situatsioonis siiski juhtuda võib. Õiglus ei saa piirduda enamuse heaoluga, seepärast ei saa olla ka mingit võrdsust, sest võimatu on tagada absoluutset heaolu. Samuti ei saa tõhusalt koos eksisteerida ka sisemistest moraaliotsustest tulenev kohustuslikkus (näiteks seadusandluse kodanlik ja õiglane järgimine) ning intuitiivne vabaduse soov ja võrdsus, sest indiviidil tekivad ilmselt eesmärkide lahknevused ja kokkupõrked. Rawlsi teooria utilitarismist erineb mõningal määral selle klassikalisest käsitlusest. Kui Rawlsi nägemus utilitarismist on pigem individualistlik, järgib teooriat ausameelsuse põhjal siis klassikaline utilitarism eeldab, et üldine õnn on ühiskondliku kasulikkuse funktsioon, mis omakorda koosneb võrdse kaaluga üksikutest kasulikkuse funktsioonidest. Rawls väidab, et klassikaline utilitarism on õigluse printsiipide tõlgendamises ekslik.
Sisemine hääl on südametunnistusest ja ühiskonna normidest innustatud ning tihti peale teen just seda arvestades oma otsused ja teod. Tagajärje-eetika vastandub kohuse-eetikale, kuna selle teooria järgi on moraalse teo õigsuse kriteeriumiks teo tagajärg. Kuigi need kaks teooriat vastanduvad teineteisele, siis siiski järgin ma ka kohati tagajärje-eetikat. Kuna konsekventsialism jaguneb kolmeks egoismieetika, utilitarism ja altruism , siis pigem lähtun egoismieetikast ja utilitarismist. Need kaks vastanduvad üksteisele hüvede maksimeerimise poolest egoismis tegu peab maksimeerima tegija hüvesi, utilitarismis ühiskonna omi. Üritan enamasti leida teo tegemiseks viisi, tänu millele oleks esindatud nii minu kui ka teiste hüved. Näiteks kui esimene viis ei ole kasulik teistele aga 1 teine on, kuid mulle pigem kahjulik, siis on vaja leida kolmas, nö kuldne kesktee, mis oleks kõigile osapooltele sobiv ja kasulik
1. Selgitage normatiivse eetika ja meta-eetika erinevust! Normatiivne eetika uurib, milline tegu on õige/hea ja milline moraalselt väär/halb. Meta-eetika tegeleb eetikaterminite uurimisega ja moraalsete hinnangute loomust. 2. Selgitage teleoloogilise eetika ja deontoloogilise eetika erinevust! Teleoloogiline eetika on tagajärjele suunatud, deontoloogiline moraalsele kohusele suunatud, tegu võib olla moraalne ilma hea tagajärjeta. 3. Selgitage teo-utilitarismi erinevust reegli-utilitarismist! Teo-utilitarism keskendub üksikust teost saadavale kasule, reegli-utilitarism loob üldised reeglid tegevuste kohta, mis kalduvad tooma suurimat kasu. 4. Mis kõneleb utilitarismi kasuks? Utilitarism annab konkreetse lahenduse igale olukorrale, on sisuline: tuleb aidata kaasa hüvangu suurenemisele. 5. Kritiseerige utilitarismi vähemasti kahel viisil! Õnne on väga raske mõõta ja erinevate inimeste õnnesid ei saa kõrvutada - kas sadisti heameel kaalub üles ohvri kannatused
kohuse eetika: Käitumise moraalne väärtus seisneb neis tegudes enestes. Mõned teod on vaatamata tagajärgedele moraalselt kohustuslikud. учение о проблемах морали и нравственности. Запреты и позволение - основные понятия. 3 3. Selgitage teo-utilitarismi erinevust reegli-utilitarismist. TEO Tegu on õige siis ja ainult siis, kui selle üksiku teo tulemuseks on niisama palju hüvet, kui mistahes mõeldaval alternatiivil. REEGLI e. normi-utilitarism Ei kaalutle iga üksiktegu eraldi, vaid postuleerib üldised reeglid tegevuste kohta, mis tavaliselt kalduvad kaasa tooma õnnelikkust suurema hulga inimeste jaoks. 4. Kritiseerige utilitarismi vähemasti kahel viisil. 1. Õnne (õnnelikkust) on väga raske mõõta ja võrrelda. Kas parem jälgida või mängida jalgpalli
inimhulgale. Naudingu suurust saab välja arvestada tugevuse, kestuse, kindluse, läheduse, viljakuse, rikkumatuse ja ulatuse kaudu. Tuleb välja arvestada, mis tulemuse annab mingisugune tegu. Põhiküsimusteks kujunevad ,,Millist naudingut me tegelikult tahame? Kas igal teol saab olla ainult üks tagajärg? Kui palju me teame tagajärgedest varem ette?" Näiteks võib mõni tegu viia soovimatu tagajärjeni. Kas iga inimene peaks käituma utilitarismist lähtuvalt, kui ta tahab moraalselt käituda? Kas see on üldse võimalik ja kui vajalik see on? Jõuda tuleb arusaamani, et mida rohem meil on, seda väiksem kasu on hulgale inimestele. Kõik arvavad erinevalt. Mill'i sõnul saab utilitarism toimida ainult siis, kui on võrdsed õigused kõigil. Teiste õigusi tuleb austada, et suurendada üldist heaolu ühiskonnas. Samas võib võrdseid õigusi ka piirata, kui see hoiab ära suure kasu teistele.
Moraalsuse lõppkriteeriumiks on mingi teost tulenev mittemoraalne väärtus (heaolu, nauding) Deontoloogiline eetika on kohuse eetika. Keskne idee: käitumise moraalne väärtus seisneb neis tegudes enestes. Mõned teod on vaatamata tagajärgedele moraalselt kohustuslikud. Tõe rääkimine on õige, isegi kui see võib põhjustada valu ja kannatusi. Vale rääkimine on väär, isegi kui see võib kaasa tuua häid tagajärgi. 3. Selgitage teo-utilitarismi erinevust reegli-utilitarismist. Teo-utilitarism: teo on õige siis ja ainult siis, kui selle üksiku teo tulemuseks on niisama palju hüvet, kui mistahes mõeldaval alternatiivil. (teleoloogiline teooria) Reegli-utilitarism (normi-utilitarism): ei kaalutle iga üksiktegu eraldi, vaid postuleerib üldised reeglid tegevuste kohta, mis tavaliselt kalduvad kaasa tooma õnnelikkust palju inimeste jaoks. (teleoloogilise ja deontoloogilise teooria süntees) 4. Kritiseerige utilitarismi vähemasti kahel viisil. .
tegu puudutab kui mingi võimalik teine tegu selles olukorras. Reegli-utilitarism: · Hinnatakse mitte üksikuid tegusid vaid tegevusreegleid kasulikkuse seisukohalt · Küsitakse kas oleks hea kui kõik järgiskid alati neid reegleid · Mingi tegu on moraalselt õige siis kui ta lähtub reeglist mille järgimine toob ühiskonnale suuremat kasu kui mistahes mõeldav alternatiiv · Lihtsam on järgida reeglit, kui kaaluda iga tegu eraldi. Utilitarismist järeldub, et mõnikord pole moraalne nõuda seda, milleks sul on juriidiline õigus, kuid mis solvab paljusid inimesi. NT mosee ehitamine WTC krundile. Kaasaegsed utilitaristlikud teooriad: · Preferentsutilitarism individuaalsete eelistuste rahuldamine · Heaolu utilitarism peamiste huvide rahuldamine · Ideaalne utilitarism väärtusel põhinev, seesmiselt head, väärtuslikud asjad · Negatiivne utilitarism kuivõrd teguviis vähendab kannatusi KOHUSE-EETIKA
neutraalne. 2. Selgitage teleoloogilise eetika ja deontoloogilise eetika erinevust! Teleoloogiline e. konsekventsialistlik e. tagajärje eetika: käitumise (teo) teevad moraalselt heaks või halvakskäitumise tagajärjed. Deontoloogiline e. kohuse eetika: Käitumise moraalne väärtus seisneb neis tegudes enestes. Mõned teod on vaatamata tagajärgedele moraalselt kohustuslikud. 3. Selgitage teo-utilitarismi erinevust reegli-utilitarismist! Teo-utilitarism: tegu on õige siis ja ainult siis, kui selle üksiku teo tulemuseks on niisama palju hüvet, kui mistahes mõeldaval alternatiivil. Reegli e. normi-utilitarism: Ei kaalutle iga üksiktegu eraldi, vaid postuleerib üldised reeglid tegevuste kohta, mis tavaliselt kalduvad kaasa tooma õnnelikkust suurema hulga inimeste jaoks. 4. Mis kõneleb utilitarismi kasuks? 1. Annab konkreetse juhise, lahenduse igale olukorrale. Ei ole formaalne, ega üldsõnaline,
Teleoloogiline ehk tagajärje eetika deontoloogiline ehk kohuse eetika. Tagajärje eetika puhul teevad käitumise moraalselt heaks või halvaks käitumise tagajärjed, Kohuse eetika puhul on mõned teod vaatamata tagajärgedele moraalselt kohustuslikud. Kui deontoloogiline eetika omistab seesmise väärtuse tegude joontele endile, siis teleoloogiline eetika näeb tegudelt ainult instrumentaalset väärtust, tagajärgedel aga seesmist väärtust. 3. Selgitage teo-utilitarismi erinevust reegli-utilitarismist! T-U kiidab teo õigeks kui selle üksiku teo tulemuseks on niisama palju hüvet kui mistahes mõeldaval alternatiivil.R-U puhul luuakse üldised reeglid tegevuste kohta , mis tavaliselt kalduvad kaasa tooma õnnelikust suurema hulga inimeste jaoks.. Ehk siis TU luuakse üksiku teo kohta reeglid.RU luuakse üldised reeglid tegevuste kohta. 4. Mis kõneleb utilitarismi kasuks? Utilitarism on üksainuke printsiip, absoluutne süsteem, millel on potentsiaalselt lahendus igas olukorras
tagajärje eetika: käitumise (teo) teevad moraalselt heaks või halvaks käitumise tagajärjed. Deontoloogiline e. kohuse eetika: Käitumise moraalne väärtus seisneb neis tegudes enestes. Mõned teod on vaatamata tagajärgedele moraalselt kohustuslikud. Näiteks on deontoloogi jaoks tõe rääkimine õige, isegi kui see võib põhjustada valu või kahju, ja valetamine on väär, isegi kui see võib kaasa tuua häid tagajärgi. 3. Selgitage teo-utilitarismi erinevust reegli-utilitarismist! Teo-utilitarism: tegu on õige siis, kui selle üksiku teo tulemuseks on niisama palju hüvet, kui mistahes mõeldaval alternatiivile e õige tegu on selline, mille tulemuseks on parimad tagajärjed. Reegli e. normi-utilitarism: Ei kaalutle iga üksik tegu eraldi, vaid postuleerib üldised reeglid tegevuste kohta, mis tavaliselt kalduvad kaasa tooma õnnelikkust suurema hulga inimeste jaoks e õige tegu on selline, mis on kooskõlas niisuguste reeglitega, mille tulemuseks (võrreldes
Reegliutilitarism ütleb: Mingi tegu on moraalselt õige siis ja ainult siis, kui ta lähtub reeglist (reeglite kogumist), mille järgimine toob ühiskonnale suuremat kasu, kui mistahes mõeldav alternatiiv. Lihtsam on järgida reeglit, kui kaaluda iga tegu eraldi. Rakendamise küsimus Utilitarism nõuab oma tegude tagajärgedega arvestamist. Tuleb hinnata tegude oodatavaid tagajärgi ühiskonnale üldiselt. Utilitarismist järeldub, et mõnikord pole moraalne nõuda seda, milleks sul on juriidiline õigus, kuid mis solvab paljusid inimesi. N. Moslemid soovivad rajada NY-i mosee, üsna lähedale katastroofis hävinud WTC krundile. · President Obama teatab, et USA konstitutsiooni kohaselt on neil selleks õigus. · 70% ameeriklastest tunneb end solvatuna. Millest peaks utilitarist lähtuma? Kaasaegsed utilitaristlikud teooriad · Preferentsutilitarism- individuaalsete eelistuste rahuldamine
annaabi.ee 
