Hingamisteede avamiseks võib keerata kannatanut "ühe tüki printsiibil" traumaasendisse. Näiteks võib lamava kannatanu pea olla küljel, siis on hingamisteed kinni ja teadvusekadu kiirem tulema. Hingamisteed tuleb avada keerata kannatanu külili ja pea lükata rahulikult kuklasse. Kukkumisel võib avaneda sama pilt, kuid arvestama peab selgroovigastuse ohtu ! Siis ei tohi kannatanut keerata! PULSS Katsu südamelööke tunda kannatanu kaelalt (unearterid on kõrisõlme kõrval!)) TEADVUS Kontrollimiseks räägi või hüüa kannatanule ! Mittearusaamisel tekita valuaisting põse näpistamisega või kõrvalesta "rullimisega". Elutunnuste ja ka kindlate surmatunnuste puudumisel alusta kunstliku elustamisega! Verejooksud Mis on verejooks? Verejooks on vere väljumine veresoonest selle seina vigastuse tõttu. Verejooks võib olla kas sisemine (raske kohe diagnoosida) või väline (silmaga nähtav)
Hingamisteede avamiseks võib keerata kannatanut “ühe tüki printsiibil” traumaasendisse. Näiteks võib lamava kannatanu pea olla küljel, siis on hingamisteed kinni ja teadvusekadu kiirem tulema. Hingamisteed tuleb avada – keerata kannatanu külili ja pea lükata rahulikult kuklasse. Kukkumisel võib avaneda sama pilt, kuid arvestama peab selgroovigastuse ohtu ! Siis ei tohi kannatanut keerata! PULSS Katsu südamelööke tunda kannatanu kaelalt (unearterid on kõrisõlme kõrval!)) TEADVUS Kontrollimiseks räägi või hüüa kannatanule ! Mittearusaamisel tekita valuaisting põse näpistamisega või kõrvalesta “rullimisega”. Elutunnuste ja ka kindlate surmatunnuste puudumisel alusta kunstliku elustamisega! Verejooksud Mis on verejooks? Verejooks on vere väljumine veresoonest selle seina vigastuse tõttu. Verejooks võib olla kas sisemine (raske kohe diagnoosida) või väline (silmaga nähtav)
Aordi ülaosast (nn aordikaarest) lähtub kolm suurt peasse ja kätesse suunduvat arterit ning kaks südant verega varustavat pärgarterit, alaosast (rinna- ja kõhuaort) aga rindkeret ja alakeha verega varustavad arterid. Aordi seintes paiknevad erilised närvirakud baroretseptorid osalevad vererõhu regulatsioonis, andes infot piklikajju. Pea ja aju verevarustuse tagavad kummalgi küljel kulgevad unearterid. Kummagi rangluuarteri üks haru viib koljuõõnde, teine (õlavarrearter) aga vastavasse ülajäsemesse. Jalgadesse jõuab veri reiearterite ja sääreluuarterite kaudu. Arterite seinad on paksud ja elastsed, neis on paks lihaskiht. See on vajalik, kuna iga südame kokkutõmbega paisatakse arteritesse suure rõhu all verd. Oma elastsuse tõttu saavad arterid survet taluda ja venida, ühtlustades nõnda vere liikumist. Silelihasrakkude kaudu (paiknevad
maoveen*, põrnaveen, vasak neeruveen*, alumine kinnistiveen, ülemine kinnistiveen, ühisniudeveen, sisemine niudeveen, välimine niudeveen. · Joonis lk 174 + tv joonis 10 125. Aju arteriaalse verevarustuse põhimõte (arterioosrõngas) Joonisel: eesmine suurajuarter, eesmine ühendusarter, keskne suurajuarter, tagumine ühendusarter, tagumine suurajuarter, põhimikuarter, lüliarterid, sisemine unearter. (eesmine ühendusarter---eesmised ajuarterid---sisemised unearterid---keskmised ajuarterid---tagumine ühendusarter---tagumised ajuarterid---ajupõhimiku arter---lüliarterid) · Joonis lk 159 + tv joonis 11 126. Aju venoosse verevarustuse põhimõte (peaaju kõvakesta urked) Pea ja kaela piirkonna peamine venoosne magistraalsoon on sisemine kägiveen, mis kogub venoosset verd peaajust, kolju luudest, näost ning kaelast. Veenid, mis asetsevad peaaju sisemuses ja pinnal, suubuvad peaaju kõvakesta urgetesse ehk siinustesse
124. Kõhuõõne arterid. Kõhuõõnetüvi: ühismaksaarter, põrnaarter, vasak maoarter. Ülemine kinnisarter, alumine kinnisarter. Paarisarterid: Keskne neerupealisarter, neeruarter, munandiarter. 125. Kõhuõõne veenid. Alumine õõnesveen, neeruveenid, neerupealisveenid, munandiveenid/munasarjaveenid. 126-127. Aju arteriaalse ja venoosse verevarustuse põhimõte. (arterioosrõngas) Aju arterioosrõngas: eesmine ühisunearter, eesmised ajuarterid, sisemised unearterid, keskmised ajuarterid, tagumine ühisunearter, tagumised ajuarterid, ajupõhimiku arter, lüliarterid. Venoosne: sisemine kägiveen, sigmaurge, ristiurge, urgete kokkuvool, sirgurge, ülemine noolurge, alumine noolurge. 128. Lümfi mõiste. Lümf seroosvedelik, osaleb ainevahetusprotsessides, tema kaudu satuvad mitmed ainevahetusproduktid verre. 129. Lümfisüsteemi ehitus: parem lümfijuha, rinnajuha, (Lümfi kogumise piirkonnad, suubumine vereringes)
124. Kõhuõõne arterid. Kõhuõõnetüvi: ühismaksaarter, põrnaarter, vasak maoarter. Ülemine kinnisarter, alumine kinnisarter. Paarisarterid: Keskne neerupealisarter, neeruarter, munandiarter. 125. Kõhuõõne veenid. Alumine õõnesveen, neeruveenid, neerupealisveenid, munandiveenid/munasarjaveenid. 126-127. Aju arteriaalse ja venoosse verevarustuse põhimõte. (arterioosrõngas) Aju arterioosrõngas: eesmine ühisunearter, eesmised ajuarterid, sisemised unearterid, keskmised ajuarterid, tagumine ühisunearter, tagumised ajuarterid, ajupõhimiku arter, lüliarterid. Venoosne: sisemine kägiveen, sigmaurge, ristiurge, urgete kokkuvool, sirgurge, ülemine noolurge, alumine noolurge. 128. Lümfi mõiste. Lümf – seroosvedelik, osaleb ainevahetusprotsessides, tema kaudu satuvad mitmed ainevahetusproduktid verre. 129. Lümfisüsteemi ehitus: parem lümfijuha, rinnajuha, (Lümfi kogumise piirkonnad, suubumine vereringes)
vats.) => vatsakeste lõõg. 3. paus sinuatriaalsõlm p. koja vaheseinas (kodade kokkutõmme) -> atrioventrikulaarsõlm (koda-vatsake) -> His'i kimp ja sääred vatsakeste vaheseinas -> Purkinje kiud vatsakeste müokardis (võrgustik) 1. toon - atrioventrikulaarklappide sulgumine - süstoolne väärtus 2. toon - poolkuuklappide sulgumine - diastoolne väärtus veresooned: arterid -- unearterid, kopsuveen, aort, kaenla-, neeru-, niude-, reie-, sääreluuarterid, veenid -- kägiveenid, õõnesveenid, kopsuarter, neeru-, niude-, reie-, sääreluu-, nahaalused veenid kapillaarid ainevah.: vasak vatsake -> aort -> arterikapillaarid -> koed -> veenikapillaarid -> veenid -> alum. ja ülem. õõnesveen -> parem koda -> parem vatsake -> kopsutüvi -> parem ja
üldist taimede klassifitseerimise süsteemi, ühendas ta siiski mitmed liigid üksustesse, mida tänapäeval nimetatakse perekondadeks. Vanad kreeklased kasutasid omapärast lokaalanesteesiat – väljapõletamisele või väljalõikamisele kuuluvaid kehapiirkondi hõõruti marmoritolmust ja äädikast koosneva pastaga, mis pidi naha tundetuks muutma. Peale selle kasutati ka mehaanilist survet närvitüvedele, asetati jääd opereeritavale kehapiirkonnale, suruti kinni unearterid või lasti aadrit kuni teadvuse kadumiseni. Vana Rooma meditsiinist ja selle edasi arenemisest annab ülevaate väljapaistev arst ja teadlane Celsius. Tema kapitaalne töö meditsiinist ja kirurgiast sisaldab anatoomia elemente, põletiku klassikaliste tunnuste loetelu ning paljude operatsioonide (amputatsioon, põiekivide eemaldamine, nihestuste ja murdude ravi jt.) tehnilisi kirjeldusi. Täiesti uudne oli ettepanek kasutada veritseva
VV Piki välimist kõverust säilib esialgne kambrite järjestus: OFT -PV-VV-VK (25) · Missugused südame arengudefektid on iseloomulikud Fallot' tetraloogiale? Falloti tetraloogia- 4 defekti on koos: kopsutüve kitsenemine; aorti pääseb venoosne veri (vahesein on defektne); parema vatsakese hüpertroofia (suurem kui vasak) · Millised suured veresooned tekivad lõpusekaare arteritest? Südamest väljuvad suured veresooned. Erinevad unearterid; alanev ja ülenev aort, rangluuarterid · Vaskulogeneesi üldiseloomustus (veresoonkonna areng) Veresoonte moodustumine de novo külgplaadi mesodermist. *Protsess, mille käigus moodustuvad esmased veresooned. Kõigepealt kondenseeruvad hemangioblastid veresaarekesteks, mille sisemised rakud kujunevad vererakkude eellasteks. Välimised rakud kujunevad angioblastideks ehk veresoonte eellasteks, mis omakorda dif endoteelirakkudeks
a. Kopsutüve kitsenemine (kopsuarterite ummistus) b. Bivenrtikulaarse päritoluga aort: aort nihkunud paremale ja sinna pääseb hapnikuvaene veri c. VSD – vatsakeste vahelise vaheseina avasus, mille puhul hapnikuvaene ja -rikas veri segunevad (vatsakesevahelise septidefekt) d. Kopsude vererõhk ebanormaalne (parema vatsakese hüpertroofia) Millised suured veresooned tekivad lõpusekaare arteritest? Lõpusekaarte arteritest tekivad unearterid, aordid, rangluuarterid ja õlavarre-peatüvi. Esimesed kaks paari lõpusekaari kaovad. Kolmas lõpusekaarte paar muutub sisemiseks unearteriks. Parem neljas lõpusekaar muutub paremaks rangluuarteriks ja vasaks neljas vasakuks rangluuarteriks. Viies lõpusekaarte paar kaob. Ka parem kuues lõpusekaar kaob, aga vasakust kuuendast lõpusekaarest areneb pulmonaararter. Vaskulogeneesi üldiseloomustus
1) 2 lüliarterit kahel pool kaela (kaelalüli mulkude vahel) moodustavad põhimikuarteri (varustavad väikeaju). 2)Ajju tulevad veel sisemised unearterid (2tk), mis kulgevad mööda kaela ülesse ja jõuavad aju alla. Need liikudes küljele moodustavad keskmised suurajuarterid (2tk). Ette suunduvad eesmised suurajuarterid (2tk), taha suunduvad tagumised suurajuarterid (2tk) Kõik need
munandiveenid ei suuna venoosset verd maksa, vaid kohe alumisse õõnesveeni. 61 113) Aju arteriaalse ja venoosse verevarustuse põhimõte? Arteriaalne verevarustsu: Aju arterioosringi moodustavad 4 võimast arterit, mis moodustavad arterioosringi 1) 2 lüliarterit kahel pool kaela (kaelalüli mulkude vahel) moodustavad 2 põhimikuarterit (varustavad väikeaju). 2)Ajju tulevad veel sisemised unearterid (2tk), mis kulgevad mööda kaela ülesse ja jõuavad aju alla. Need liikudes kuljele moodustavad keskmised suurajuarterid (2tk). Ette suunduvad eesmised suurajuarterid (2tk), taha suunduvad tagumised suurajuarterid (2tk) Kõik need arterid moodustavad sisemise ringi e. arterioosringi, neid ühendab ringiga eesmine ühendusarter (1tk) ja allpool tagumine ühendusarter (1tk). 62
munandiveenid ei suuna venoosset verd maksa, vaid kohe alumisse õõnesveeni. 61 113) Aju arteriaalse ja venoosse verevarustuse põhimõte? Arteriaalne verevarustsu: Aju arterioosringi moodustavad 4 võimast arterit, mis moodustavad arterioosringi 1) 2 lüliarterit kahel pool kaela (kaelalüli mulkude vahel) moodustavad 2 põhimikuarterit (varustavad väikeaju). 2)Ajju tulevad veel sisemised unearterid (2tk), mis kulgevad mööda kaela ülesse ja jõuavad aju alla. Need liikudes kuljele moodustavad keskmised suurajuarterid (2tk). Ette suunduvad eesmised suurajuarterid (2tk), taha suunduvad tagumised suurajuarterid (2tk) Kõik need arterid moodustavad sisemise ringi e. arterioosringi, neid ühendab ringiga eesmine ühendusarter (1tk) ja allpool tagumine ühendusarter (1tk). 62
radialis) ja küünarluuarteriks (a. ulnaris). Kodarluuarteri pulss on küünarliigese juures hästi tuntav (sagedasim pulsi katsumise koht). Kodarluuarteri kanüleerimist kasutatakse otsese arteriaalse vererõhu mõõtmiseks või vereanalüüside võtmiseks arterist (→ ptk „Olukorra ülevaatus, seisundi hindamine ja patsiendi läbivaatus“). Joonis 3.19. Keha suuremad arterid Unearteri ehk karootise pulss on hästi tuntav kaelal, kõri kõrval. Unearterid on paarilised arterid. Kilpkõhre kõrgusel jagunevad ühised unearterid sisemisteks ja välimisteks (a. carotis interna ja externa). Unearterid varustavad verega kaela ja pea piirkonda. Sisemine unearter varustab aju ja silmi, välimine unearter suuõõnt, neelu, keelt, kõrva, nägu, peanahka ja ajukelmeid. Rangluualuse arteri suurim haru on lüliarter. Lüliarterid (a. vertebralis) kulgevad kaelalülide ristijätkete sees ja koonduvad koljuõõnes põhimikuarteriks (a
annaabi.ee 
