk Mihkli kloostri Tallinnas (hiljem ka Tartu ja Lihulasse). Vana- Tsistertslaste eesmärgiks oli kloostrielu reformimine ning Püha Benedictuse aegsete põhiväärtuste juurde tagasipöördumine. Nad loobusid pärisorjade tööst kloostripõldudel ning asusid neid ise harima, tegelesid aianduse ja loomakasvatusega, harisid uudismaid. Nende elu oli kasin, kloostrid sisustatud ainult hädavajalikuga, mungad ja nunnad allutatud rangele distsipliinile. Sünkretism Pärast maa alistamist sai 1230-40 aastatest alguse pikem üleminekuaeg, mille jooksul eesti vana rahvausund kohtus kirikliku ristiusuga ja püüdis end sellega sobitada. Kirik hõlmas kristlase elu tervikuna, kalendritähtpäevade mugandumine katoliikliku pühakutekalendri, kommete ja rituaalidega (ohverdamine, jumalateenistusel uus sisu)
neid eelisarendada ning kolhoose tahaplaanile tõrjuda. Selline lähenemine ei olnud kindlasti mõistlik. Kolhoosi vorm, kui oli tubli esimees, korralik kollektiiv, võimaldas paindlikumalt majandada. See võimaldas ka oskusliku juhtimise korral kolhoosiliikmete paremat kaasamist protsessi. Hiljem tullakse otsapidi rohkem kolhooside juurde tagasi. „Lahing leiva pärast“- oluline oli Hruštšovi jaoks põllupinna laiendamine, selleks leiti see tee, et hakati uudismaid üles harima. Uudismaade kasutusele võtmine muudeti jõuliseks siseriiklikuks propagandaaktsiooniks, tõsteti jõuliselt esile, selle taha rakendati mitmed üleliidulised org-d. Komsomoli puhul oli elementaarne, et komsomol igal aastal suure osa oma liikmeid suunas sunniviisiliselt uudismaid üles harima, käis tohutu propaganda saatel. Tegemist lahinguga leiva pärast. Põhja-Kasahstanis, Siberis jm hariti uudismaid. Esialgselt andis see ka teatud tulemusi-
Olulisemad keskaegsed ordud Eestis olid: · Tsistertslaste ordu Tsistertslased ehk bernardiinid on saanud nime oma emakloostri Citeaux' (ld. k. Cistertium) nime järgi. Ordu asutati 1098. a., põhikiri võeti vastu 1119. a. Tsistertslaste eesmärgiks oli kloostrielu reformimine ning Püha Benedictuse aegsete põhiväärtuste juurde tagasipöördumine. Nad loobusid pärisorjade tööst kloostripõldudel ning asusid neid ise harima, tegelesid aianduse ja loomakasvatusega, harisid uudismaid. Nende elu oli kasin, kloostrid sisustatud ainult hädavajalikuga, mungad ja nunnad allutatud rangele distsipliinile. Tsistertslased kandsid halle rüüsid, mistõttu neid on kutsutud ka hallideks munkadeks. Tsistertslaste ordu munkadel oli Eestis kaks kloostrit, Tartu lähedal Kärknas ja Padisel. Tsistertslaste nunnakloostrid olid Tallinnas, Tartus ja Lihulas. Naistsistertslased olid tavaliselt aadlipäritolu daamid, kas lesed või vanatüdrukud, kes
mindud nii palju, Venelasi eestis oli 4%, baltisakslasi 3,5% sajandu alguses. Linnastumise olukord oli üsna tagasihoidlik. Keskajal 5%, 19. saj 8%, 20 saj alguses 15% aga maailmasõja ajal 22%. Majanduslik edenemine: põllumajandus (mõisamajandus, talumajandus, Stolõpini agraarreform), Põllumajandus oli ikkagi põhiteema, 2/3 rahvast olid sellega seotud. Suurmaapidamine ehk mõisamajandus ja väikemaapidamine ehk talumaa majandus. Mõisnike puhul oli hea see, et nad tegid uudismaid, nad võtsid kasutusele moodsad viisid, tehnika, väetamise,tõuaretuse. Mõisamaid oli 58%, aga põllumaadest 43%. Turule tootis mõis enamuse toiduainetest. Mõisatest said algused ka meiereid, kes algselt palkasid välismaalt, aga eest sptesialistide tekkimisel ka eesti mehi, kes hakkasid sellega hästi teenima. Sajandi alguses oli rõhk pigem karjakasvatusel, et saada piima, kui nt põllumajandusek, Seal vähenes rukki osakaal, kasvas kartul kui söödatoit ja juurviljad iluaedades.
annaabi.ee 
