Pilet nr 2 1.Ürgaja kunst Vanimad säilinud kunstiteosed loodi juba ürgajal. Umbes 60 000 aastat tagasi.Sel ajal ei tuntud veel metalle ja kõik tööriistad valmistati kivist, mistõttu teame seda ajastut kui kiviaeg. Kiviaja inimesed andsid kunstipärase välimuse oma igapäevastele tarbeesemetele, näiteks savinõudele ja kivist tööriistadele, kuigi selleks mingit praktilist vajadust polnud. Üheks kunsti tekke põhjuseks peetakse inimese tarvet ilu ning loomisrõõmu järele, teiseks põhjuseks aga tolleaegset usundit. Viimasega seostatakse just koopamaale ja kivisse kraabitud joonistusi. Ürgajal loodi väga suuri maalinguid.Kümnete viisi on koopaseintele kujutatud suuri jahiloomi,ka selliseid keda inimene kodustama hakkas:veiseid,hobuseid,põhjapõtru jt.Koopamaalid võimaldavad ettekujutust saada välja surnud loomadest nagu mammut,koopakaru jt.Ürgaja kunstnikud tundsid loomi ülimalt hästi.Kerge ja paindliku joonega anti edasi loomade poose ja liigut...
On arvatud, et nad võisid olla jahimaagiliste kombetalituste objektiks või oli tegemist sugukondlike tootemloomade kujutistega. Sellisel juhul võiksid nad olla isegi omalaadsed ikoonid, mille ees esiemadele/isadele meelepäraseid palveid loeti, lauldi, tantsiti, musitseeriti ja rituaale toimetati. · Koopad: Lascaux, Niaux, Altamira, Tres Combarelles, Chauvet, Kapovo jt. 2. ESIAEGNE SKULPTUUR Skulptuure peetakse üldiselt koopamaalidest mõnevõrra vanemaks. Nad on valmistatud tavaliselt kas luust, savist või pehmest kivimist nii ümarplastikana kui ka reljeefidena. Vanimatel, 15-20 cm pikkustel skulptuuridel kujutati naisi, kelle kehaproportsioonid olid äärmiselt ebaloomulikud. Neil olid rõhutatult kujutatud rindu, tuharaid, puusi jt. kehaosi, mis on seotud suguelu, viljakuse ning sigimisega. Pea, nägu, käed ja jalad kui ebaolulised kehaosad on tavaliselt detailselt välja töötamata.
Põlluharijate usundid on väga mitmesugused, kuid neil on üldiselt omane uskumus, et peale nähtava maailma on olemas ka nähtamatu. Mõnedel hõimudel olid oma kaitsevaimud ehk tootemid, keda on mõnikord kujutatud äratuntava loomana või esivanematena. Kuna kiviaja inimesed ei osanud oma esivanemaid ja tootemeid tõepäraselt kujutada, kasutasid nad sümboleid ornamente. Sellistest sümbolitest ja tinglikest märkidest kujunes aja jooksul välja piltkiri. Skulptuure peetakse üldiselt koopamaalidest mõnevõrra vanemaks. Pisiskulptuuride peamisteks levikualadeks on Kesk- ja Ida-Euroopa ning Siber, kus koopad puudusid. Skulptuure on saadud juhuleidudena esiaegsete küttide ja kalastajate peatuspaikadest. Nad on valmistatud tavaliselt kas luust, savist või pehmest kivimist nii ümarplastikana kui ka reljeefidena. Vanimatel, 15-20 cm pikkustel skulptuuridel kujutati naisi, kelle kehaproportsioonid olid äärmiselt ebaloomulikud
· Umbes 60000 aastat tagasi · Sel ajal ei tuntud veel metalle ja tööriistad tehti kivist · Sealt ka selleaja nimetus kiviaeg · Kiviaja inimesed andsid kuntstipärase välimuse oma igapäevastele tarbeesemetele Kuntsti tekke põhjused ning inimeste arusaam · Üheks kuntsti tekke põhjusekspeetakse inimeste tarvet ilu ninig loomisrõõmu · Teiseks aga tollaaegset usundit · Viimasega seostatakse just kauemaid kiviaja kuntstimälestisi Koopamaalidest · Koopamaalide tegemise on iidene · Kümnete viisi on koopaseintel kujutatud suuri jahiloomi · Ka sellised, keda inimene kujutas Koopamaalide värvid · Võluvad maitsekad värvitoonid: must punane valge ja kollane · Värvide kirikuse tagasid looduslikud värvimullad, mida segati loomarasva või taimemahladega · Selliste tööde loomiseks tuli ka tol aja õppida Leiukohad · Imelikul kombel on just lapsed täiesti täiest juhuslikult leidnud Euroopa kõige
,,Kool" Koopamaalid referaat Koostaja: ,,Nimi" ,,Klass" ,,Koht + aasta" Ajalugu koopamaalidest Koopamaalide tegemise täpset aega ei ole suudetud välja selgitada. Kõige kaunimad neist on praegustel andmetel valminud umbes 20 000- 10 000 aastat tagasi. Siis kattis suurt osa Euroopast paks jääkiht. Inimestele jäi vaid mandri lõunaosa. Vastavalt jää taandumisele liikus asustuspiir aeglaselt põhja poole. Võiks arvata, et tookordsetes rasketes tingimustes kulus kogu inimeste aeg võitluseks nälja, külma ning kiskjate vastu. Ometi loodi tollal vägagi
Nende poolt väljahingatud süsinikdioksiid mõjus aga maalingutele halvasti. Kuna osa üle 2000 joonistusest olid juba väga viletsa kvaliteediga, siis otsustati 1963. aastal koobas turistidele sulgeda. Koobas kaitsti välisõhu eest kolme võimsa metallukse abil. Seejärel maalingud restaureeriti ning nüüd jälgitakse nende olukorda igapäevaselt. Sarnaselt Altamirale tehti ka siin digitaaldopograafia abil muuseumi jaoks koopamaalidest täpsed koopiad. 1983. aastal avati Lascaux II turistidele. See originaalkoopast mõnesaja meetri kaugusel asuv muuseum eksponeerib täpset koopiat kahest peamisest koopast ja nende maalinguist. 1979. aastast kuuluvad Lascax´i koopamaalingud UNESCO maailmapärandi nimistusse. 12 4. PILDIMATERJAL 4.1. Altamira Piison. Piison. Piisonid. 13 4.2. Lascaux Hiina hobune. Koopa plaan. Hobune
Elu oli jätkuvalt sesonaalne sõltudes jahiloomade liikumisest ning söödavate taimede kättesaadavusest. Inimesed elasid poolrändlevalt, pöördudes korduvalt tagasi samadesse kohtadesse. Gravette kultuuri iseloomustavad luust ja savist veenusekujukesed ehk väikesed 1015 cm pikkused naisekujukesed, kelle keha on sageli rõhutatult lopsakate vormidega ja nägu 26 kas puudub või on antud väga stiliseeritult. Kultuur on tuntud ka koopamaalidest ja luudest ehtest. Solutre kultuuri (u 20 00016 000 eKr) nimi tuleb taas Prantsusmaa leiukohast. Kultuur ilmus äkki ja sama ootamatult ta ka kadus. Oletatakse, et ta tulenes Perigordi ja Aurignaci kultuuri traditsioonidest, aga see ei ole kindel. Nimimuistis Solutre on tulekivi töötlemise koht ja kultuuri tuntaksegi ennekõike tema arenenud tulekivitöötlusest. Esemetest olid juhtivaks tulekivist nooleotsad, aga samuti ühepoolse kisuga nooleotsad, luunõelad
Inimesed arvasid end põlvnevat mingist loomast ning austasid seetõttu oma esivanemaid. Sellisel juhul võiksid koopamaalid olla isegi omalaadsed ikoonid, mille ees esiemadele/isadele meelepäraseid palveid loeti, lauldi, tantsiti, musitseeriti ja rituaale toimetati. Pisiskulptuuride peamisteks levikualadeks on Kesk- ja Ida-Euroopa ning Siber, kus koopad puudusid. Skulptuure on saadud juhuleidudena esiaegsete küttide ja kalastajate peatuspaikadest. Skulptuure peetakse üldiselt koopamaalidest mõnevõrra vanemaks. Nad on valmistatud tavaliselt kas luust, savist või pehmest kivimist nii ümarplastikana kui ka reljeefidena. Vanimatel, 15-20 cm pikkustel skulptuuridel kujutati naisi, kelle kehaproportsioonid olid äärmiselt ebaloomulikud. Neil olid rõhutatult kujutatud rindu, tuharaid, puusi jt. kehaosi, mis on seotud suguelu, viljakuse ning sigimisega. Pea, nägu, käed ja jalad kui ebaolulised kehaosad on tavaliselt detailselt välja töötamata. Erandlik on teiste
annaabi.ee 
