või ka omapärasus, isegi veidrus pandus: kaldtee perspektiiv: ruumi kujutamine tasapinnal kolmemõõtmelisena igment: pigmendid on pulbriks jahvatatud ained, mis võimaldavad sidusainete (näit. muna, kummiaraabik, zhelatiin) abil maalimist; kõige varasemad, juba ürgajal kasutatud pigmendid on süsi, tahm/nõgi ja kollasedpunased ookrid ning umbrad; antiigis võeti kasutusele jõuline palett mineraalse päritoluga värvitoone (tsinnoober, ultramariin, asuriit jt.) ning taimse päritoluga krapp ja indigo primaarvärvused: ehk põhivärvused kollanepunanesinine primitivistlik: kunstis lihtsustatult kujutatu prototüüp: algkuju, eeskuju rakurss: vaatepunkt; pildistatava, filmitava või vaadeldava objekti asend võttepunkti suhtes; kunstis perspektiivivõte, objektide ruumilise edastamise meetod retseptsioon: (teose) vastuvõtmine sakraalne: püha; usu või kirikuga seotud signatuur: (ld
anorgaanilisi kui ka orgaanilised. Osad värvid on katvad ehk kattevärvid, teised aga jällegi poolläbipaistvad ehk lasuu Aanorgaanilis Valgus- ja ilmastikukindlad, leelistes lahustumatud, hea kattevõimega looduslikud värvained: ooker, ed värvid Saadakse savidest, maakidest ja kivimitest nende mehaanilisel töötlemisel. Sünteetilised anorgaanilised värvid: tsinkvalge, titaanvalge, kunstlik ultramariin jt. Saadakse anorgaa füüsikaliste ja keemiliste protseduuride tulemusel. Keemiliselt koostiselt peamiselt soolad ja oksiidid. Orgaanilised Elusloodusest või organismidelt pärineva aine töötlemisel saadud värvaine. värvid Kattevärv Värv, mis katab pinna enamasti läbipaistmatult: guass, tempera, õlivärv. Lasuurvärv Läbipaistva kihina pinda kattev vähese pigmendi sisaldusega värv.
e. Vähe on kompleksühendeid, millest põhilisteks on Preisi sinine ja smaragdroheline. Ainsad elemendid, mida puhtal kujul kasutatakse, on süsinik, kuld ja alumiinium. Orgaanilised pigmendid on reeglina vees ning orgaanilistes lahustites mittelahustuvad sünteetilised ained Pigmendi hulgaga saab mõjutada värvi läiget, püsivust ning nakkumist aluspinnaga. Tavaliselt omavad suurimat kattevõimet raskmetallide ühendid, välja arvatud tahm ja ultramariin. Sideained Sideaine on pigmente ja alusmaterjali siduv mittelenduv osa. Hoiab värvis pigmendi osakesi koos moodustades kelme, mis kinnitub alusele. Sideainest tulenevad värvi keemilised omadused, kasutamisvõimalused ja vastupanuvõime ilmastikumõjudele. Looduslikud sideained: Vahad, Kuivavad õlid, Vaigud, Loomsed liimid ehkproteiinid, Taimsed liimid ehk süsivesikud. Lahustid Lahustid on vedelad ained, millest enamik aurustub kergesti. Värvi kuivades
pigmendist kõige parem valgedus ja kattevõime. Mida kõrgem on pigmendi murdumisnäitaja ja mida madalam on see lahustites seda suurem on valguse peegeldus ja valgete pigmentide korral, seda suurem on valgedus ja kattevõime. Üldine reegel on selline, et pigmendi kattevõime on proportsionaalne selle murdumisnäitajaga, osakese suuruse peensusega ja värvi sügavusega. Tavaliselt pigmendid, mis on raskmetallide ühendid omavad suurimat kattevõimet, erandiks on tahm ja ultramariin. Pigmentide valikul tuleb värvitüübi ja aluspinna iseärasuste kõrval arvestada ka nende ilmastikukindluse, toonistabiilsuse, intensiivsuse ja toksilisusega. Abipigmente (raskepagu, talki, vilgukivi) lisades saab värvikilele anda eriomadusi. Teatud tulemuse saamiseks peavad pigmendid olema keemiliselt nii inertsed kui võimalik ja peavad olema muutumatud tugevate hapete, aluste ja kuumuse suhtes. Samuti peavad olema püsivad valguse, õhu ja niiskuse suhtes
(N: vikerkaar). Keha värviks loetakse tema värvust päevavalguses. Põhivärvid on: kollane, punane ja sinine 1. Nendest tulenevad ja need moodustavad kromaatiliste värvide rühma. Kromaatilise värvi iseloomustavad omadused on toon, küllastus ja heledus. Toon saab iseloomustada sõnadega punane, kollne, sinine, nende segamisel saab üha uusi värvitoone. Toon aitab ärve omavahel eristada (oliivroheline, ooker, ultramariin sinine. Küllastus nägemistaju omadus, mis võimaldab hinnata akromaatilise värvi osahulka värvi üldises tunnetuses. Väljendub kromaatilise värvi puhtuses ja heledusastmes, milles avaldub akromaatilise värvi hulk, võrreldes kromaatilisega. Skaalal vastab null neutraalsetele värvidele. Küllastus näitab värviringi seotust halliskaalaga. tume
- Inglismaa kirikud erinevad teistest oma võlvide poolest eriliselt kaunistatud westminster abby - Skulptuur: kirikus sees tavaliselt skulptuur ,,madonna lapsega", pikad skulptuurid, ainult nägu ja käed nähtavad. - Maalikunst: olulisim tunnus: kuldne taust. Kalender (pole kuldset tausta), berry hertsog(esimene kunsti metseen), 3 venda Limbourgh'd maalisid selle kalendri. Kasutati ultramariin sinist Eesti gootika - Tähtsamad kirikud: valjala ; karjala (skulptuurid, maalingud altari kohal laes (säärkurat, kolmjalg jne)) ; ridala ; pöide. - Kõik põhja- ja lääne-eesti kirikud on ehitatud paekivist. - Tallinna kirikud: oleviste (kunagi oli maailma kõrgeim) ; toomkirik (eesti peakirik) ; niguliste kirik (suurim eesti kappaltar, notke ,,surmatants") ; pühavaimu
Õlivärvid kuivavad pikkamööda, on maalimise juures suhteliselt kerge parandusi teha. Pigment: Pigmendi hulgaga saab mõjutada värvi läiget, värvikile püsivust, nakkumist aluspinnaga ja veeauru läbilaskvust. Pigmentide esmaseks ülesandeks on värvitava pinna kaunistamine ja katmine ehk värvuse ja kattevõime, samuti värvikile tugevus, UV- kiirgus, kemikaali- ja korrusioonikindluse tagamine. Mõningad pigmendid: Kriit, kips, titaanvalge, kollane ooker, pliipunane, ultramariin, malahhiit, mustad pigmendid. Sideained: Sideaine on aine, mis liidab kaks või enam materjali kokku. Jaguneb mineraalseks ehk ehitussideained (lubi, kips, savi, tsement) ja orgaanilised (bituumen, tõrv,vaik,liim,värnits) Sideained jagunevad: Mineraalsideained: Aine, Mis muudab vee või tainataolise oleku kivi taoliseks. Õhksideaine: Sideaine, mis kivistub ainult õhus ja kaotab oma tugevuse õhuniiskuse käes (lubi, kips, savi) Hüdraulisedsideained: Hüdraulised e
· Pigmendid segunevad hästi vee, värnitsa, lakkide, lahustite ja muude värvisegude koostisesse kuuluvate vedelikega kuid ei lahustu neis Naturaalpigmendid(looduslikud) 1. Jahvatatud kriit ehk õhklubi(valge) 2. Mangaandioskiid(must) 3. Graniit(hall) 4. Rauamennik(pruunikas-punane) 5. Ooker(kollane) 6. Sieena(punakas-pruun) Tehispigmendid 1. Tsink ja plii(valged) 2. Pliimennik(helepunane) 3. Kinaver(marsipunane) 4. Ultramariin(sinine) 5. Alumiiniumpulber(hõbedane) 6. Pronkspulber(pronksjas) Pigmentide omadusteks on katvus, valgusekindlus, leelisekindlus ja mürgisus. Suurimaks probleemiks mürgisuse kõrval on kestva nakkuvuse säilimine.Nakkuvust parandatakse naturaalse värnitsaga kruntimise teel. Katvus oleneb pigmendi läbipaistvusest ja kaetava pinna värvusest. · Hea katvuvusega on rauamennik ja mangaandioksiid · Hea leelisekindlusega on kriit, lubi, grafiit, rauamennik, ooker, ultramariin
saadakse nii tehislikult kui ka looduslikest allikatest ja nad on enamasti, kuid mitte alati, anorgaanilise päritoluga. Anorgaaniliste pigmentide toonid erinevad üksteisest keemilise ehituse eripärade, näiteks osakeste suuruse tõttu. Pigmendi tera suurusest, kujust ja struktuurist sõltuvad ka värvi ehedus ja läige. Värvi kattevõime sõltub pigmendi murdumisnäitajast ja osakeste peenusest. Suurima kattevõimega pigmendid on tavaliselt raskmetallide ühendid (välja arvatud tahm ja ultramariin). ’ Värvide- ja lakkida koostis Värvid ja lakid, mille sideaineks ehk kilemoodustajaks on alküüdvaigud (sünteesi lähteaineteks on looduslikud õlid nagu linaseemne-, soja-, männiõli). Kruntvärv - mõeldud aluspinna pooride täitmiseks, et vähendada hilisemat värvikulu ning tagada parem nakkuvus värvitava pinna ja värvi vahel. Kulumiskindlus - laki- või värvi omadus toote kasutamise käigus mitte kuluda
dispergeeritud e hajutatud polümeer (nt polüvinüülatsetaat e PVA, akrülaat, eelnimetatute baasil moodustatud koopolümeer jne). Pigmendid on vajalikud värvitoonide kujundamisel. Värvilised pigmendid jagunevad anorgaanilisteks ja orgaanilisteks. Mineraalse päritoluga anorgaaniliste pigmentide toonid võivad, tingituna keemilise ehituse eripärast, üksteisest suuresti erineda. Kriit, kips, titaanvalge, kollane ooker, kaadmiumkollane, pliipunane, ultramariin, preisisinine, malahhiit, umbra, lambitahm on vaid mõningad suurest hulgast pigmentidest. Veel ühed väga olulised osad värvides on sideained. Sideained on pigmente ja maalimisaluseid siduv mittelenduv osa, sideaine hoiab värvis pigmendi osakesi koos. Sideaine moodustab kelme, mis kinnitub alusele. Sideaineteks on õlid, vahad, vaigud, valgud(proteiinid) ning süsivesikud(sahhariidid). 7 Kasutatud kirjandus : http://www.hariduskeskus
Tarvo Maaring V-07 1. Pigmentide liigid ja omadused Värvilised pigmendid jagunevad anorgaanilisteks ja orgaanilisteks. Mõningad pigmendid: Kriit, Kips, Titaanvalge, Kollane ooker, Kaadmiumkollane, Ultramariin, Preisisinine. Omadused: nad ei lahustu vees ega õlis 2. Värvide liigid ja omadused Õlivärvid, temperavärvid, liimvärv, akrüülvärvid, alküüdvärvid, lateksvärvid. Omadused: viskoossus, tihedus, kuivamisaeg, läige ja sobivus teiste värvidega 3. Tapeetide liigid ja omadused · Pabertapeedid- Õhukesed, pole vastupidavad tugevale hõõrumisele. Vinüültapeedid- Vastupidavad, kerge puhastada, tapeedil on mikroskoopilised augud, mille kaudu toimub õhu liikumine.
Värvimullad- ei lahustu värvisegude koostisse kuuluvates vedelikes, päritolult naturaalsed (mineraalsed- ohutud) ja tehislikud (orgaanilised). Naturaalsed - jahvatatud kriit (valged), mangaandioksiid(must), kraniit(hall), rauamennik(pruunikaspunane), ooker(kollane), sieena(punakaspruun). Tehispigmendid - tsinkvalge ja pliivalge (laevade tööstuses- mürgine), pliimennik(helepunane)-väga mürgine, kinamer(punane), ultramariin(sinine), alumiiniumpulber, pronkspulber. Värvid liigituvad: Krundid- katab puidu poorid ja moodustab järgmise kihi jaoks hästi nakkuva aluse Lahustipõhine krunt- sõltuvalt värvist on valida valge või roos krundi, tahab kuivada kuni järgmise päevani. Akrüülkrunt- kuigi veepõhine võib seda kasutada nii õli- kui ka akrüülvärvide all, tavaliselt kuivab umbes neli tundi. Alumiiniumkrunt- loob ilmastiku kindla aluse.
Enne esimese värvi peale kandmist kergitatakse puidukiud niisutades ja lihvitakse maha. Värvimullad ei lahustu värvisegude koostisse kuuluvates vedelikes. Naturaalsed värvimullad (mineraalsed): jahvatatud kriit (valged), mangaandioksiid (must), graniit (hall), rauamennik (pruunikaspunane), ooker (kollane), sidena (punakaspruun). Tehispigmendid (orgaanilised): tsinkvalge ja pliivalge (laevatööstuses, väga mürgine), pliimennik (helepunane, väga mürgine), kinamer (punane), ultramariin (sinine), alumiinium-, pronkspulber. Värvikihtide jaotus töödeldaval pinnal Traditsiooniline värvkate koosneb kolmest eri tüüpi värvist: krunt, alusvärv, pinnavärv. 1. Krundid – katab puidu poorid ja moodustab järgmise kihi jaoks hästi nakkuva aluse. Lahustipõhine krunt – sõltuvalt värvist valida valge või roosa krunt; kuivab järgmise päevani. Akrüülkrunt – veepõhine, võib kasutada õli- kui akrüülvärvide all, tavaliselt kuivab u 4 tundi.
Värvimullad- ei lahustu värvisegude koostisse kuuluvates vedelikes, päritolult naturaalsed (mineraalsed- ohutud) ja tehislikud (orgaanilised). Naturaalsed- jahvatatud kriit (valged), mangaandioksiid(must), kraniit(hall), rauamennik(pruunikaspunane), ooker(kollane), sieena(punakaspruun). Tehispigmendid- tsinkvalge ja pliivalge (laevade tööstuses- mürgine), pliimennik(helepunane)-väga mürgine, kinamer(punane), ultramariin(sinine), alumiiniumpulber, pronkspulber. Värvid liigituvad: 1.krundid- katab puidu poorid ja moodustab järgmise kihi jaoks hästi nakkuva aluse Lahustipõhine krunt- sõltuvalt värvist on valida valge või roos krundi, tahab kuivada kuni järgmise päevani. Akrüülkrunt- kuigi veepõhine võib seda kasutada nii õli- kui ka akrüülvärvide all, tavaliselt kuivab u neli tundi. Alumiiniumkrunt- loob ilmastiku kindla aluse.
glaukoniit roheline Mineraalsed tehispigmendid. Neid saadakse peamiselt mitmesuguste metallide ühenditest. Värvuse järgi liigitatakse neid: valged - tinavalge, tsinkvalge, litopoon; punased - tinamennik, tehis-rauamennik, rohelised - kroomroheline, tsinkroheline, plii-kroomroheline; kollased - kroomkollane, pliikollane; sinised - lasuur, ultramariin; pruunid - rauapruun, mangaanpruun; mustad - rauamust, koobaltmust. Tugeva värvimisvõime tõttu tehispigmente sageli lahjendatakse mingi valge mineraalpulbriga. Näiteks kriit, kaoliin, talk jne. Orgaanilised pigmendid. Neid kasutatakse ehitusel vähe. Tähtsamad orgaanilised pigmendid on: tahmapigmendid, 220 aniliinpigmendid, antratseenpigmendid jne.
annaabi.ee 
