Majandusajaloo II harjutustund/seminar (2013 sügis) 1) Füsiokratismi olemus ja peamised seisukohad? Kuidas suhtusid selle koolkonna esindajad vabamajandusse? 2) Utoopilise sotsialismi tekke põhjus ja selle esindajate eesmärgid? 3) Kirjelda utopistide ideaalühiskonna põhimõtteid Thomas More’i ja Tommaso Campanella näitel? 4) Saksamaa ajaloolise koolkonna olemus? Koolkonna kaks arengufaasi ja peamised seisukohad? 5) Millist/milliseid ühiskonnakihti/-kihte esindas Saksa ajalooline koolkond? Millise ühiskonnaklassi ideoloogiaga oli tegemist? Põhjenda! 6) Miks vastandasid Saksa ajaloolise koolkonna esindajad ennast utopistidele ja marksistidele? Selgita nende vastasseisu iseloomu!
toetas materiaalselt tema õde ja perekonda. Need on kaks tegelast, kes omavad reaalseid prototüüpe. Selles tekstis peegelduvad autori isiklikud muljed. Erakorteri võimalus, vahetab tihti. Antud perioodil jälgib ta Peterburi vaeseid inimesi. Miks selline pealkiri? Kahetähenduslikkus Vaesed materiaalselt vaimuvaesed Ideoloogiline taust 40ndateks on Dostojevskil välja kujunenud poliitilised vaated. On tutvunud prantsuse sotsiaal-utopistide ideedega. Charle Fourier. Vene haritlased huvitusid sotsiaal-utopismist 30/40ndatel. Ühiskondlik elu tuleb ümber korraldada. Sotsiaalne ebavõrdsus. Venelased lähtusid Russeau ,,loomuliku inimese" teooriast, kus Russeau väitis, et inimkond eksisteeris õnnelikult, kuni tekkis sotsiaalne ebavõrdsus, millest kasvasid välja erinevad pahed. Inimene sünnib maailma puhtana, kuid ühiskond rikub inimese. Prantslased ja sotsiaal-utopismi idee
Konservatism Palju ebavõrdsust, kuid tugev ja riiki pooldav ühiskond Liberalism Vastasseis kuningavõimule ja feodaalkorrale. Palju vabadust ( sõnavabadus, usuvabadus jne.) Sotsialism Taheti tekitada sotsiaalne võrdsus ja kaotada ühiskonnas kihid. 4. Kas tegemis on utopistlikule sotsialismile või marksismule omaste väidetega? Kirjuta lase ette kas U või M. 1. U 2.U 3. M 4. M 5. U 6. M 7. U Miks olid sotsialistede-utopistide ideed tegelikkuses teostamatud? Sest alati tahab keegi saada enda kätte kogu võimu. Selgita markistide põhiloosungi ,,Kõigi maade proletaarlased, ühinege" tähendust. See tähendab et koos on võimalik saavutada palju rohkem kui üksi ja et nad peaksid ühinema. 5. Millist poliitilist õpetust sa tõenäolislt pooldaksid, kui elaksis 19. sajandi lõpn ja oleksid tööline, väikese poe omanik, vabrikant, arst? Põhjenda. Tööline
Konservatiivid pooldasid ühiskonna aeglast ja järjepidevat arengut ning olid vastu igasugustele murrangulistele uuendustele. Liberaalid pidasid kõige tähtsamaks üksikisiku vabadusi ja esindasid põhiliselt tõusva kodanluse majandushuve. Sotsialistid püüdsid leida niisugust ühiskonda mis oleks õiglane ja kindlustaks sotsiaalse võrdsuse kõigile. 21. Miks ja millal need kolm poliitilist voolu tekkisid? 22. Milline pidi sotsialistide utopistide arvates olema õiglane ühiskond? Sotsialistide ideaalühiskond pidi põhinema ühisomandil, kohustuslikul kollektiivsel tööl, majandustegevuse ulatuslikul planeerimisel ja reguleerimisel. Nende vaated oli kohati naiivsed ja teostamatud. 23. Mille poolest erines marksism varasematest poliitilistest õpetustest? Ta ei olnud rahumeelne ja leplik
See, et tehnika ning tööstuse arenedes muutusid ühed aina rikkamaks ning teised vaesemaks. Töölisklassi tingimused olid viletsad ning see näis neile ebaõiglane, nõnda hakati otsima ühiskonnakorraldust, mis muudaks kõik võrdseks, ehk vaata küsimus 5. 8) Kes olid tuntuimad sotsialismiteooria selgitajad ja levitajad? Sotsialistid-utopistid, kes sellest ideest väga sisse võetud olid. 9) Milline pidi sotsialistide-utopistide arvates olema õiglane ühiskond? Võrdne, ühisomandiga. Kõik pidanuks tegema kollektiivset tööd, eraomandit poleks olnud, ei mingeid rikkaid ega vaeseid. 10) Mille poolest erines marksism varasematest sotsialistlikest õpetustest? See põhines arusaamal, et töölisklassi ülesanne oleks rikastelt sõja ning vägivallaga kõik ära võtta ning kehtestada töölisklassi diktatuur. 29. Saksamaa Wilhelm I 1861. aastal võimule saanud Saksamaa kuningas
olid esimesed kapitalismi kriitikud, kes esindasid varatuid klasse, vaeseid. Püüdsid luua võrdset ühiskonda. Sotsialismi ideoloogia eelkäijad. Tekkis, sest hakati kritiseerima merkantilismi kapitalismi, just ebavõrdsust, mida need kaasa tõid. Eesmärgiks oli ühiskonna ümberkujundamine, mis rajaneks võrdsusel. Valitseja otsustas ja jagas. Oli vaja ära kaotada eraomand – kellelgi ei tohtinud olla oma. Täielik ühiskondlik omand ja poliitiline, majanduslik võrdsus. 11) Kirjelda utopistide ideaalühiskonna põhimõtteid Thomas More’i ja Tommaso Campanella näitel? T. More- Nägi rahva viletsuse põhjusena eraomandi puudumist. Tema pooldas ühiskondliku omandit ja isiklike erahuvide ühtsust. Linnaelanikud saadeti kaheks aastakse maale tööle, põllumajandusega tegelema. Saadud produktid koondati ühistesse ladudesse, kust igaüks sai omale vajaliku koguse. Jõukuse aluseks on riigi nimel töö tegemine. T. Campanella- Võrdses ühiskonnas ei ole perekonda ega eraomandit
vandekohtunik. Ühesõnaga tähtsustasid nad inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust. Rahvuslus kaasnes liberalismiga ning sellega käis kaasas rahvusriikide kujunemine ja areng. Ühiskonnas kasvas rahvuslik eneseteadmine ja mitmel pool algas rahvuslik vabadusliikumine. Sotsialism uus ühiskonnakorraldus, mis püüdis saavutada võrdsust. Kõik pidi põhinema ühisomandil, kohustuslikul kollektiivsel tööl, majandustegevuse ulatuslikul planeerimisel ja reguleerimisel. Sotsialistide-utopistide ideed olid kohati naiivsed utopistlikud. Marksism Karl Marxi seisukohtadel põhinev õpetus, mis taotles ühiskonna seniste aluste muutmist. Sotsiaalse pöörde pidi ellu viima proletariaat, kes võtab revolutsiooni käigus võimu enda kätte ja loob tootmisvahendite ühisomandil põhineva ühiskonnakorra. 11. EUROOPA JA PÕHJA-AMEERIKA RIIGID 19. SAJANDIL Saksamaa: Austria-Preisi sõja ajal kaotati Saksa Liit ja 1867. aastal loodi Põhja-Saksa Liit, kuhu kuulus 19 Saksa riiki
vandekohtunik. Ühesõnaga tähtsustasid nad inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust. Rahvuslus kaasnes liberalismiga ning sellega käis kaasas rahvusriikide kujunemine ja areng. Ühiskonnas kasvas rahvuslik eneseteadmine ja mitmel pool algas rahvuslik vabadusliikumine. Sotsialism uus ühiskonnakorraldus, mis püüdis saavutada võrdsust. Kõik pidi põhinema ühisomandil, kohustuslikul kollektiivsel tööl, majandustegevuse ulatuslikul planeerimisel ja reguleerimisel. Sotsialistide-utopistide ideed olid kohati naiivsed utopistlikud. Marksism Karl Marxi seisukohtadel põhinev õpetus, mis taotles ühiskonna seniste aluste muutmist. Sotsiaalse pöörde pidi ellu viima proletariaat, kes võtab revolutsiooni käigus võimu enda kätte ja loob tootmisvahendite ühisomandil põhineva ühiskonnakorra. 11. EUROOPA JA PÕHJA-AMEERIKA RIIGID 19. SAJANDIL Saksamaa: Austria-Preisi sõja ajal kaotati Saksa Liit ja 1867. aastal loodi Põhja-Saksa Liit, kuhu kuulus 19 Saksa riiki
Thatcher(thatcherism)Suurbtitannias,Pin 2) Rikkus = raha (seega tuleb seda hoida.ringlus rikkuse (nende arvates) kapitalism välja kasvanud. 8) Eraomandit ei tohi ochet Tsiili,Kanadas,SchlüterTaanis. all.,kasu toob liikuv raha) võtta üldiseks kasutamiseks ilma seda hüvitamata. See oli otsene Kõva raha-alandada inflatsioonimäära.Riik hoolitseb;etkäibel löök utopistide ja sotsialistide vastu Olevraha hulk iialt ei kasvaks.Oluline-raha.Riik kindlustab 3) Eksport > Import,rohk.mü,vä ost. Maks.tooraine kasut. 9)F.List Saksamaal. Vabakaubanduse.kuulusid ettevõtluse õitsengu(strateegiline ettevõtlus on tähtis(raudteed;energia tootmine)
Liberalismi iseloomustas vabameelsus. Rahvuslus- kaasnes liberalismiga ning sellega käis kaasas rahvusriikide kujunemine ja areng. Ühiskonnas kasvas rahvuslik eneseteadmine ja mitmel pool algas rahvuslik vabadusliikumine. Sotsialism- tekkis kuna ühiskonnas avaldus ebavõrdsus ja see ei jäänud märkamatuks haritlastele, kelle seast mitmed polnud rahul ühiskonnas ohtlikult süveneva varandusliku kihistumisega. Uus ühiskonnakorraldus, mis püüdis saavutada võrdsust. Sotsialistide-utopistide ideed olid kohati naiivsed utopistlikud. Marksism Taotles ühiskonna seniste aluste muutumist. Marksismid taotlesid ühiskonna seniste aluste põhjalikku muutmist ja et sotsiaalse pöörde pidi ellu viima proletariaat, kes võtab revolutsiooni käigus riigivõimu enda kätte ja loob tootmisvahendite ühisomandusel rajaneva ühiskonna. 11.EUROOPA JA PÕHJA-AMEERIKA RIIGID 19. SAJANDIL Saksamaa: millal ja kuidas Saksamaa ühendati, kuidas seda valitseti;
Püüdsid luua võrdset ühiskonda. Sotsialismi ideoloogia eelkäijad. Tekkis, sest hakati kritiseerima merkantilismi kapitalismi, just ebavõrdsust, mida need kaasa tõid. Eesmärgiks oli ühiskonna ümberkujundamine, mis rajaneks võrdsusel. Valitseja otsustas ja jagas. Oli vaja ära kaotada eraomand – kellelgi ei tohtinud olla oma. Täielik ühiskondlik omand ja poliitiline, majanduslik võrdsus. 11) Kirjelda utopistide ideaalühiskonna põhimõtteid Thomas More’i ja Tommaso Campanella näitel? T. More- Nägi rahva viletsuse põhjusena eraomandi puudumist. Tema pooldas ühiskondliku omandit ja isiklike erahuvide ühtsust. Linnaelanikud saadeti kaheks aastakse maale tööle, põllumajandusega tegelema. Saadud produktid koondati ühistesse ladudesse, kust igaüks sai omale vajaliku koguse. Jõukuse aluseks on riigi nimel töö tegemine. T
visuaalses kvaliteedis. III keskkonnakriis globaalne saastatus Euroopa Ruumilise/Regionaalse Planeerimise Harta esmakordselt sätestati tervikliku linnaruumi mõiste kaasaegse planeerimise jaoks. Normatiivne keskkond sektoriline lähenemine on põhjustanud poolikute lahenduste saamist elurajoonides. Keskkonna laiendatud mõiste keskkond väga lai mõiste. Keskkonnateadlik planeerimine. 17. Utopistide, reformistide ja urbanistide ideestik linnaplaneerimisel ja mõju modernistliku linnaruumi tekkimisele. Utopistid vastandumine ajaloolise linnaga avatud vabakujuline linn, avatud linnaruumi idee vaadet ilmestaks loodus ja mitte vabrikuhooned. Reformaatorid korrigeerida linna arengut, mitte muuta ega luua uut ühiskonna korda. Urbanistid tahtsid sisse viia uusi linnamudeleid ja ideaale planeerimisse. 18. Modernistliku linnakäsitluse põhiseisukohad (lähtekohad)
sunnist, nagu elaks ta loomulikuna looduses. Rousseau ideaaliks on otsene rahvavalitsus (nagu antiiklinnas), kus täidesaatev võim sõltus kogu rahvale kuuluvast seadusandlikust võimust. Valitsus on vaid vaheaste (vaheinstitutsioon), mis jääb rahva ning valitseja (suverääni) vahele nende suhteid lahendama. Võib kokkuvõttes teha järelduse, et Rousseau jätkab Platonist alguse saanud ideelist traditsiooni ühiskondlikus mõtlemises, mis üle sotsialistide-utopistide Thomas Moruse ja Thomas Companella 15.-17.sajandil ulatub XX sajandi kommunismiõpetuseni. See on traditsioon, mis üritas tõestada ja realiseerida praktikal ideaalriigi (ühiskonna) rajamist. 1.4 Ideoloogiate sünd XVIII sajandil ja nende liigitus Üle tuhandeaastasele feodaalajastule pani hauakivi Suur Prantsuse Revolutsioon (1789- 1794), mis tähendas ka kodanliku ühiskonna sündi. Sellele aitas kaasa uute poliitiliste ideede ilmumine, s.h
Romatismi hinnatakse halvustavalt, kuna ta põhineb väljamõeldisel. Ei kirjeldata enam suurseltskonnaelu, vaid hakatakse kirjeldama tegelikkust. Tekib küsimus, mida tegelikkuse all mõeldakse. Selle all mõeldakse sootsiumi alamkihtide elu: talupojad, köögitüdrukud jms lihtinimesed. 1861. kaotati Vm-l pärisorjus. Enne kujutati seda, mis oli kaunis. Esimesena hakkas neid mõtteid arendama Belinski, kes oli tolle aja kõige silmapaistvam kriitik. Ta oli haaratud Pr sotsialistide-utopistide ideedest. Belinski oli ise ka segaseisuslane, keeli ta ei osanud. Ta oli väga vaene. Ilmus Dostojevski debüütteos ,,Vaesed inimesed". 1840ndatel pruukis olukirjeldust naturaalkoolkond. Sinna kuulusid kirjanikud, keda ühendasid teatud ideed ja veendumused. Stiil neid ei ühendanud. Naturaalkoolkond on teatud periood. Kriitik Bulgarin maetud Raadi kalmistule, kuna tal oli siin mõis. Ta kasutas esimesena mõistet ,,naturaalkoolkond". Ta hakkas arvustama neid
• ideaal-linnad Æ esitati liiga raskeid nõudmisi oma kaasaegsetele inimestele • nn prooviühiskondadel oli lühike iga • idee – eemaldada linnakeskkond tervikuna, kui kodanlik nähtus • kuigi edu polnud – mõju suur Æ algideed: o sotsialismile o funktsionaalsele tsoneerimisele • ANTIRUUM – traditsiooniliste linnaruumide lõhkumine – seinteta linnaruum Æ avatus kontra varasem suletud ja tööstuse arengust tulenevalt, ebatervislik linnaruum Utopistide funktsionaalse tsoneerimise ideestik • ühiskonna ja sealhulgas ka maakasutuse jaotamine funktsioonide järgi • valgus – õhk – rohelised kopsud elamupiirkonnas ja kogu linnas kui progressi sümbol • avatud linnaruumi idee Æ vaadet ilmestaks loodus ja mitte vabrikuhooned • vastandumine ajaloolise linnaga Æ avatud vabakujuline linn • dünaamiline versus staatiline linnaareng Reformaatorid • tahtsid vabastada linna kaosest reformide kaudu Æ kontrollides linna arengut
annaabi.ee 
