Arvestades tänapäeva ühiskonnaga peaksid seadusandjad järgima Rawlsi teooriat, mis puudutab praktilist käitumist enam-vähem nii, et enamus oleksid võrdsed nii võimekustelt kui ka võimalustest. Niisiis on John Rawlsi poolt koostatud formulatsioon kooskõlas nii mõningate utilitaristliku eetika põhimõtetega, sisaldades sealjuures ka vasturääkivusi, kuid kokkuvõttes võibki öelda, et alternatiiv on leitud selle näol, mis on lükanud utilitaristlikud kindlad põhimõtted kõrvale teenimaks paremini lepingulise õigluse teooria eesmärkide püstitusi. Asjaolu, et John Rawls koostas õigluse printsiibi ülesehituse ja õigustamise ,,skeemi", võttes aluseks eelkõige just utilitaristlikud põhimõtted ,on ilmselge, et õigluse teooria fundamentaalseks aluseks ongi just utilitaarne põhimõte olla ühiskonna teenivaks teguriks, mis üritab tagada enam kasutoovat õiglust, mis paneks inimesi tundma rohkem võrdsetena.
Nagu loengu näide  kui surnud miljonär annaks mulle oma raha, et mina annaksin selle edasi jalgpalli meeskonnale, siis mina isiklikult ei teeks seda, vaid annaks puhta südamega raha lastele, kellel kas ei ole pere, on suured tervisehädad või on vähekindlustatud. Kuigi see tegu oleks surnud mehe soovide vastane, ei suudaks mina leppida olukorragam, kus ma tean, et saaksin aidata paljusid hädasolijaid ning seda võimalust neile mitte pakkuda. Samuti ma leian, et mingis mõttes on utilitaristlikud teod ka oma arvamuse mitte peale surumine ning leppimine suurema hulga inimeste arvamusega, et vältida suuremat dilemmat ning säilitada rahu. Ma usun, Kui tagajärje-eetika mõõtis teo tulemit, siis kohuse-eetika järgi oleneb teo moraalsus motiivist, mitte tagajärjest. Sama teoni võivad viia väga erinevad teod, kuid ka väga erinevte motiividega. Minu arvates on väga suur vahe, kas sooritame heateo soovist teha head või et tunneme end selleks kohutatuna. Just omakasu-
3)Eelistus- -,,- rahuldavad kõige paremini igaühe soove, eelistusi UTILITARISMI 2 LIIKI: 1)Teo-utilitarism (act utilitarianism) Küsitakse, kas vastav tegu aitab kaasa õnne hulga suurenemisele. Kaalutakse iga tegu eraldi. Arvesse võetakse asjaolusid, teo konteksti. 2)Reegli-utilitarism (rule utilitarianism) Hinnatakse mitte üksikuid tegusid vaid tegevusreegleid kasulikkuse seisukohalt. Küsitakse, kas oleks hea, kui kõik järgiksid alati neid reegleid. Kaasaaegsed utilitaristlikud teooriad: heaolu (peamiste huvide põhine); ideaalne (väärtuste) ; negatiivne (vähendab kannatusi) ; preferents (indiviidi eelistuste) V Kohuse-eetika ehk deontoloogiline 1)Kohuse-eetika omistab sisemise väärtuse tegudele endile, mitte nende tagajärgedele. Kohuse-eetika pooldaja jaoks on tõerääkimine õige ka siis, kui see põhjustab valu või kannatust. Valetamine on alati vale. 2)Moraalselt hea tegu on see, mida tehakse teatud motiivist  kohusetundest  ajendatuna.
Psühholoogiline hedonism  motivatsiooni saab seletada ainult naudingusoovi ja valu vältimise kaudu. Aksioloogiline hedonism  ainus sisemiselt väärtuslik asi on lõbu. Mill eristab kaht sorti naudinguid: madalad e. elementaarsed (söömine-joomine, puhkus jms) ning kõrgemaid (intellektuaalsus, loovuis, sügav sõprus). Õnne all mõistab ta kõrgemaid naudinguid. Kõrgemad on ka kestvamad, madalamad aga intensiivsemad. Kaasaegsed utilitaristlikud teooriad · Preferentsutilitarism  individuaalsete eelistuste rahuldamine · Heaolu utilitarism  peamiste huvide rahuldamine · Ideaalne utilitarism  väärtustel põhinev · Negatiivne utilitarism  kuivõrd teguviis vähendab kannatusi. Utilitarismi kaks liiki Teo utilitarism  kas vastav tegu aitab kaasa õnne hulga suurenemisele. Kaalutakse iga tegu eraldi. Reegli utilitarism  hinnatakse mitte üksikuid tegusid vaid tegevusreegleid kasulikkuse seisukohalt
lähenemisest! Utilitarism on teleoloogiline teooria, mille peamine loosung on: ,,Tee seda, mis kõige rohkem kasu toob!" 1)Tegude üle tuleb otsustada nende tagajärgede alusel. Õiged on need teod, millel on parimad tagajärjed (Konsekventsialistlik printsiip) 2)Tagajärgede hindamisel on määravaks tuleneva kasu hulk. (Kasulikkuse printsiip) 3)Tagajärgede hindamisel ei peeta silmas mitte individuaalset, vaid üleüldist kasu  kõigi teost puudutatute kasu. Kaasaegsed utilitaristlikud lähenemised on näiteks heaolu utilitarism, negatiivne utilitarism ja ideaalne utilitarism. 42. Missugune tegu on utilitaristide meelest moraalselt hea? See tegu, mille tagajärjed toovad rohkem hüve. 43. Palun võrrelge reegliutilitarismi ja teo utilitarismi! Teoutilitarism- kas vastav tegu aitab kaasa õnne hulga suurenemisele. Kaalutakse iga tegu eraldi. Arvesse võetakse asjaolusid, teo konteksti. Reeglutuilitarism- ei hinnata üksikuid tegusid vaid tegevusreegleid kasulikkuse
seesmised väärtused. Mill eristab kahte sorti naudinguid: madalaid ehk elementaarseid (söömine, joomine, seksuaalne nauding, puhkus, sensuaalne kõdi) ja kõrgemaid (teaduslik teadmine, intellektuaalsus, loovus, vaimsus, kõrgkultuur, sügav sõprus). Mill mõistab õnne all kõrgemaid naudinguid: intellektuaalset, esteetilist, sotsiaalset naudingut. Kõrgemad naudingud on kestvamad, madalamad aga intensiivsemad. Teoutilitarism ja reegliutilitarism! Kaasaegsed utilitaristlikud teooriad Preferentsutilitarism- individuaalsete eelistuste rahuldamine Heaolu utilitarism (welfare utilitarianism)  peamiste huvide rahuldamine Ideaalne utilitarism  väärtusel põhinev, seesmiselt head, väärtuslikud asjad Negatiivne utilitarism  kuivõrd teguviis vähendab kannatusi Utilitaristi tegevusjuhiseks on, et tuleks maksimeerida oodatavaid tagajärgi (mitte tegelikke tagajärgi). Tuleb teha selline tegu, millised tagajärjed on tõenäoliselt parimad
Tooge mõni näide utilitaristlikust lähenemisest! Konsekventsialistlik  tegude üle tuleb otsustada nende tagajärgede alusel. Õiged on need teod, millel on parimad tagajärjed. Kasulikkuse (heaolu vms) aspekt  tagajärgede hindamisel on määravaks tulenev seisund. See võib seisneda naudingus, õnnes, eelistuste/soovide rahuldatuses. Maksimeerimise põhimõte  tagajärgede hindamisel peetakse silmas üleüldist kasu  kõigi teost puudutatute kasu. Kaasaegsed utilitaristlikud lähenemised on näiteks heaolu utilitarism, negatiivne utilitarism ja ideaalne utilitarism. 39. Missugune tegu on utilitaristide meelest moraalselt hea? Hedonistlik utilitarism  õiged on need teod, mis toovad kõige rohkem õnne naudingu näol. (Bentham) Eudaimonistlik utilitarism  õiged on need teod, mis toovad kõige rohkem õnne kõrgemat järku rahulduse näol. (Mill) Eelistus-utilitarism  õiged on need teod, mis rahuldavad kõige paremini igaühe eelistusi, soove.
Tooge mõni näide utilitaristlikust lähenemisest! Konsekventsialistlik – tegude üle tuleb otsustada nende tagajärgede alusel. Õiged on need teod, millel on parimad tagajärjed. Kasulikkuse (heaolu vms) aspekt – tagajärgede hindamisel on määravaks tulenev seisund. See võib seisneda naudingus, õnnes, eelistuste/soovide rahuldatuses. Maksimeerimise põhimõte – tagajärgede hindamisel peetakse silmas üleüldist kasu – kõigi teost puudutatute kasu. Kaasaegsed utilitaristlikud lähenemised on näiteks heaolu utilitarism, negatiivne utilitarism ja ideaalne utilitarism. 39. Missugune tegu on utilitaristide meelest moraalselt hea? Hedonistlik utilitarism – õiged on need teod, mis toovad kõige rohkem õnne naudingu näol. (Bentham) Eudaimonistlik utilitarism – õiged on need teod, mis toovad kõige rohkem õnne kõrgemat järku rahulduse näol. (Mill) Eelistus-utilitarism – õiged on need teod, mis rahuldavad kõige paremini igaühe eelistusi, soove
seisukohalt · Küsitakse kas oleks hea kui kõik järgiskid alati neid reegleid · Mingi tegu on moraalselt õige siis kui ta lähtub reeglist mille järgimine toob ühiskonnale suuremat kasu kui mistahes mõeldav alternatiiv · Lihtsam on järgida reeglit, kui kaaluda iga tegu eraldi. Utilitarismist järeldub, et mõnikord pole moraalne nõuda seda, milleks sul on juriidiline õigus, kuid mis solvab paljusid inimesi. NT mosee ehitamine WTC krundile. Kaasaegsed utilitaristlikud teooriad: · Preferentsutilitarism  individuaalsete eelistuste rahuldamine · Heaolu utilitarism  peamiste huvide rahuldamine · Ideaalne utilitarism  väärtusel põhinev, seesmiselt head, väärtuslikud asjad · Negatiivne utilitarism  kuivõrd teguviis vähendab kannatusi KOHUSE-EETIKA Kohuse-eetika e deontoloogiline eetika: · omistab sisemise väärtuse tegudele endile, mitte nende tagajärgedele.
naudingusoovi ja valu vältimise kaudu. ·Aksioloogiline hedonism ütleb, et ainus sisemiselt väärtuslik asi on lõbu. Teooria, mille järgi nauding on ainus positiivne seesmine (intrinsic) väärtus ja valu või ,,must südametunnistus" on ainsad negatiivsed seesmised väärtused. ·Väidab, et tegu on õige siis ja ainult siis, kui see toob kaasa naudingu vähemalt sama kõrge üleüldise tasakaalu kannatuse üle, kui tooks mistahes teine alternatiivne tegu. Kaasaegsed utilitaristlikud teooriad : ·Preferentsutilitarism- individuaalsete eelistuste rahuldamine ·Heaolu utilitarism (welfare utilitarianism)  peamiste huvide rahuldamine ·Ideaalne utilitarism  väärtusel põhinev, seesmiselt head, väärtuslikud asjad ·Negatiivne utilitarism  kuivõrd teguviis vähendab kannatusi 42. Missugune tegu on utilitaristide meelest moraalselt hea ? Toiming on moraalselt õige/ hea, kui tema tagajärjel suureneb üleüldine kasu (õnne
Tuleb hinnata tegude oodatavaid tagajärgi ühiskonnale üldiselt. Utilitarismist järeldub, et mõnikord pole moraalne nõuda seda, milleks sul on juriidiline õigus, kuid mis solvab paljusid inimesi. N. Moslemid soovivad rajada NY-i mosee, üsna lähedale katastroofis hävinud WTC krundile. · President Obama teatab, et USA konstitutsiooni kohaselt on neil selleks õigus. · 70% ameeriklastest tunneb end solvatuna. Millest peaks utilitarist lähtuma? Kaasaegsed utilitaristlikud teooriad · Preferentsutilitarism- individuaalsete eelistuste rahuldamine · Heaolu utilitarism (welfare utilitarianism)  peamiste huvide rahuldamine · Ideaalne utilitarism  väärtusel põhinev, seesmiselt head, väärtuslikud asjad · Negatiivne utilitarism  kuivõrd teguviis vähendab kannatusi Utilitarismi eelised · Lihtsus: siin on vaid üks printsiip, mida rakendada. · Objektiivsus: võimalus mõõta toimingu moraalset headust (mõõtes kasulikkust).
puudutavad tagajärjed. Niikaua kui võitjad hindavad oma võitu kõrgemalt kui kaotajad oma kaotust, õigustab täiendav efektiivsus parandust ressursside jaotuses isegi siis kui kompensatsioonimaksete puudumise tõttu tegelikult leidis aset muutus tulude jaotuses. Kui võitjad maksavad kaotajatele täieliku kompensatsiooni ning ikkagi veel omavad teatud puhaskasu, võime rääkida ka parandusest Pareto mõttes. 30.Utilitaristlikud, egalitaarsed ja J. Rawlsi arusaamad ühiskonna heaolust ja vastavad ühiskonna ükskõiksuskõverad. Utilitaristlik heaolu kontseptsioon Esimeseks üldiseks küsimuseks ühiskondliku heaolu puhul on see, kuidas viimane sõltub üksikute indiviidide heaolust. Kõige lihtsam vastus sellele küsimusele on antud utilitaristliku koolkonna poolt, mille kohaselt ühiskondlik heaolu pole midagi muud kui individuaalsete heaolude summa. Joonis 6.1. Utilitaristlik ükskõiksuskõver
annaabi.ee 
