6. Millised ei tohiks olla mullad suviteraviljadel Ei sobi glei-ja õhukesed peapealse mullad. Sobivad kekmise lõimisega, hästi väetatud ja soodsa veereziimiga liivsavi mullad. 7. Millised kartuliegseid hooldamismetoodikaid teate vms. Äestamine, muldamine, lehemädanikutõrje, keemiline umbrohutõrje, kartulimardika häivitamine. 8. 5 agrotehnilist võtet mis parandavad mulla kvaliteeti vms. Lamandumine, põllu tasasus, umbrohtumine, koristusaeg (7-10 päeva on optimaalne), valmimise ühtlikkus. 9. Milline peab olema põld taliteraviljade jaoks ja mis sobiks eelviljaks Taliteravilju kasvatatakse tasastel põldudel, kus ei ole karta pinnavee kogunemist aga eelviljak sobivad põldhein. 10. Millest sõltub see palju me väetame mulda vms.. Väetise kogused sõltuvad mulla toitainete sisaldusest, planeerivatest saagist, väetiste tugevusest. 1.Taimekasvatus laiemas tähenduses
ulatavad juured nagu näit. lutsern. Kuid see aeglustab mullavarude vaesustumist, aga ei väldi seda. 34. Umbrohud, umbrohtude kahjulikkus. Umbrohtude all mõistetakse kõiki neid taimi, mida inimene ei kultiveeri, kuid mis on kohanenud kultuurtaimede kasvutingimustega, kasvavad nendega koos ja vähendavad saaki. Taim, mida me pole külvanud ega kasvatanud, on umbrohi. 1. Põldude umbrohtumisega kaasnevad suured saagikaod 2. Umbrohtumine nõua täiendavaid rahalisi vahendeid ja kulutusi 3. Umbrohud halvendavad taimekasvatus-saaduste kvaliteeti 4. Umbrohud tarvitavad suurel hulgal toitaineid 5. Umbrohud on suure veetarbega 6. Umbrohud on taimehaiguste ja kahjurite levitajad 7. Allelopaatiline mõju 35. Umbrohtumise suurenemise tegurid. 1. Ebaõige ja halvasti ajastatud ärahoidev tõrje 2. Käärimata ja väikese kuivainesisaldusega sõnniku kasutamine väetamiseks 3
ulatavad juured nagu näit. lutsern. Kuid see aeglustab mullavarude vaesustumist, aga ei väldi seda. 34. Umbrohud, umbrohtude kahjulikkus. Umbrohtude all mõistetakse kõiki neid taimi, mida inimene ei kultiveeri, kuid mis on kohanenud kultuurtaimede kasvutingimustega, kasvavad nendega koos ja vähendavad saaki. Taim, mida me pole külvanud ega kasvatanud, on umbrohi. 1. Põldude umbrohtumisega kaasnevad suured saagikaod 2. Umbrohtumine nõua täiendavaid rahalisi vahendeid ja kulutusi 3. Umbrohud halvendavad taimekasvatus-saaduste kvaliteeti 4. Umbrohud tarvitavad suurel hulgal toitaineid 5. Umbrohud on suure veetarbega 6. Umbrohud on taimehaiguste ja kahjurite levitajad 7. Allelopaatiline mõju 35. Umbrohtumise suurenemise tegurid. 1. Ebaõige ja halvasti ajastatud ärahoidev tõrje 2. Käärimata ja väikese kuivainesisaldusega sõnniku kasutamine väetamiseks 3. Vead kompostimisel 4
- sobivad järelkultuurid - vee- ja soojanõudlus - sobiv päevapikkus - vajalik toiainete olemasolu, toitainete sidumisvõime - optimaalne pH väärtus Teatud tingimustel võib esineda ka negatiivseid ilminguid: - huumuse vähenemine intensiivse harimise tagajärjel - suur veetarbimine - haiguste (seenhaiguste) ja kahjurite (nematoodide) paljunemine 17 - kahjulik herbitsiidi järelmõju - umbrohtumine mitteidanenud seemnetest, mullaharimised üleelanud taimedest - fütotoksiliselt mõjuvad laguproduktid (sügavale küntud haljasmass anaeroobsetes tingimustes) - raskendatud mullaharimistööd suure haljasmassi tõttu LIBLIKÕIELISED - seovad õhust lämmastikku (150-250 kg/ha) - suurendavad mulla orgaanilise aine sisaldust - sügavale ulatuva juurestikuga toovad P ja K haritavasse mullakihti - parandavad mullastruktuuri
*bioloogilised- orgaanilise aine kogunemise enneaegne pidurdumine , terade pinnal bakterid ja seened *mehaanilised Koristuskadude peamised põhjused: *koristamisega hilinemine *agrotehnika puudujäägid( halb mullaharimine, ebaõige külviaeg, vale külvisenorm, vale väetamine, vale sort) *kombaini ebaõige reguleerimine *liigniiske vilja koristamine *muud põhjused Taimedest: varisemine, peade murdumine, lamandumine, ohtelisus, suur põhu mass Agrotehnikast: lamandumine, põllu tasasus, umbrohtumine, koristusaeg , valmimise ühtlikkus Tehnoloogiast: lõikekõrgus, kombaini liikumiskiirus, reguleerimine Ilmast: vihm, rahe, õhuniiskus, tuul , põud Teravilja külvikvaliteet Taimede tihedus- põllul optimaalne arv taimi. Katsed eestis näitavad et optimaalne on 600 taime m2 võimalik saada 6t/ha kui aga 300 taime siis 3t/ha. Korraliku saagi jaoks vähemalt 500 taime m2-l Külvisügavus Ühtlane põldtärkamine tagatakse ühtlase ja õigeaegse külviga ( 2-4 cm ) . sügava külvi
suviteraviljadel. Teraviljade vaheltharimine hävitab küll umbrohtusid, kuid ei asenda eelneva ülesande täitmisel äestamist. Et, rukist kasvatakse tavaliselt kergematel muldadel ja taimik katab kevadel paremini põllu pinda, siis rukki äestamine kevadel nii oluline ei ole. Äestatavatel kultuuridel peaks külvisenormi tõstma 10%, et vähendada saagikadu. Taliviljade tärkamisjärgne äestamine (idud peaksid 12 cm allpool mullakihti olema) on õigustatud, kui esineb tugev umbrohtumine talvituvate (kesalill, hiirekõrv, litterhein, vesihein) ja mitmeaastaste umbrohtudega. Kindlasti peaks talivilja tärkamisjärgselt äestama siis, kui eelviljaks on olnud taliraps või -rüps, sest siis on võimalik hävitada tärganud raps. Kevadeks on rapsi juured nii tugevad, et äestamine enam tulemust ei anna. Suviumbrohtude (v. hanemalts, kõrvikud, nälgheinad põld-rõigas jne.) rohkus sügisel talivilja orastes ei ole
Intensiivne taimekasvatussüsteem · Iseloomulik on majandamine maksimaalsete kulutustega, kus kõrgete saakide saamiseks tehakse taimekaitsetöid kultuuride kasvatusskeemide alusel · Tihe külv võimaldab saada suurt saaki pinnaühikult, kuid soodustab haiguste ja kahjurite levikut, mistõttu suureneb ka väetamise ja taimekaitsetööde vajalikkus · Selline tootmine võib rikkuda looduslikku tasakaalu 42. Mullaviljakus ja mullaväsimuse peamised põhjused Vale külvikord, liigne umbrohtumine, liiga pikalt ühe kultuuri kasvatamine ühel ja samal kasvukohal, ebapiisav väetamine, mullast viiakse kultuuridega ära rohkem toitaineid, kui sinna tagasi tuuakse. Mullaväsimuse peamised põhjused üldine mulla vaesumine toite- ja mikroelementidest mulla füüsikalis-keemiliste omaduste ja struktuuri halvenemine soodsad tingimused fütopatogeense mikrofloora arenemiseks ja kahjurite paljunemiseks ohtlike umbrohtude paljunemine mulla happesuse nihe
Mõjutab toitainete nii toitainete omastamise üldtempot kui ka järjekorda (jaheda ilmaga omastatakse paremini ammooniumlämmastikku, varakevadel). 7. Mulla õhustatus õhuvaeses mullas on taimede normaalne toitumine häiritud. Enamik toitaineid omastatakse hapendunud ühenditena normaalses mullas. Õhuvaeses mullas on takistatud orgaanilise aine lagundamine ja õhulämmastiku omastamine. 6 8. Umbrohtumine Kui on umbrohuta, siis on parema konkurentsivõimega, karastatud, suudavad kiiremini toitaineid omastada. Kõiki protsesse mullas mõjutab orgaanilise aine lagunemisel tekkiv energia st. tuleks mulda anda juurde orgaanilist ainet. MULLA HAPPELISUS JA HAPPELISTE MULDADE LUPJAMINE Osvald Hallik - "Ligi 40% meie muldadest on happelise reaktsiooniga". Miks? karbonaadivaesus. Lõuna-Eesti, Kagu-Eesti, Peipsi äärsed alad vajavad lupjamist. Mullad hapestuvad aja jooksul taas.
tulnuktaimede lisandumine, autoga, laevaga, rongiga. 62. Umbrohtumise suurenemise tegurid Ebaõige ja halvasti ajastatud ärahoidev tõrje Käärimata ja väikese kuivainesisaldusega sõnniku kasutamine väetamiseks Vead kompostimisel Sisseküntud sõnniku pinnaletoomine Agrotehnilised vead Koorimise puudulik teostamine Teravilja monokultuur Umbrohtude liigilise koosseisu muutmine meile ebasoovitavas suunas Põldude umbrohtumine kultuuride ikaldumise tagajärjel 63. Umbrohtude klassifikatsioon: agrobioloogilised rühmad, iseloomustus, umbrohtude levimise viisid. LEHEL!!!!!! Agrobiloogilised rühmad: I parasiitumbrohud 1. Täisparasiit- neil puuduvad lehed ja nad kinnituvad iminappadega nt võrm 2. Poolparasiit- neil on lehed ja on võimelised iseseisvalt toituma nt põld-härghein II mitteparasiitumbrohud 1. Lühiealised- viljuvad ühe korra, siis surevad. Paljunevad seemnetega peamiselt. 1
Rindelisuse järgi jaotatakse umbrohud nelja rühma : a) ülarinne kõrgemad kultuurtaimedest (põldohakas suviteravilja põllul) b) keskmine rinne umbrohud ühekõrgused kult.taimedega ( rukkilill talinisu põllul) c) madal rinne umbrohud on poole madalamad kultuurtaimedest ( litterhein kaeras) d) alarinne umbrohtude kasvukõrgus ¼ kultuurtaimedest ( põldkannike suviteravilja põllul) Umbrohtude sagenemise järgi hinnatakse nelja astmesse : a) nõrk umbrohtumine kus kõikides rinnetes on umbrohte vähem kui 10%, ei vaja tõrjet b) keskmine umbrohte esineb kuni 25% põllu taimedest c) tugev umbrohte esineb kuni 50% põllu taimedest, vajab tõrjet d) väga tugev umbrohte rohkem kui pool, vajab tõrjet Tõrje viisid : 1) kaudsed e. tõrjuvad a) puhas seeme teraviljade puhul I kl, 5 umbrohuseemet 1kg teraviljas b) käärinud sõnnik c) puhas kastmisvesi
annaabi.ee 
