Distributiivne õiglus Üheks kahju vormiks on omandi kahjustamine, kas siis otsese või pettuse läbi. Nii arvas Mill, kes kaldus oma vaadetelt utilitarismile ning kes pooldas laissez-faire süsteemi. Distributiivse õigluse küsimus on just selles kuidas jagada riigis hüvesid ja ressursse. J. Rawls arutles selle üle kuidas jaotada sotsiaalseid hüvesid ja kuidas teha seda võimalikult õiglaselt. Kuid kui ebavõrdne jaotus oleks rohkem kasu toov, siis peaks olema eelistatum hoopis see. Ta ei pooldanud utilitaristide enamuse heaolu teooriat vaid uskus, et õiglus tuleneb igaühe sisemusest õiglusest.
vaieldud aga pea kunagi, see jaotus oli lihtsalt "antud". Õigusfilosoofias ja poliitilises filosoofias määratletakse pöördemomendina siiski 1971. aastat, mil John Rawls avaldas oma "Õigluse teooria" (A Theory of Justice) esitades süsteemse õiglusteooria. Nimelt võib tema arvates õigluse jälile jõuda küsides, millised printsiibid valiksid sotsiaalse elu juhtimiseks inimesed täieliku erapooletuse tingimustes. J. Rawls seadis omale eesmärgiks luua süsteemne alternatiiv utilitarismile ja teistele teleoloogilistele teooriatele, mis allutavad "õige" (right) mõiste "hea" (good) mõistele, kusjuures viimane võrdsustatakse "hea tagajärje põhjusega" (the cause of a good result). Seega utilitaristlikust vaatenurgast on mingi tegu õige, kui see aitab kaasa "hea" (nt õnne) suurendamisele. Rawlsi arvates muudab aga selline käsitlus adekvaatse õigluse teooria võimatuks. 3. Õigus ja õiglus Vabadus, õigus ja õiglus – need on alusprintsiibid
3. Õigused kohustused on hea iseenesest on nauding) (Õigus: elule, vabadusele, privaatsusele, turvalisusele, omandile 3.Egoism Kohustus: olla aus, usaldusväärne, vägivaldsusetu, austada teisi) 4. I.Kant kategooriline imperatiiv - moraalsus on tingimusteta kohustus, üldine kehtiv seadus, hea tahe 5. Klassikaline kristlik eetika 10 käsku DEONTOLOOGILINE (alternatiiv utilitarismile) Eesmärk Formuleerida printsiibid, millele peaks vastama õiglase ühiskonna põhistruktuur. Deontoloogilise eetika puudused: · Jätab loomuliku headuse printsiibi välja, puudub motivatsioonikomponent · Paindumata ja ei arvesta moraali ühiskondlikku konteksti ja autonoomiat · Põhineb iganenud teoloogilis-juriidilisel mudelil Vooruseetika. Moraalsed voorused Mittemoraalsed Ausus, heasoovlikkus, Vaprus, optimism, ratsionaalsus,
seadusandluse põhimõtteks.“ (I.Kant) erapooletu menetluse põhimõtted Igaühele tema teenete järgi, Igaühele tema vajaduste järgi, igaühele tema sotsiaalse rolli järgi, igaühele tema eelduste järgi Neoliberaalsed ideed õiguses ja eetikas John Rawls 1921 – 2002 Sõnastab sotsiaal-liberalismi põhimõtted Seab eesmärgiks luua alternatiiv utilitarismile ja teistele teleoloogilistele teooriatele. Teleoloogilised teooriad eiravad inimese puutumatust, mida ka kogu ühiskonna heaolu ei saa üles kaaluda. Riigi ülesandeks ei saa olla ühiskonna kui terviku maksimaalne kasu. Õiglus ei saa piirduda enamuse heaoluga Ühiskonna põhiprintsiibid, et olla õiglane Ühiskonna põhistruktuur jaotab fundamentaalseid õigusi ja kohustusi - primaarseid sotsiaalsed hüvesid: vabadused
Enda karjääri jooksul õpetas ta nii Oxfordi, Cornelli, Massachusettsi, kui ka Harvardi Ülikoolis. Viimases oli ta poliitilise filosoofia õppejõud ligi 40 aastat. Rawlsi peetakse 20. Sajandi üheks oluliseimaks ühiskonnafilosoofiks, sest just tema teosed olid tollel ajastul kõige rohkem paradokse tekitavad ning oma ideede poolest aukartust äratavad. Rawlsi suurimaks teeneks peetaksegi ühiskonsliku kasu kesksele mõtlemisele, ehk utilitarismile tõsise alternatiivi pakkumist. Võrreldes teiste filosoofidega on tema pärand väga väike ca 3000 lehekülge, kuid see eest on tema võrreldes teistega käsitlenud sisuliselt ühte valdkonda õiglust. Tema teoseid ja ideid õiglusest võib pidada tema elutööks ning suureks pärandiks mis kahtlemata on aktuaalsed veel palju aastaid. Õiglus kui ausameelsus Rawlsi filosoofia keskmes on hüpoteetiline ühiskondlik leping, mis paneb paika mõõdupuud,
50. Iseloomustage vooruseetikat ! Teopõhiste (deontiliste süsteemide areetiline kriitika) . Vooruseetika on teooria, mille järgi eetilise hinnangu objektiks on teo tegija karakter, mitte niivõrd tegu ise. See ei keskendu mitte nii palju tegevusele endale ja teo tagajärgedele, vaid inimesele, kes teo toime paneb. Keksne küsimus on ,,Missugune inimene pean olema?" ja mitte ,,Missugune tegu on moraalselt õige?" Vooruseetika vastandub nii utilitarismile kui deontoloogiale. Põhiseisukohad: Tähtis pole teha õigeid asju, vaid omada õigeid motiive, emotsioone. Oleme vastutavad oma iseloomu eest, saame seda kujundada. Me ei pea mitte ainult tegema head, vaid ka armastama head. Pole tähtis, mida ma teen vaid milline olen. Pole tähtis vaid see, kas inimene räägib tõtt, peab lubadusi, ei puutu võõrast vara, vaid ka see, et tal puuduks kiusatus seda teha. Kui inimene on aus, on tal seadumus head teha.
17 (küberneetika, semiootika, mänguteooria jt.) ülesandeks seati neid pingeid mõõta, tajuda, interpreteerida, töötamaks välja uusi ohtusid ja võimalusi arvesse võtvat paradigmat. Relatiivsest energiast kirgastunud maailm oli jõudnud postmodernismi lävepakule, kus ühiskonna keeruliste konstruktsioonide analüüs ei saanud enam rajaneda benthamistlikule utilitarismile. Pöördugem nüüd tagasi eelmisesse sajandivahetusse, et vaadelda lisaks Albert Einsteinile lähemalt veel teist juudi soost mõtlejat, kelle kohta ringleb vähemalt sama palju müüte ja anekdoote, ning kes esitas inimkonnale ja algavale ajastule vähemalt sama palju küsimusi, kui Einstein pakkus vastuseid. Freud 1897. aasta kevadel hakkas Sigmund Freud (41) kahtlema oma keskses teoorias, mis seostas närvihaiguste välja löömise varases lapsepõlves läbi elatud ahistamise juhtumitega
Õigeima teo tagajärg toob kaasa kõige rohkem õnne nii endale kui võimalikult suurele arvule inimestele (nn teo utilitarism) ja kindlustab läbi selle parema elu. Reegli utilitarism ütleb, et käituma peakski nende reeglite kohaselt, mille rakendamine teeks inimesed ühiskonnas õnnelikumaks. Suurteks sõnavõtjateks sel suunal filosoofid Mill ja Bentham. Neist viimast peetakse utilitarismile alusepanijaks. Konsekventsionalismile esineb samuti vastuväiteid. Üks neist küsib, kuidas õnne mõõta, et saaks reeglist juhinduda? Teine vastuväide leiab, et mõeldes tagajärgedele, pole miski välistatud. 11) Fatalistlik positsioon eetikas seisneb selles, et ei ole kõlbeline astuda vastu paratamatusele, kuna kõik maailma protsessid on juba algusest peale ette määratud ega jäta ruumi vabadusele, loomingule. Väärtustatakse allumist pimedale saatusele
Sotsiaaldarvinism seondub loodusteadustega. Keskendutakse Darwini seisukohtadele. Selle suuna keskseks uurimisobjektiks on seosed elusa ja eluta looduse vahel ja paralleelide otsimine ühiskonna ja bioloogilise organismi vahel. Tuntud esindaja on Inglise sotsioloog Herbert Spencer (1820-1903) sotsiaaldarvinism rajanes Darwini teosele ,,Evolutsiooniteeoria"; Inglise majandusteadlase Malthus´i teosele ,,Liikidevaheline võitlus ehk olelusvõitlus" ja Benthami maailmavaatelisele seisukohale utilitarismile (kõikides käsitlustes keskendutakse kasulikkuse printsiibile). Spenceri ühsikonnakäsitlus Comte arvas, et ühsikonna liikumapanemiseks on vaja jõude, mis on ühiskonnas olema. Spenceri arvates ühiskonnad liiguvad madalamatelt astmetelt kõrgemale ja keerukamatele vormidele. Liikumapanevaks jõuks on kontsentratsioon ja differentseerumine. Maailma ajalugu ja ühiskondade areng algab alati kontsentratsioonist nii
palgaröövliks. 2. Vajalikkus vahend on vajalik siis, kui eesmärki pole võimalik saavutada mõne teise - isikut vähem koormava - abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. Vajalikkuse struktuur põhineb Pareto-optimaalsusel. Itaalia majandusteadlane, kes elas 19. sajandil. Teda vaevas utilitarism (võib ohverdada mõningad, et ülejäänul oleks parem ühiskonnaliikmete heaolu summa oleks suurim). Pareto vastus utilitarismile üksiku heaolu võib suurendada nii kaua, kuni kellegi heaolu ei vähene. Vajalikkus on üles ehitatud Pareto-optimaalsusele: kui vahend osutub ebavajalikuks, siis tuleb kontrollida mõõdukust. Vajalikkust on raske kohaldada, sest see on subjektiivne otsus. Nt: Kõrge riigilõiv kohtus sobivus vähendab ebaolulisi kohtujuhtumeid, hoiab ,,paha" inimese kohtust eemale. Vajalikkus vähendada riigilõivu, kuid vähem efektiivsem. Vastuväide:
Egoismi paradoks: egoismi eesmärgi saavutamiseks tuleb egoismist loobuda ning muutuda (teatud määral) altruistiks. Seega ei ole egoismi-eetika lahendusi pakkuv toimiv eetikateooria. UTILITARISM lad k utilitas "kasu" Nii tegevusjuhiseks kui ka tegevuse hindamise aluseks on printsiip: "Tee seda, mis toob kõige rohkem kasu võimalikult suurele hulgale!" Utilitarismi teerajajad · Antiikfilosoofias Sophoklese "Antigone" (u 440 eKr) · Utilitarismile kui moraalifilosoofiale panid aluse 18. sajandi soti filosoofid: Francis Hutcheson, David Hume, Adam Smith. · Francis Hutcheson: "Suurim Õnn Suurimale Hulgale." Utilitarismi klassikud · Jeremy Bentham "Introduction to the Principles of Morals and Legislation" (1780/89) · John Stuart Mill "Utilitarianism" (1863) "On Liberty" (1859) Jeremy Bentham (1748-1832) · Benthamy huvid olid pigem praktilised kui teoreetilised.
annaabi.ee 
