26.02.2015. Chomsky, Noam 2000. The Architecture of Language; http://www.chomsky.info/books/architecture01.htm. Vaadatud 26.02.2015. EKSS 2009 = Eesti keele seletav sõnaraamat 2009; http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi? Q=keel. Vaadatud 26.02.2015. EKSS 2009 = Eesti keele seletav sõnaraamat 2009; http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi? Q=viipekeel&F=M. Vaadatud 26.02.2015. Evans, Nicholas, Stephen C. Levinson 2009. The myth of language universals: Language diversity and its importance for cognitive science. Behavioral and Brain Sciences 32, 429492. Klein, Wolfgang 2009. Finiteness, Universal Grammar and the Language Faculty. Cross- Linguistic Approaches to the Study of Language 24. Nijmegen: Max Planck Institute of Psycholinguistics, 333344. Osgood, Charles E. 1961. Language Universals and Psycholinguistics. Universals of Language. Ed. Joseph Greenberg. Cambridge: The M.I.T Press, 236269.
- Inimgruppide heterogeensus: o Temperament o Sotsiaalsed grupid o Individuaalsed kogemused Uurimused peegeldavad kultuurigruppide keskmisi tendentse. Kultuur – dünaamiline grupp indiviide, kes jagavad sarnast konteksti, puutuvad kokku sarnaste kultuuriliste sõnumitega ja hõlmavad suurt hulka erinevaid indiviide, keda need sõnumid mitmetel viisidel mõjutada võivad. Psühholoogia vs kultuuripsühholoogia Universalismid (human universals) – 10-70 foneemi keeles, rõõm = naeratus, värvile ’must’ on vastav sõna, intsest vanemate ja laste vahel rõve, number kaks. Psühholoogia kui CPU uurimine st uuri protsesse ilma kontekstita, leiad ühisosa, sest kontekst ei mõjuta (klt = müra, tõlkevead, tuttavlikkuse puudumine). Kultuuripsühholoogia. Aju on plastiline, keskkond mõjutab aju, keskkond = kultuur. Tähendus (meaning) on oluline. Jagatud ideed konstrueerivad kultuuri. Sama kultuur – samad kultuurilised ideed –
*õigus au ja hea nime kaitsele jne Avalikkuse õigus oma sõnavabadust kasutada vs toimetuse õigus valida, mida ja kus avaldada. Riigi julgeolekuabinõude salvestamine vs riigikodanike õigus teada, mis riigis toimub Inimeste õigus eraelule vs ajakirjanduse majanduslik huvi Ajakirjandus kui ühiskonna valvekoer vs inimeste õigus eraelule 18 15. Relativistlik ja universalistlik eetika. Universals and Differences in Global Journalism Ethics Universiaalne eetika: mõju, tõde, objektiivsus, ausus, austus, täpsus Realtivistlik eetika: hea ja halb on suhteline. skeptilise traditsiooni mõtlejate eetika . Üldisi reegleid eitab. Moraalirelativism ehk eetiline relativism on relativismi variant, mille kohaselt moraalistandardid ei ole absoluutsed, vaid tulenevad sotsiaalsetest tavadest ja teistest allkatest.
Raske ja aeganõudev ülesanne. Kuigi analüüsitakse teatud nähtuse esinemist sadades keeltes, on see siiski üpris väike osa maailma viiest-kuuest tuhandest keelest. Niisiis on kõik väited universaalsuse kohta igal juhul esialgsed. Sellest hoolimata on sel alal saavutatud märkimisväärseid tulemusi. Keeletüpoloogilise lähenemisviisi rajaja on Joseph H. Greenberg, kelle sõnajärge käsitlev artikkel on keeletüpoloogia klassika. 1978 a avaldati neljaosaline raamatusari ,,Universals of Human Language". Teoses käsitletakse eelkõige universaalide uurimise metodoloogiat ning fonoloogia, morfoloogia ja süntaksi universaale. Sõnajärg on pidevalt olnud universaalide uurimise huvi keskmes. Paljud esitatud uuringutest on implikatiivsed. Omadus b võib keeles esineda ainult eeldusel, et on ka omadus a. Omadusest b järeldub seega a, kuid a-st ei järeldu b-d. Vastandiks on mitteimplikatiivne universaal, mis kinnitab mingi omaduse a esinemist teistest omadustest sõltumata.
transformatsioone) ei ole keelekasutaja jaoks alati raskemad töödelda (nende töötlus ei võtnud tingimata kauem aega kui lihtsate puhul). Fodori jt väitsid siis, et Chomsky teoreetilised mõisted on pelgalt teoreetilised mõisted ehk implitsiitne keeleteadmine ehk teadmine lause keerukusest, aga pole seost psühholoogiliste representatsioonide ega töötlusega. Chomsky, Noam 1965. Aspect of the Theory of Syntax. MIT Press. Greenberg, J 1963. Universals of Language MIT Press. Chomsky antud üldised universaalid ei piisa keelte kirjeldamises. Hiljem kasutatakse tema üldistusi tema vastu: kõiki keeli ei saa toppida neisse kitsastesse binaarsetesse üldistustesse. Chomsky mõjutas sotsiolingvistika, pragmaatika ja kognitiivse lingvistika ning psühholingvistika (teine staatus!) teket, sest need koolkonnad püüdsid ümber lükata Chomsky väiteid. Psühholingvistikal oli teine
kõigile keeltele ühiseid struktuure. Keelestruktuurideleo n lähenetud erinevalt: Port royal´i koolkond üritas luua universaalset grammatikat; generatiivne koolkond, eelkõige Noam Chomsky oletused puudutavad keelevõime süntaktiliste struktuuride sünnipärasust. Lisaks on kasutatud empiirilist tüpoloogilist võrdlust. Sel alal on saavutatud küllaltki märkimisväärseid tulemusi. Selle rajaja on Joseph H. Greenberg. Ta käsitleb oma põhiteoses Universals of Human Language eelkõige universaalide uurimise metodoloogiat ning fonoloogia, morfoloogia ja süntaksi universaale. Näiteks on uurimise keskmes olnud alati sõnajärg. Paljud esitatud universaalidest on implikatiivsed. See tähendab, et omadus b võib esineda ühes keeles ainult eeldusel, et keeles on ka omadus a. Omadusest b järeldub seega a, kuid a-st ei järeldu b. Implikatiivse vastandiks on mitteimplikatiivne universaal, mis kinnitab mingi
struktuure. Keelestruktuuridele on lähenetud erinevalt: Port royal´i koolkond üritas luua universaalset grammatikat; generatiivne koolkond, eelkõige Noam Chomsky oletused puudutavad keelevõime süntaktiliste struktuuride sünnipärasust. Lisaks on kasutatud empiirilist tüpoloogilist võrdlust. Sel alal on saavutatud küllaltki märkimisväärseid tulemusi. Selle rajaja on Joseph H. Greenberg. Ta käsitleb oma põhiteoses Universals of Human Language eelkõige universaalide uurimise metodoloogiat ning fonoloogia, morfoloogia ja süntaksi universaale. Näiteks on uurimise keskmes olnud alati sõnajärg. Implikatiivsed- omadus b võib esineda ühes keeles ainult sellel eeldusel, et keeles on ka omadus a. Mitteimplikatiivne universaal- kinnitab mingi omaduse a esinemist teistest omadustest sõltumata. Absoluutsed universaalid- eranditud üldistused; esinemine kõigis keeltes.
struktuure. Keelestruktuuridele on lähenetud erinevalt: Port royal´i koolkond üritas luua universaalset grammatikat; generatiivne koolkond, eelkõige Noam Chomsky oletused puudutavad keelevõime süntaktiliste struktuuride sünnipärasust. Lisaks on kasutatud empiirilist tüpoloogilist võrdlust. Sel alal on saavutatud küllaltki märkimisväärseid tulemusi. Selle rajaja on Joseph H. Greenberg. Ta käsitleb oma põhiteoses Universals of Human Language eelkõige universaalide uurimise metodoloogiat ning fonoloogia, morfoloogia ja süntaksi universaale. Näiteks on uurimise keskmes olnud alati sõnajärg. Implikatiivsed- omadus b võib esineda ühes keeles ainult sellel eeldusel, et keeles on ka omadus a. Mitteimplikatiivne universaal- kinnitab mingi omaduse a esinemist teistest omadustest sõltumata. Absoluutsed universaalid- eranditud üldistused; esinemine kõigis keeltes.
struktuure. Keelestruktuuridele on lähenetud erinevalt: Port royal´i koolkond üritas luua universaalset grammatikat; generatiivne koolkond, eelkõige Noam Chomsky oletused puudutavad keelevõime süntaktiliste struktuuride sünnipärasust. Lisaks on kasutatud empiirilist tüpoloogilist võrdlust. Sel alal on saavutatud küllaltki märkimisväärseid tulemusi. Selle rajaja on Joseph H. Greenberg. Ta käsitleb oma põhiteoses Universals of Human Language eelkõige universaalide uurimise metodoloogiat ning fonoloogia, morfoloogia ja süntaksi universaale. Näiteks on uurimise keskmes olnud alati sõnajärg. Implikatiivsed- omadus b võib esineda ühes keeles ainult sellel eeldusel, et keeles on ka omadus a. Mitteimplikatiivne universaal- kinnitab mingi omaduse a esinemist teistest omadustest sõltumata. Absoluutsed universaalid- eranditud üldistused; esinemine kõigis keeltes.
Raske ja aeganõudev ülesanne. Kuigi analüüsitakse teatud nähtuse esinemist sadades keeltes, on see siiski üpris väike osa maailma viiest-kuuest tuhandest keelest. Niisiis on kõik väited universaalsuse kohta igal juhul esialgsed. Sellest hoolimata on sel alal saavutatud märkimisväärseid tulemusi. Keeletüpoloogilise lähenemisviisi rajaja on Joseph H. Greenberg, kelle sõnajärge käsitlev artikkel on keeletüpoloogia klassika. 1978 a avaldati neljaosaline raamatusari ,,Universals of Human Language". Teoses käsitletakse eelkõige universaalide uurimise metodoloogiat ning fonoloogia, morfoloogia ja süntaksi universaale. Sõnajärg on pidevalt olnud universaalide uurimise huvi keskmes. Paljud esitatud uuringutest on implikatiivsed. Omadus b võib keeles esineda ainult eeldusel, et on ka omadus a. Omadusest b järeldub seega a, kuid a-st ei järeldu b-d. Vastandiks on mitteimplikatiivne universaal, mis kinnitab mingi omaduse a esinemist teistest omadustest sõltumata.
Taxonomy of human translation styles. Translation Journal, 16 (2). Andrew Chesterman 2006. Questions in the sociology of translation. – João Ferreira Duarte, Alexandra Assis Rosa ja Teresa Seruya (toim.), Translation Studies at the Interface of Disciplines. volume 68 of Benjamins Translation Library. John Benjamins B.V. Andrew Chesterman 2009. The name and nature of translator studies. Hermes, (42), 13–22. Andrew Chesterman 2011. Translation universals. – Yves Gambier ja Luc van Doorslaer (toim.), Handbook of Translation Studies, Vol. 2. Amsterdam: John Benjamins. Andrew Chesterman ja Emma Wagner 2002. Can Theory Help Translators?: A Dialogue Between the Ivory Tower and the Wordface. Manchester: St. Jerome. Ellen Contini-Morava ja Barbara S. Goldberg 1995. Meaning as Explanation: Advances in Linguistic Sign Theory. Berlin: Walter de Gruyter. D. Alan Cruse 2000. Meaning in Language: An Introduction to Semantics and Pragmatics
emotion. In R. Plutchik & H. Kellerman (eds), Emotion: (ed) Handbook of emotions. The Guilford Press: New Theory, research, and experience: Vol. 1. Theories of York, emotion, pp. 3-33. New York: Academic London pp573-593 Rutter, M. and Rutter, M., 1993. Developing Minds. Challenge and Continuity Across the Life Span. Penguin Books, London Schwartz, S. H., 1992. Universals in the Content and Structure of Values: Theoretical Advances and Empirical Tests in 20 4 2 4 3
University Press. White, R. M. (1996) The Structure of Metaphor. Oxford: Basil Blackwell. Wilson, D. (1975) Presuppositions and Non-Truth-Conditional Semantics. New York: Academic Press. Wilson, D., and Sperber, D. (2004) "Relevance Theory." In L. R. Horn and G. Ward (eds.), The Handbook of Pragmatics. Oxford: Blackwell Publishing. Wittgenstein, L. (1953) Philosophical Investigations, trans. G. E. M. Anscombe. Oxford: Basil Blackwell. Wolterstorff, N. (1970) On Universals: An Essay in Ontology. Chicago: Chicago University Press. Yablo, S. (2006) "Non-Catastrophic Presupposition Failure." In J. J. Thomson and A. Byrne (eds.), Content and Modality: Themes from the Philosophy of Robert Stalnaker. Oxford: Oxford University Press. Yourgrau, P. (ed.) (1990) Demonstratives. Oxford: Oxford University Press. Ziff, P. (1960) Semantic Analysis. Ithaca, NY: Cornell University Press. ---- (1967) "On H. P. Grice's Account of Meaning." Analysis 28: 18. Index
T h e y m u s t express some nearly universal emotion or satisfy a w i d e l y shared wish. W h a t was the universal wish that Titanic granted? Naturally, I'm inclined to think the movie succeeded because it satisfies the universal wish for meaning, and that it does so through extensive use of Hero's Journey motifs and concepts. As James Cameron said, in a letter to the Los Angeles Times, M a r c h 2 8 , 1 9 9 8 , Titanic "intentionally incorporates universals of h u m a n experience and emotion that are timeless — and familiar because they reflect our basic emotional fabric. By dealing in archetypes, the film touches people in all cultures and o f all ages." These archetypal patterns turn a chaotic event like the sinking of an ocean liner into a coherent design that asks questions and provides opinions about how life should be lived. As a story on an epic scale, Titanic indulges the l u x u r y o f a leisurely
annaabi.ee 
