is asked to give their permission to torture a captured rebel leader because he (probably) knows the locations of a few explosives that are spread around the city in different apartment buildings. In case they are not found within 24 hours, they will explode and many will be left dead (Walzer, 1973). Is it justified to torture this person to find out where the bomb is? This essay will look in to how it has according to the thinkers in the strand of consequentialism / utilitarianism been labelled justifiable to use torture techniques in combating terrorism and will present the reasons for why this controversial behaviour that democratic governments have been proven to conduct and still are being accused of until the current day is irrational and dangerous. Theoretical justification of torture The utilitarian view that a political leader should allow torture to rescue civilians’ lives
,,absoluutsetest" reeglitest Deontoloogia puudused · igal ühiskonnal on oma eripära ning sellest tulenevalt ei saa olla võimalik leida ,,absoluutseid" norme · Samuti võib öelda, et deontoloogiline moralist, kes jälgib neid reeglieid ja moraale, ajab moraalset puhtust ja üllust taga vaid seetõttu, et ta leiab oma ,,ideaalsest minast" nartsissistlikku rahuldust. Siit tuleneb, et tema käitumine ei saa kunagi olla täielikult eetiline. Utilitarianism · eetiline teguviis on selline, mille kaudu saab maksimaalsel hulgal inimesi rahulolu, õnne või head elukvaliteeti · õigem on see eetiline seisukoht, mis lõppkokkuvõttes summaarselt sisaldaks kõige rohkem inimeste rõõmu ja rahulolu Utilitarianismi puudused · Mis kriteeriumitega mõõta õnne, rõõmu ja rahulolu · üksikindiviid on võimeline teadlikult rõõmu ja õnne kogema ning sellele hinnangu andma, see tähendab, inimene peaks olema
1830 kirjutas viis esseed teemal "Some Unsettled Questions of Polical Economy". 1843 kirjastati tema "System of Logic" ja kaks aastat hiljem kirjutas ta palju müügiedu saavutanud ja järgnevatel aastatel mitmeid kordi edukalt uuesti trükitud "The Principles of Political Economy". 1851 aastal abiellus Harriet Tayloriga, kellega kooselu kestis aga vaid kuus aastat, pärast Harrieti surma avaldas ta nende koostöös valminud "On Liberty", selle talle pühendades. 1863 avaldati "Utilitarianism" ja kui Mill kaks aastat hiljem kandideeris parlamenti, ta sinna ka valiti. Kuni oma surmani aastal 1873 jätkas ta aktiivset tegutsemist sotsiaalse reformaatorina, avaldades mõtteid nii surmanuhtlusest, naiste õigusest (1869 "The Subjection of Women"), valitsuse reformisest, Iirimaa küsimustes, orjusest kui representatiivset demokraatiast (1861 "Considerations on Representative Government"). Kuulsa utilitaristina oli ta veendunud, et moraalselt õige on selline
Hedonism-eetika suund, mis peab naudingut ja lõbu inimese elu kõrgeimaks väärtuseks ning eesmärgiks. Utilitarismi erivormid: 1)Hedonistlik (psühholoogiline ja aksioloogiline)- õiged on need teod, mis toovad kõige rohkem õnne NAUDINGU näol (Bentham) 2)Eudaimonistlik- -,,- , mis toovad kõige rohkem õnne kõrgemat järku rahulduse näol (Mill) 3)Eelistus- -,,- rahuldavad kõige paremini igaühe soove, eelistusi UTILITARISMI 2 LIIKI: 1)Teo-utilitarism (act utilitarianism) Küsitakse, kas vastav tegu aitab kaasa õnne hulga suurenemisele. Kaalutakse iga tegu eraldi. Arvesse võetakse asjaolusid, teo konteksti. 2)Reegli-utilitarism (rule utilitarianism) Hinnatakse mitte üksikuid tegusid vaid tegevusreegleid kasulikkuse seisukohalt. Küsitakse, kas oleks hea, kui kõik järgiksid alati neid reegleid. Kaasaaegsed utilitaristlikud teooriad: heaolu (peamiste huvide põhine); ideaalne (väärtuste) ;
8. A Defence of Poetry by Shelley: Main ideas: poetry brings about moral good, exercises and expands the imagination, and the imagination is the source of sympathy, compassion, and love, which rest on the ability to project oneself into the position of another person. 9. Novel in the Romantic era: main genres: essays, pamphlets, novels. Main ideas and writers: 1) Attack and defence of poetry (Love Peacock vs. Shelley)  William Hazlit. 2) Politics: utilitarianism, urbanism, socialism, and anarchy  Edward Gibbon, Thomas Paine, Edmund Burke, and William Godwin. 3) Quest for national style: the rise of the historical and gothic novels  Sir Walter Scott, Horace Walpole. 4) Women writers and feminist ides: the rise of literacy amongst women, equality ideas  Jane Austen, Mary Hays. Sir Walter Scott (1771-1832) Scottish historical novelist and poet; wrote: ballads, narrative poetry, and verse tales, novels
rajalt kõrvale, huvitus hoopis luulest ja kujutlusvõimest. 1830 kirjutas ta 5 esseed teemal "Some Unsettled Questions of Political Economy". 1843 kirjastati tema "System of Logic" ja 1845 kirjutas ta müügiedu ja hulga kordustrükke saavutanud "Poliitilise ökonoomika alused". 1851. aastal abiellus ta Harriet Tayloriga, aga abielu kestis vaid 6 aastat. Pärast Harrieti surma avaldas ta nende koostöös valminud "Vabadusest", selle talle pühendades. 1863 avaldati "Utilitarianism". 1865 valiti Mill parlamenti. Kuni oma surmani aastal 1873 jätkas ta tegutsemist sotsiaalse reformaatorina, avaldades mõtteid surmanuhtlusest, naiste õigustest (1869 "The Subjection of Women"), valitsuse reformist, Iirimaast, orjusest ja representatiivset demokraatiast (1861 "Considerations on Representative Government"). 2. LOOMING Kuulsa utilitaristina (ld utilitas 'kasu') nagu Bentham'gi oli ta veendunud, et moraalselt
kõrvale, huvitus hoopis luulest ja kujutlusvõimest. 1830 kirjutas ta 5 esseed teemal "Some Unsettled Questions of Political Economy". 1843. aastal kirjastati tema "System of Logic" ja 1845 kirjutas ta müügiedu ja hulga kordustrükke saavutanud "Poliitilise ökonoomika alused". 1851. aastal abiellus ta Harriet Tayloriga, aga abielu kestis vaid 6 aastat. Pärast Harrieti surma avaldas ta nende koostöös valminud "Vabadusest", selle talle pühendades. 1863 avaldati "Utilitarianism". 1865 valiti Mill parlamenti. Kuni oma surmani aastal 1873 jätkas ta tegutsemist sotsiaalse reformaatorina, avaldades mõtteid surmanuhtlusest, naiste õigustest (1869 "The Subjection of Women"), valitsuse reformist, Iirimaast, orjusest ja representatiivset demokraatiast (1961 "Considerations on R G"). 4 Looming Kuulsa utilitaristina (ld utilitas 'kasu') nagu Bentham'gi oli ta veendunud, et moraalselt õige on
Teooria, mille järgi nauding on ainus positiivne seesmine (intrinsic) väärtus ja valu või ,,must südametunnistus" on ainsad negatiivsed seesmised väärtused. ·Väidab, et tegu on õige siis ja ainult siis, kui see toob kaasa naudingu vähemalt sama kõrge üleüldise tasakaalu kannatuse üle, kui tooks mistahes teine alternatiivne tegu. Kaasaegsed utilitaristlikud teooriad : ·Preferentsutilitarism- individuaalsete eelistuste rahuldamine ·Heaolu utilitarism (welfare utilitarianism)  peamiste huvide rahuldamine ·Ideaalne utilitarism  väärtusel põhinev, seesmiselt head, väärtuslikud asjad ·Negatiivne utilitarism  kuivõrd teguviis vähendab kannatusi 42. Missugune tegu on utilitaristide meelest moraalselt hea ? Toiming on moraalselt õige/ hea, kui tema tagajärjel suureneb üleüldine kasu (õnne hulk) ja moraalselt vale, kui selle tagajärjel väheneb üldine kasu (õnn). 43. võrdle reegliutilitarismi ja teoutilitarismi.
" Utilitarismi teerajajad · Antiikfilosoofias Sophoklese "Antigone" (u 440 eKr) · Utilitarismile kui moraalifilosoofiale panid aluse 18. sajandi soti filosoofid: Francis Hutcheson, David Hume, Adam Smith. · Francis Hutcheson: "Suurim Õnn Suurimale Hulgale." Utilitarismi klassikud · Jeremy Bentham "Introduction to the Principles of Morals and Legislation" (1780/89) · John Stuart Mill "Utilitarianism" (1863) "On Liberty" (1859) Jeremy Bentham (1748-1832) · Benthamy huvid olid pigem praktilised kui teoreetilised. · Püüdis reformida Inglise õigussüsteemi. · Maksimeeri naudingut ja minimeeri valu. · Lihtsakoeline tegude "hüveteguri" mõõtmine. John Stuart Mill (1806-1873) · Tegi vahet õnnel ja puhtmeelelisel naudingul. · Eristas madalamat ja kõrgemat järku naudinguid. · Eudamonistlik utilitarism (eudaimonia  "õnn")
nauding, puhkus, sensuaalne kõdi) ja kõrgemaid (teaduslik teadmine, intellektuaalsus, loovus, vaimsus, kõrgkultuur, sügav sõprus). Mill mõistab õnne all kõrgemaid naudinguid: intellektuaalset, esteetilist, sotsiaalset naudingut. Kõrgemad naudingud on kestvamad, madalamad aga intensiivsemad. Teoutilitarism ja reegliutilitarism! Kaasaegsed utilitaristlikud teooriad Preferentsutilitarism- individuaalsete eelistuste rahuldamine Heaolu utilitarism (welfare utilitarianism)  peamiste huvide rahuldamine Ideaalne utilitarism  väärtusel põhinev, seesmiselt head, väärtuslikud asjad Negatiivne utilitarism  kuivõrd teguviis vähendab kannatusi Utilitaristi tegevusjuhiseks on, et tuleks maksimeerida oodatavaid tagajärgi (mitte tegelikke tagajärgi). Tuleb teha selline tegu, millised tagajärjed on tõenäoliselt parimad. (Nt Hitleri vanaema) Kohuse-eetika ehk deontoloogiline eetika: Omistab sisemise väärtuse tegudele endile, mitte tagajärjele
k loomutäius, voorus · Primaarseks küsimuseks: milline inimene tuleks olla; mitte milliseid tegusid tuleks teha. · Head iseloomuomadused  voorused ; halvad  pahed . · Näiteks: inimesed peavad olema heatahtlikud ja lahked. Utilitarism · Ld k. utilitas  kasu. · Ingl. k utility Klassikud: · Jeremy Bentham (1748-1832) "An Introduction to the Principles of Morals and Legislation " (1789) · John Stuart Mill (1806-1873) "On Utilitarianism " (1863) Hedonistlik arvutus · Benthami järgi saab naudingut mõõta. Kriteeriumid: · Intensiivsus · Kestus · Kindlus (tõenäosus) · Lähedus · Viljakus (kui palju kaasneb muid positiivseid tundeid) · Puhtus (kui palju kaasneb negatiivseid tundeid) · Ulatus (kui paljudele isikutele see kehtib) Utilitarismi kolm põhijoont: · Konsekventsialistlik  tegude üle tuleb otsustada nende tagajärgede alusel. Õiged on need
annaabi.ee 
