Poolpresident-president ja peaminister omavahel jaotanud ministeeriumite juhtimise Presidendil parlamendi suhtes veto, parlament umbusaldus mõnele ministrile või tervele valitsusele Parlamentaarne-suurim võim parlamendil. President poliitilisi jõude tasakaalustav persoon.Täidesaatev-ja seadusandlikvõim tihedalt seotud, üksmeel kiirendab otsustusprotsessi, konflikt võib viia võimu kriisini(Itaalia) Seadusandlikuvõimuülesehitus-üldiselt tuntakse ühe-ja kahekojalisi parlamente. Unitaarriikides ühekordne, föderatiivses kahekojaline Võimukorraldus kahekojalistes lähtub nende komplekteerimisviisist. Reeglina alamkojad valitavad. Ülemkoja puhul: a)seisuslik esindusorgan(inglismaal) b)osariigid delegeerivad oma esindjad ülemkotta(venemaa, france) c)ülemkoda valitakse otse rahva poolt(USA, Itaalia, Jaapan) Lähtuvalt komplekteerimisviisist onmääratud ka kodade vaheline tööjaotus. Parlamendi peaülessanded:algatada, menetleda ja võtta vastu seadusi
Teisteks riigiõiguse allikateks on seadused, mis reguleerivad riigiõigussuhteid. 6. Parlament - sh parlamendi pädevus ja parlamendi liikmete õiguslik staatus 38. Parlament on riigi seadusandlik esindusorgan, mis võtab vastu seadusi üldkohustuslikke käitumiseeskirju. Parlament koosneb tavaliselt ühest või kahest kojast. Föderatsioonides on enamasti kahekojaline parlament. Kahekojaline parlament võib esineda ka unitaarriikides. Oluliseim ülesanne on seaduste vastuvõtmine. Parlamendi poolt vastuvõetavate seaduste hulka võib kuuluda ka põhiseadus. 39. Parlamendil on tavaliselt suurem või väiksem roll teiste riigiorganite komplekteerimisel valimise, nimetamise, kinnitamise teel. Muuhulgas võib parlamendi pädevuses olla riigipea valimine. · Parlamendi pädevusse - riigieelarve kinnitamine, samuti mõned muud rahandusega seonduvad
kohustused. Veel määravad riigiõ-e normid kindlaks selle, millised on põhilised kõrgemad riigiorganid ühiskonnas (parlament, riigipea, valitsus, tänapäeval ka konstitutsioonilised kohtud, ombudsman) ning nende organite pädevuse. Veel määravad riigiõiguse normid kindlaks riigi koostisosade omavahelised suhted ja staatuse, näiteks on föderaalriikides oluline reguleerimise objekt föderaalvõimu ja osariikide võimu omavahelised vahekorrad, unitaarriikides (kus on autonoomseid piirkondi, näiteks Soome või Hispaania) keskvõimu ja autonoomsete piirkondade võimude vahekorrad, unitaarriikides, kus autonoomseid piirkondi pole (näiteks Eesti), kohalike omavalitsuste õigusliku staatuse. Reguleerimisobjekti järgi toimub ka riigiõ-e definitsioon – riigiõ. on avaliku õiguse hulka kuuluv õ.haru, mille normidega määratakse kindlaks riigi valitsemise vorm, riiklik korraldus, kõrgemad
1. põhiõigused, - vabadused, - kohustused 2.parlament 3. valitsus 4. riigipea 5. seadusandlik protseduur 6. PS muutmine Sõltuvalt ühe või teise riigi olemasolevatest riigiorganitest ja nende kajastamisest PS-s saab eristada teisigi instituute. Eesti puhul nt õiguskantsler, riigikontrolör, kohus. Föderaalriikides on iseseisev ja eriti oluline õiguse instituut, mis reguleerib föderaalvõimu ja osariikide vahekorda. Mõnedes unitaarriikides, nt Hispaanias, kus on riikliku autonoomiaga piirkonnad, on eraldi instituudiks keskvõimu ja piirkondade vahekordi reguleeriv normistik. III Selleks, et Eesti saaks ühineda EL-ga, võeti 2003. aastal rahvahääletusel vastu PS- e täiendamise seadus. Selle § 1 sätestab, et Eesti võib kuuluda EL-i, lähtudes Eesti Vabariigi PS aluspõhimõtetest. III loeng 03.03.2006 §1 on seotud otseslt PS-e sama seaduse täiendamise seaduse §2-ga.
5) Kui põhiseaduses ette nähtud, siis ka riigipea valimine või nimetamine 6) Õigus põhimõtteliselt aru pärida või teavet nõuda mistahes teiselt riigiorganilt v.a. kohtult; 7) Kõrgema kohtu valimine või nimetamine 8) Sõja või rahu lõplil kinnitamine 9) Üldpoliitika suundadae kujundamine Struktuur: Parlamendid on kas ühe- või kahekojalised. Kahekojalise tavaliselt föderatsioonides, kuid võivad ka unitaarriikides olla. Föderaalparalmendi üks koda valitakse reeglina otse rahva poolt ja teine mingil proportsionaalse esindatuse põhimõttel. Koosseisu volituste kestus keskmiselt 4 aastat. Valimissüsteem üldiselt proportsionaalne. Valimised korralised või erakorralised. Parlament võidakse riigipea poolt teatud tingimustel laiali saata või astub koosseis ise tagasi. Kojad võidakse valida kas otse või valijameeste kaudu
vastavas kohalikus omavalitsusüksuses kokku vähemalt 5% kehtivatest häältest. Mandaadid jaotatakse nimekirjade vahel samuti d'Hondti jagajate modifitseeritud meetodil. Valituks osutuvad nimekirjas enim hääli saanud kandidaadid. Üksikkandidaati käsitletakse ühest kandidaadist koosneva nimekirjana. Liitriikides on kahekojalised parlamendid, ülemkoja liikmed esindavad osariike ja neid valitakse enamasti kõigist osariikidest võrdne arv. Unitaarriikides parandab ülemkoda seadusandluse ja üldse parlamendi tegevuse kvaliteeti. Parlamentaarsetes riikides on ülemkojad tagaplaanil. Presidentaalsetes riikides on ülemkoda parlamendi tähtsam osa (nimetatakse senat). POLIITILISED VOOLUD E IDEOLOOGIAD Sõna ideoloogia tuleneb kreeka keelest (ideo - mõiste, logos - käsitlus). Lihtsustatult võiksime mingit ideoloogiat mõista kui teatud maailmavaadet, millel on seos mingi suurema filosoofilise süsteemiga. Alalhoidlikkus ja vabameelsus 18
Geograafiline võimu jagunemine (unitaarriik, füderaalriik, konföderatsioon) Enamus poliitilisi süsteeme on pidanud vajalikuks erinevatel tasanditel valitsusstruktuuride loomist. Geograafiline võimu jagunemine kirjeldab võimu jaotumist, paigutust ja funksioone, mis on võimukeskustele pandud. Rahvuslikke poliitilisi süsteeme võib võimu paigutuse järgi klassifitsserida. 1. Unitaarriigid Unitaarriikides on kogu legitiimne võim keskvalitsusel. Teatud funktsioonide täitmiseks võib ta oma võimu üle kanda väiksematele territoriaalsetele üksustele nagu provintsid, regioonid, 21 departemangud jne. Rohkem kui 70% praegustest riikidest on unitaarriigid Näit: Jaapan, Prantsusmaa, Eesti Unitaarriigi eeliseks on selge hierarhilise võimu olemasolu, puuduseks võimu
Kõik organisatsioonid on allutatud riigile Näit: ambodza Pol Poti juhtimisel; Põhja-Korea ja 1 teine riik mida enam ei ole. GEOGRAAFILINE VÕIMU JAGUNEMINE Enamus poliitilisi süsteeme on pidanud vajalikuks erinevatel tasanditel valitsusstruktuuride loomist. Geograafiline võimu jagunemine kirjeldab võimu jaotumist, paigutust ja funktsioone, mis on võimukeskustele pandud. Rahvuslikke poliitilisi süsteeme võib võimu paigutuse järgi klassifitseerida 3-eks: 1. Unitaarriigid Unitaarriikides on kogu legitiimne võim keskvalitsusel. Teatud funktsioonide täitmiseks võib ta oma võimu üle kanda väiksematele territoriaalsetele üksustele nagu provintsid, regioonid, departemangud jne. Rohkem kui 70% praegustest riikidest on unitaarriigid Näit: Jaapan, Prantsusmaa, Eesti ) Unitaarriigi eeliseks on selge hierarhilise võimu olemasolu, puuduseks võimu ülisuur konsentratsioon ja vähemuste nõrk esindatus. 2. Föderaalriigid
(suureneb paindlikkus, väheneb ajakulu). Riigi tüübid Geograafiline võimu jagunemine Enamus poliitilisi süsteeme on pidanud vajalikuks erinevatel tasanditel valitsusstruktuuride loomist. Geograafiline võimu jagunemine kirjeldab võimu jaotumist, paigutust ja funktsioone, mis on võimukeskustele pandud. Rahvuslikke poliitilisi süsteeme võib võimu paigutuse järgi klassifitseerida 2-eks: 1. Unitaarriigid Unitaarriikides on kogu legitiimne võim keskvalitsusel. Teatud funktsioonide täitmiseks võib ta oma võimu üle kanda väiksematele territoriaalsetele üksustele nagu provintsid, regioonid, departemangud, maakonnad jne. Rohkem kui 70% praegustest riikidest on unitaarriigid Näit: Jaapan, Prantsusmaa, Eesti. Unitaarriigi eeliseks on selge hierarhilise võimu olemasolu, puuduseks võimu ülisuur kontsentratsioon ja vähemuste nõrk esindatus. 2. Föderaalriigid
hinnang põhiõiguste vaatekohalt). Pädevused : Pädevuste teostamine on piiritletud aluslepingus sõnastatud kompetentsidega nii valdkonnana kui sekkumisvalikuna, näiteks eksklusiivkompetentsid, jagatud kompetentsid ja koostöö ja koordinatsioonimehhanismid (nn pehmed kompetentsid). Siin peitub ka peamine põhjus, miks Lissaboni leping ei ole ega saa olla „lihtne lugemine“ ja eriti keeruline ilmselt unitaarriikides (föderaalsel ja konföderaalsel tasandil on pädevusjaotus selgemalt juba ajalooliselt kujunenud ja teooriad tekkinud ning ka mehhanismid samuti tuttavamad). Kuivõrd Euroopa Liit ei ole end ka selgelt määratlenud riigi, föderatsiooni ega konföderatsioonina vaid on moodustis. Selleks, et ta oleks lihtne lugemine, tuleks kehtestada lihtne põhiseadus ümberpööratud loogikaga (peaks olema unitaarriiklik mõtlemine). Pädevuste seisukohalt on oluline silmas
omavalitsusüksuses kokku vähemalt 5% kehtivatest häältest. Mandaadid jaotatakse nimekirjade vahel samuti d'Hondti jagajate modifitseeritud meetodil. Valituks osutuvad nimekirjas enim hääli saanud kandidaadid. Üksikkandidaati käsitletakse ühest kandidaadist koosneva nimekirjana. Liitriikides on kahekojalised parlamendid, ülemkoja liikmed esindavad osariike ja neid valitakse enamasti kõigist osariikidest võrdne arv. Unitaarriikides parandab ülemkoda seadusandluse ja üldse parlamendi tegevuse kvaliteeti. Parlamentaarsetes riikides on ülemkojad tagaplaanil. Presidentaalsetes riikides on ülemkoda parlamendi tähtsam osa (nimetatakse senat). Poliitilised voolud e ideoloogiad Sõna ideoloogia tuleneb kreeka keelest (ideo - mõiste, logos - käsitlus). Lihtsustatult võiksime mingit ideoloogiat mõista kui teatud maailmavaadet, millel on seos mingi suurema filosoofilise süsteemiga. Alalhoidlikkus ja vabameelsus 18
iseloomu ning suhet terve riigiga. Riikliku korralduse alusel liigitatakse riigid unitaarseiks (ei koosne mitme endise riigi liidust) ja föderatsioonideks (koosnevad riikide liidust, kes delegeerinud osa oma suveräänsusest föderatsioonile) - vt skeem nr 1. Liht- ehk unitaarne korraldus Eesti näite alusel: kogu riik kui tervik > maakonnad > vallad ja linnad Teistes unitaarriikides on maakonnast suuremaid regionaalseid haldusterritooriumi üksusi (provints,departemang; krai, oblast; krahvkond), st diferentseeritus ja astendatus suurem - sõltub riigi territooriumi suurusest, iseärasustest (kas kompaktne mandriala või liigendatud ka saarteks, peale selle näit Prantsusmaal nn meretagused valdused ehk meretagused departemangud). Liit- ehk föderatiivne korraldus: / II tasand: föderatsioon kui subjekt > keskvõim, (riiklikud ühikud, mis on liitudes oma suveräänsusest
annaabi.ee 
