Feodaaltsivilisatsioon Euroopa ühiskond keskajal Varakeskaegses Euroopas suurenes vajadus tugeva ratsaväe järele. Samas olid varustus ja sõdimiseks sobilikud hobused kallid, valitses naturaalmajandus ning sõduritele palka ei makstud. Selle probleemi lahendamiseks jagasid ehk läänistasid valitsejad ehk süseräänid oma ustavatele alamatele maad ning koos nendega talupojad. Feodaal ehk läänimees, kes maa endale sai, kohustus talupoegadelt saadava sissetuleku eest muretsema omale vajaliku varustuse, ilmuma sõja korral väeteenistusse ja vajadusel toetama ka rahaliselt, näiteks sõjavangist lunastamisel. Maatükk, mis anti sõjamehele ja mille eest tuli hoolt kanda, kandis nimetust feood ehk lään.Seega feodaal- ehk läänikorraks nimetati keskajal senjööri ja tema vasalli kokkulepetel põhinevat süsteemi
KRIISID SOTSIALISMILEERIS KÜLM SÕDA ISELOOMULIKUD JOONED • Ainupartei, loomult kommunistliku partei ainuvõim. Partei diktatuur maskeeris isiku diktatuuri. • KP kontrollis kogu riigiaparaati ja kõiki ühiskondlikke organisatsioone. Kõrgemad ametikohad kulusid KP liikmetele või sellele ustavatele isikutele. • Eriline koht riigis oli julgeolekuorganitel – kontrollisid ka KP-d. • Ebademokraatlikud valimised – KP-de kandidaadid, tulemuste võltsimine, kaudne või otsene sund – valijad polnud valikutes vabad. • Kogu majandus riigistatud, puudus eraomand (erandid Poola, Ungari) • Ühiskonna klassistruktuur: parteiline nomenklatuur, töölised, talupojad (kolhoosnikud). • Käsu- ja plaanimajandus. Tulemuste võltsimine.
enamjaolt arukas ning selge mõistusega, kuigi teoses üritab ta oma lähikondlastele teist muljet jätta. Teose lõpp on üsnagi traagiline. Kuni lõpusündmusteni on Hamlet sattunud vastuollu päris mitmete tegelastega ning Ophelia matustel saavad hukka pea kõik peategelased. Seda ainult sellepärast, et kõikidel oli midagi, mille eest kellelegi kätte maksta. Kolmas tegelane Zadig oli eelkõige suuremeelne. Tal ei olnud kahju jagada oma vara teistega, aidata hädasolijaid ega teha teeneid ustavatele sõpradele. Vaatamata oma õilsusele ähvaras Zadigi koguaeg surm. Iga heategu oli võimalik kuidagi keerata kurjaks nii, et teda oli jälle võimalik milleski halvas süüdistada. Kuna Zadigi nimi tähendab saatust, siis ehk see oligi tema saatus. Seega oli Zadigile tähtis, et headel inimestel läheks hästi. Sarnaselt eelnevatele võrreldavatele tegelastele oli ka Zadigile tähtis armastus ja armastatuga koos olemine. Tema väljavalituks juhtus olema aga
Seisused olid pärilikud, seega sündides said sa oma pere seisuse. Aadlikuseisus kujunes läbi teenete. Feodaalkorrale pani aluse Karl Martelli sõjaväereform, milles tehti panus raskelt relvastatud rüütliväe loomisele. Kuna rüütli varustus ja kaaskonna ülalpidamine oli väga kallis, pidi rüütel saama valitsejalt väärilise tasu, sõduritele palka ei makstud ning probleemi lahendamiseks jagasid (e läänistasid) valitsejad oma ustavatele alamatele maad (feood e lään) koos talupoegadega. Maa saaja (feodaal e läänimees) kohustus talupoegadelt saadava sissetuleku eest muretsema omale varustuse, ilmuma sõja korral väeteenistusse ja vajadusel toetama ka rahaliselt (n sõjavangist lunastamisel). Feodaal- e läänikorraks nimetatakse seega isanda / maahärra (senjööri) ja tema sõjamehest sõltlase (vasalli) kokkulepetel põhinevat süsteemi. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati vasallivandega
36) Akvedukt - sillataoline rajatis, mis kannab üht või mitut veekanalit 37) Amfiteater – ovaalse põhjaplaaniga ehitis avalikeks vaatemängudeks Vana-Roomas (amfiteatrite peeti enamasti gladiaatorite võitlusi) 38) Hipodroom – hobuste võidusõidurada 39) Frangid - germaani hõimurühm 40) Majordoomus – majapidamisjuhid ja kuninga kojaülemad Frangi riigis 41) Rüütel – keskaegsed sõjamehed 42) Läänistamine – maatükkide jagunemine ustavatele sõjameestele, kes on valmis sõtta minema 43) Hospidal – haigla 44) Raekoda - hoone, kus toimusid rae istungid 45) Tsunft – käsitööliste ühendus 46) Gild – kaupmeeste ühendus 47) Skraa – tsunfti põhikiri 48) Moslemit 5 põhisammast: Usutunnistus Viis korda päevas palvetatakse näoga Meka poole Paastumine Almuste jagamine Kord elus palverännaks Mekasse 49) Mošee – moslemite pühakoda
2 LÄÄNIKORD e. FEODALISM NB! Feodalism oli keskaja riigi- ja ühiskonnakorralduse põhialuseks. Feodaalkorraldus kujunes välja Frangi riigis ja levis sealt teistesse Euroopa piirkondadesse. · Tekke põhjused: tekkis vajadus tugeva ratsaväe järele (Frangi riik sõdis palju piiride laiendamiseks) samas varustus kallis, valitses naturaalmajandus ning sõduritele palka ei makstud probleemi lahendamiseks jagati ustavatele alamatele maad koos talupoegadega, kellelt koguti makse maa saaja kohustus sissetuleku eest: · muretsema omale varustuse · ilmuma sõja korral maa-andja väeteenistusse · vajadusel toetama ka rahaliselt (N: sõjavangist lunastamisel) · Mõisted: · feood e. lään maa, mis anti sõjamehele ja mille eest tuli tasuda väeteenistusega. Algul anti maa eluaegseks kasutamiseks (siis nimetati seda benefiitsiks), hiljem (9-10
ühtsus kadus, sest riik langes lakkamatutesse kodusõdadesse, mille põhjuseks oli frankide valitsejate komme jagada riik surres oma poegade vahel ära. Kuningavõim Frangi riigis aja jooksul nõrgenes ning reaalne võimutäius koondus kuninga kojaülemate majordoomuste kätte. Majordoomus Karl Martelli (,,Haamer") ametiajal (714 741 a) pandi seisma araablaste pealetung Poitiers` lahingus (732 a) ja hakati sõjaväe tugevdamiseks läänistama ustavatele sõjameestele maid, pannes sellega aluse keskajale omasele feodaalkorrale. Karl Martelli poeg Pippin Lühike (valitses 741 768 a) sõlmis liidusuhted Rooma paavstiga. Pippin Lühike toetas paavsti võitluses Itaalias valitsenud langobardide vastu ja kinkis Rooma linna ning selle ümbruse paavstile, kuhu tekkis 756 a Kirikuriik. Vastutasuks kroonis paavst 751 a senise majordoomuse Pippini frankide kuningaks
lakkamatutesse kodusõdadesse, mille põhjuseks oli frankide valitsejate komme jagada riik surres oma poegade vahel ära. Kuningavõim Frangi riigis aja jooksul nõrgenes ning reaalne võimutäius koondus kuninga kojaülemate majordoomuste kätte. Majordoomus Karl Martelli (,,Haamer") ametiajal (714 741 a) pandi seisma araablaste pealetung Poitiers` lahingus (732 a) ja hakati sõjaväe tugevdamiseks läänistama ustavatele sõjameestele maid, pannes sellega aluse keskajale omasele feodaalkorrale. Karl Martelli poeg Pippin Lühike (valitses 741 768 a) sõlmis liidusuhted Rooma paavstiga. Pippin Lühike toetas paavsti võitluses Itaalias valitsenud langobardide vastu ja kinkis Rooma linna ning selle ümbruse paavstile, kuhu tekkis 756 a Kirikuriik. Vastutasuks kroonis paavst 751 a senise majordoomuse Pippini frankide kuningaks
ametnikkonna, sõjaväe, preesterkonna, käsitööliste (camayoc), ent ka kogukonna mittetöövõimeliste liikmete vanurite ja invaliidide ülalpidamiseks. Cuzcos ja selle lähikonnas elava põlisaristokraatia ja panaca- aadli ülalpidamiseks mõeldud maad harisid sinna ümber asustatud sõltlased yanacuna'd. Kuna panaca'de hulk pidevalt kasvas, pidi iga keiser hõivama nende ülalpidamiseks uusi maa-alasid. Keiser jagas elatise andmiseks maid ka oma ustavatele ametnikele. Pidevharitava maa puudus oli seega ekspansioonipoliitika üheks mootoriks. Lisaks naturaalandamile, mida maaharijatest, loomakasvatajatest ja käsitöölistest kogukonnad oma toodangust pidid tasuma, tuli ayllu'del täita ka sunniviisilist tööteenistust (mita) ehitada teid, sildu, kindlusi ja niisutussüsteeme, võtta osa sõjakäikudest sõjameeste või abitööjõuna, samuti teenida kullerite ja kaubavedajatena. Selleks rakendati töökõlbulikke abielus täiskasvanuid
asehaldurid. Nad kaitsesid provintse välisvaenlaste eest, hoidsid ära vastuhakud, mõistsid kohut ja kogusid makse. Kuna asehaldurid ei saanud riigilt palka, siis kasutasid nad oma ametit raha väljapressimiseks ja altkäemaksu võtmiseks ja kohalik rahvas sai sageli tunda asehalduri omavoli. Ühe isiku ainuvõimu kehtestamine sai teoks järgmiselt. Võimas väepealik tõrjus eemale teised konkureerivad väepealikud ja koondas enese kätte enamiku olulisemaid ameteid, toetus ustavatele palgasõduritele. Väepealik Octavianus suutis konkurendid tõrjuda, ta võttis endale aunimetusi ja muutis võimu päritavaks. Suurriigi valitseja tiitel keiser on tulnud Rooma riigimehe ja väepealiku Caesari nimest, sest Augustus Octavianus hakkas oma nime ees kasutama kasuisa Caesari nime ja seda tegid hiljem ka tema järeltulijad. Rooma riigi edu aluseks oli võitlusvõimeline ja oma ajal parim sõjavägi (Rooma leegionid).
· see tegu jõudis ka Penelopeni · Penelope rääkis isiklikult kerjusega (Ody. ei avaldanud ennast) · Penelope palus kerjuselt vabandust · kerjus rääkis Penelopele Odysseusest · Penelope oli kerjuse vastu lahke · Penelope käskis vanal ammel(Ody enda amm) pesta puhtaks kerjuse jalad · Odysseusel oli suur arm jala peal, mille ta oli saanud poisikesena metssigu küttides amm tundis Odysseuse ära (Odysseus keelas ammel teda avaldada) · abi saamiseks avaldas ta osadele ustavatele inimestele oma isiku · Penelope hakkas arvama, et Odysseus on surnud, arvas, et peaks abielluma, kuid ei olnud endas kindel · Penelope tõi välja Odysseusele kuulunud vibu ja nooled · Penelope ütles, et tema saab ainult selle mehe omaks, kes suudab vibu vinnastada ja selle siis läbi 12 kirvesilma lasta · algas võistlus · Telemachos proovi mõttes püüdis vibu vinnastada, kuid Odysseus andis märku, et Telemachos lõpetaks · kosilased proovisid, kuid ei suutnud
Vennastekoguduse nn. Saaroni lauluraamat trükiti 1759. a. Saksamaal. Uut lauluraamatut jagati vähesel määral rahvale, peamiselt väljavalitud inimestele. Massiliselt levitamisest hoiduti, et ei tekiks võimudega pahandusi. Laulud on kõik tõlkelised; eestikeelses versioonis lihtsustatud vastavalt eesti talupoja lihtsale arusaamisele; sisaldab rahvakeelsest sõnavara ja väljenduslaadi. Königseer hoolitses ka liturgiate tõlkimise ja trükkimise eest. Samuti jagati liturgiaraamatut ustavatele velistele. Eestikeelsed hernhuutlikud raamatud ringlesid Eests ilma ametliku loata ning nende pärast oli alati hädaohtu karta. Kui Königseer 1764. a. Saksamaalt tagasi tuli, muudeti Rõuge vennastekogudus iseseisvaks, et vältida teise kihelkonna sagedast külastamist, mis oleks äratanud tähelepanu. Siiski külastasid teise kihelkonna velised Königseeri. Muutuse tõi Rõuge köstri poeg Peter, kes läks riidu oma isaga ning
Pärast Peloponnesose sõja lõppu oli enamus tähtsamaid Kreeka riike Korintos, Teeba, Ateena jt. Sparta liitlased. Mitmes seini Ateena mereliitu kuulunud riigis seati Lysandrose eestvõttel ametisse kohalikest ülikutest koosnevad kümneliikmelised Sparta- meelsed oligarhiad nn dekarhiad (kümnevalitsused) , keda toetasid Sparta garnisonid (30 türannia Ateenas, mis samuti Lysandrose mahitusel võimule tuli, oli üks paljudest tema kehtestatud oligarhiatest). Tänu ustavatele dekarhiatele tõusis Lysandros Kreeka mõjukaimaks meheks. Samoslased hakkasid teda koguni kultuslikult austama ja Lysandros ise plaanis Spartas reformi, mis kaotaks kahe kuningasuguvõsa valitsemiseesõiguse ja lubaks kuningaks valida kõiki Heraklesest põlvnevaid spartiaate seega ka teda ennast. Kui plaan läbi ei läinud, lootis Lysandros oma positsiooni aidates eelmise kuninga surma järel võimule tolle poolvenna, lühikest kasvu ja lombaka
annaabi.ee 
