Mis ta siiski on? Uskumus? Teadus? Või mõlemat? Tõenäolisem näib uskumus, sest ei saa midagi sellist rääkida ja tõeks pidada, mida ise ei usu. See oleks tõe väänamine ehk valetamine. Arvan, et tõde õde ongi just sellepärast subjektiivne, et kõik mõistavad seda oma moodi. Mis ühele võib olla tõene, võib teisele näida täiesti vale. Et veenduda tõe absoluutsuses, tuleks kontrollida üle faktid, mis seda tõde tõestaksid ja neid esitada. Mõned vajavadki tõe täielikuks uskumiseks tõendeid. Sellepärast ei saagi tõde lõplikult sõnades väljendada. Kuidas tõde üldse mõjutab inimest? Enamasti see oleneb täiesti tõest endast. Kui kuuled seda, mida tahad kuulda, siis see rõõmustab. Kui vastupidi, siis masendab. Siit ka levinud ütlus, et tõde on valus kuulata! Aga absoluutse tõega peab leppima. Ka kurvastava tõega, sest see on vahel ainuke asi maailmas, mis on täiesti õige. Väga tihti esineb tões ette meelelist kogemust
all arvata midagi muud. Mistõttu saadud tulemus ei olnudki tõde, kuivõrd täiesti valedel tunnustel põhinev moondatud järeldus. Masin, mis põhineb tunnustele, mida põhjustab juba hirm, ei saa lugeda õigusemõistjaks. Tekib aga küsimus, mis on parim meetod tõe ja vale eristamisel. See oleneb suuresti sellest, mida keegi piisavaks tõestuseks loeb ja kellele see on suunatud. Mõnele piisab, kui ta näeb sündmust oma silmaga, teine vajab uskumiseks füüsilist materjali, näiteks pilti. Sellel teel ristuvad juba teadmus ja uskumus ehk see, mida loetakse käega katsutavast ja mida tuletatakse teadmistest. Imelik, et uskumise võiks seostada teadmisega. Kuid usutakse ju seda, mida pole otseselt nähtud, puudutatud või millest täpselt ei teata, vaid mille omadusi, päritolu ja sündmusi tuletatakse vastavalt arusaamadele. Olgu selleks siis tõesti jumal või maaväline elukas. Eelmised kaks näidet on väga
5. Kunstitunnis loikas keegi Sven-Allani pildi katki. Kui Pudel meid pinnis, hakkas Ingrid nutma ja opsid viisid ta klassist valja. Tiina, klassi korrapidaja, leidis kunstiklassist noa. 6. Tiina lohkus kodus peegli ara. Cilla raakis Tiinale, et ta on vist rase. Sven-Allani uus nahkjakk on katki rebitud ja loigutud. Selle korval vedeles see sama nuga, mis oli enne olnud kunstiklassis. 7. Arvatakse, et Ville oli Sven-Allanit kiusanud ja oma noa maha jatnud. 8. Selle uskumiseks oli kaks pohjust: 1)Ville tantsis klassipeol Tiinaga ja keegi (Ville arvates Sven-Allan) oli helistanud Ville isale ja oelnud, et pidu on kontrolli alt ara lainud. Ville isa viis Ville sealt peolt minema. 2)see oli Ville nuga. 9. Ville utles, et tema pole suudi ja ta nuga oli kadunud. 10. Marika ostis endale samasuguse punase koti nagu Ingridilgi. Sven-Allan kirjutas Ingridile luuletuse ja pani kogemata selle Ingridi koti asemel Marika kotti. 11. Sven-Allan on kadunud
selles, mida ta Jumala kohta ütleb. Pascali kihlvedu, mis ei ole küll jumalatõestus, püüab mänguteooria abil näidata, et Jumalasse uskumine on parim strateegia (mänguteooria): kui Jumalat ei ole olemas ja temasse uskuda, on sellest sündiv kahju väike. Kui aga Jumal on olemas ja temasse ei usuta, siis on kahju suur. Niisiis on Jumalasse uskumine nagu kindlustuspoliis. Inimestel on teisigi aluseid Jumalasse uskumiseks. Näiteks väidavad paljud, et nad on oma elus Jumala kohalolu otseselt tajunud. Mõned kirjutavad Jumala arvele oma tugevaid emotsioone või rabavaid taipamisi pärast palveid ja jumalateenistusi. Mõned kirjutavad Jumala mõju arvele sündmuste arengut oma elus ja hämmastavaid kokkusattumusi. Tugevaid emotsioone, hämmastavaid kokkusattumusi ja rabavaid taipamisi on ka ateistidel, kuigi need ei ole seotud palve ega jumalateenistusega.
5. Kunstitunnis lõikas keegi Sven-Allani pildi katki. Kui Pudel meid pinnis, hakkas Ingrid nutma ja õpsid viisid ta klassist välja. Tiina, klassi korrapidaja, leidis kunstiklassist noa. 6. Tiina lõhkus kodus peegli ära. Cilla rääkis Tiinale, et ta on vist rase. Sven-Allani uus nahkjakk on katki rebitud ja lõigutud. Selle kõrval vedeles see sama nuga, mis oli enne olnud kunstiklassis. 7. Arvatakse, et Ville oli Sven-Allanit kiusanud ja oma noa maha jätnud. 8. Selle uskumiseks oli kaks põhjust: 1)Ville tantsis klassipeol Tiinaga ja keegi (Ville arvates Sven-Allan) oli helistanud Ville isale ja öelnud, et pidu on kontrolli alt ära läinud. Ville isa viis Ville sealt peolt minema. 2)see oli Ville nuga. 9. Ville ütles, et tema pole süüdi ja ta nuga oli kadunud. 10. Marika ostis endale samasuguse punase koti nagu Ingridilgi. Sven-Allan kirjutas Ingridile luuletuse ja pani kogemata selle Ingridi koti asemel Marika kotti. 11. Sven-Allan on kadunud
Õpetaja eeltegevused ja vahendid: Kontrollida, kas tehnika töötab (st arvuti ja projektor). Töövahendid: õpik, töövihik, tahvel (kriidid/ markerid) arvuti, projektor Teemaga seonduvad mõisted ja isikud (abiks õpetajale): Humanism on inimese ja inimlikkuse väärtustamine, mis sai alguse hiliskeskaegses Itaalias ja levis varauusajal ka mujal Euroopas. dogma (kr k dokein näima, tunduma) arvamus, mis on formaalselt sätestatud uskumiseks ja tõeks tunnistamiseks. Dogmad sätestab tavaliselt mingi kõrgem autoriteet, näiteks kirikukogu. valgustus periood Euroopa kultuuriajaloos (u 1680. 1780. aastad), mida iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine deism 17. 18. sajandil Euroopas levinud õpetus Jumalast kui maailma loojast, kes aga ei sega end looduse ja ühiskonna ellu (nö Jumala kui eksperimenti jälgiva teadlase kuju)
osaks, mitte kuulamiseks. kuulajale suunatud: neis püütakse võimalikult täpselt näidata tõsielureegleid, juhtumisi ja olukordi nende konkreetsuses. Nende juttude kaudu arutletakse ja vaieldakse maailmaasjade üle) Väga oluline aspekt juttude liigitamisel on jutu seos maailmapildiga: kuidas peegeldub neis seos usundiga, milline seos on neis tõsielu ja üleloomulikuks peetava maailma vahel. Rahvajutu seos jutuvälise tõsieluga: Muistend: seotud usundiga, teabefunktsioon (uskumiseks!), esitab eetilisi põhimõtteid (nt karistuse saamine millegi tegemise pärast), määratletud tegevusaeg ja koht, üleloomulikud asjad on reaalses elus tajutavad olnud, tänapäevastes muistendites nt ufo- lood, vampiirid. Pajatus: stiililt rahulik, tegevusaeg lähiminevik, tegelane konkreetne ja kuulajale tuttav Argijutud: argipäevased, pärimusrühma eetilisi norme kontrolliv ja loov, usundiga otsest seost ei ole.
külaelanikest, esivanematest, naabritest jne. --<
--<
kuulajale suunatud: neis püütakse võimalikult täpselt näidata tõsielureegleid, juhtumisi ja olukordi nende konkreetsuses. Nende juttude kaudu arutletakse ja vaieldakse maailmaasjade üle) Väga oluline aspekt juttude liigitamisel on jutu seos maailmapildiga: kuidas peegeldub neis seos usundiga, milline seos on neis tõsielu ja üleloomulikuks peetava maailma vahel. Rahvajutu seos jutuvälise tõsieluga: Muistend: seotud usundiga, teabefunktsioon (uskumiseks!), esitab eetilisi põhimõtteid (nt karistuse saamine millegi tegemise pärast), määratletud tegevusaeg ja koht, üleloomulikud asjad on reaalses elus tajutavad olnud, tänapäevastes muistendites nt ufolood, vampiirid. Pajatus: stiililt rahulik, tegevusaeg lähiminevik, tegelane konkreetne ja kuulajale tuttav Argijutud: argipäevased, pärimusrühma eetilisi norme kontrolliv ja loov, usundiga otsest seost ei ole. 16
vaid probleeme. Positivism Usk, et teadus võib lahendada kõik inimeste probleemid - stsientism. Selle järgijate jaoks oli teaduslik informatsioon ainuke kehtiv teadmine; paraku muutus see vaade järgijate hulgas peaaegu sama dogmaatiliseks kui religioon. Auguste Comte (1798-1857) Ainukesed asjad, milles me saame kindlad olla on need, mis on otseselt vaadeldavad Comte jaoks oli positivism sama hästi kui religioon – see pakkus kõike, mida inimene uskumiseks vajas. Ta kirjeldas utoopilist ühiskonda, mis põhineks teaduslikel printsiipidel ja uskumustel ja mille ülesehitus oli muuseas märkimisväärselt sarnane roomakatoliku kiriku struktuurile. Jumalat asendas selles süsteemis humaansus ja teadlased ja filosoofid asendasid preestreid. Comte püüdlus võrdsustada teadmised empiiriliste vaatlustulemustega sai nimeks positivism. Comte oli muuhulgas sotsiaalreformaator – ta oli huvitatud teadusest peamiselt kui vahendist
kes lihtsalt teavad, või on kuulnud. Hakati vaatama väiksemaid rühmi ja kirjeldati pärimust nende kaudu. Mis moodi rühm moodustub? Üks inimene pärimust kanda ei saa. Pärimus saame rääkida vaid pärimusrühma kaudu. Ulf Palmenfelt 1990 Muistendite/ argijutustuste abil jutustatakse tegelikkuse vastuolud mentaalselt vastuvõetavaiks Tähtis pole seega mitte niivõrd jututõde, selle usutavuse saavutamine vms, kuivõrd vahenda Muistendid on mõeldud uskumiseks, aga uskumine on õrn teema, kes usub ja miks jne Pärimusökoloogia Tüpoloogiline meetod halb, sest see ei arvestanud kontekstidega, miks need loodi Pärimusökoloogia- pärimuskliima kui PÄRIMUSE konteksti uurimine pärimustervikut silmas pidades Rahvaluule ja pärimusrühma omavaheline seos ei ole tasandil- teemade ja motiivide levik, see seos põhineb pärimustekstide stiili tasandile. Pärimusrühma ja pärimuse eripära tuleneb elustiilist, mis loob pärimuskliima ( s.o
Kant ise arvab: "Ma pidin teadmise kõrvaldama, et usule platsi teha!" See tähendab: Kant näitas, kus asuvad meie (teoreetilise) mõistuse piirid. Nad asuvad täpselt seal, kus võimalike kogemuslike teadmiste valdkond lõppeb. See, mis asub üle selle, selle kohta ei saa mõistus midagi öelda. See tähendab aga kahte asja. Mõistus ei saa üldisi metafüüsilisi ideesid nagu Jumal, vabadus ja surelikkus tõestada. Ta ei saa neid aga ka ümber lükata. Nii on loodud ruum nende uskumiseks. IV. EETILISUS JA RELIGIOON Kanti tegi kuulsaks "Puhta mõistuse kriitika". Paljudele, eriti vastastele on see ainus tähtis teos. Kuid see ei ole õige! Kant ei olnud paljas tunnetusteoreetik, vaid tõeline filosoof, "tark", kes püüdis kogu maailma oma mõtlemises haarata ja kujundada. Kanti võib mõista vaid siis, kui süveneme ka teistesse tema teostesse. 1. PRAKTILISE MÖISTUSE KRIITIKA Inimene on tunnetav olend. Sellisena kasutab ta oma mõistust teoreetiliselt
ja „Saksamaad“. Kuid mida autor sellega mõtleb? Mida ta öelda tahab? Kelle poolel ta on? Lähenege karikatuurile nagu mõistatusele – tähendus on harva niisama ilmne, nagu esmapilgul näib, tuleb olla ettevaatlik, et seda liiga kiiresti ei teadvustataks. Näiteks selle karikatuuri puhul võime öelda, et David Low arvates on juudid halvad ja ta nõustub natsidega, et nad peaksid lihtsalt Saksamaalt lahkuma. Selle uskumiseks on olemas hea põhjus: autor on kujutanud juuti vanglas ja pildi allkirjaks on: „Miks nad küll ära ei lähe?“ Kuid karikatuuris on palju rohkem ja te peate iga detaili hoolikalt uurima, et mõttest täielikult aru saada. Vaadake karikatuuri veel kord. Märkate, et erinevad pildi osad on ümbritsetud punktiiridega. Põhjus on selles, et karikaturistid mõtlevad oma töö hoolikalt läbi ja kujutavad vaid seda, mis on vajalik nende seisukoha avaldamiseks. Kuid David
annaabi.ee 
