117. Weberi domineerimise tüübid on: - Ratsionaal-legaalne - Autoritaarne - Traditsiooniline 118. Legitiimsus on : - Tunnustatus 119. Kahe võimukäsitluse hulka kuuluvad: - Distributiivne võim - Struktuuriline võim 120. Bürokraatia ideaaltüübi tunnuste hulka kuuluvad (Weber): - Umbisikulisus - Hierarhia - Kirjalik asjaajamine 121. Mida näitab võimu vertikaal? - Tipptasandi ja kohaliku tasandi võimu ulatuste suhet 122. Õigusriigiks Mandri-Euroopa mõistes nim. Riiki, kus: - Seaduste jõud on ülim 123. Legitiimsuskriisiks nimet. Situatsiooni, kus: - Inimesed ei usalda avaliku võimu institutsioone 124. Kodanikeühiskonna arengut mõjutab ennekõike: - Poliitiline süsteem - Poliitiline reziim 125. Poliitiline reziim on: - Teiste sõnadega valitsemisviis - Pigem protsess kui nähtus 126. Järgmised tunnused määravad ära valitsemisviisi:
3. Weberi domineerimise tüübid on ratsionaal-legaalne, autoritaarne, traditsiooniline. 4. Legitiimsus on tunnustatus. 5. Loengus tutvustatud kahe võimukäsitluse hulka kuuluvad sitributiivne võim ja struktuuriline võim. 6. Bürokraatia ideaaltüübi tunnuste hulka kuuluvad umbisikulisus, hierarhia ja kirjalik asjaajamine. (WEBER) 7. Mida näitab võimuvertikaal? -Tipptasandi ja kohaliku tasandi võimu ulatuste suhet. 8. Õigusriigiks Mandri-Euroopa mõistes nimetatakse riiki, kus seaduste jõud on ülim. 9. Legitiimsuskriisiks nimetatakse situatsiooni, kus inimesed ei usalda avaliku võimu institutsioone. POLIITILISED REZIIMID 1. Kodanikeühiskonna arengut mõjutab nii poliitiline reziim kui ka poliitiline süsteem. 2. Poliitiline reziim on teiste sõnadega valitsemisviis ja pigem protsess kui nähtus. 3. Missugused tunnused määratlevad ära valitsemisviisi
sõltumatusse andmete säilitamise keskkonda, et ennetada andmete kaotsiminekut. Muudatused (näiteks muutujate ümber kodeerimine) on siis jälgitavad. 17.Mida tähendab andmepuhastus ja andmete kodeerimine andmetöötluse kontekstis; Neid andmed mis on sisestatud elektroonilisse andmebaasi kaudu, on vaja enne edasist töötlemist ja analüüsi kõigepealt kontrollida. On vaja kontrollida, kas registreeritud tulemused on lubatud (võimalike) ulatuste ja väärtuste piires. Ühtlustage ebaühtlaselt registreeritud andmete kodeering (nt kõikide loomade vanus kuudes) ja kontrollige võimatuid väärtusi esmase andmekogumislehe andmetest. Kontrollige ka andmete loogilist usutavust (näiteks piimaanni andmed ainult lehmade kohta mitte mullikate ja pullide kohta). Ümberkodeerimine seisneb eelkõige numbrilise kodeeringu andmises tekstilisele muutujale. Haiguse esinemissageduse mõõtmine 1
a. distributiivne võim, b. ainuvõim, c. protsessuaalne võim, d. struktuuriline võim, e. käsuliin. 6. Bürokraatia ideaaltüübi tunnuste hulka kuuluvad (Weber): a. umbisikulisus, b. hierarhia, c. kirjalik asjaajamine, d. Peteri printsiip, e. arvestatav meediakajastus. 7. Mida näitab võimu vertikaal a. Tipptasandi võimu ulatust b. Rohujuure tasandi võimu ulatust c. Võimude lahususe printsiibi rakendumist d. Tipptasandi ja kohaliku tasandi võimu ulatuste suhet 8. Õigusriigiks Mandri-Euroopa mõistes nimetatakse riiki, kus a. on põhiseadus b. on demokraatia c. seaduste jõud on ülim d. kohtute võim on ülim 9. Legitiimsuskriisiks nimetatakse situatsiooni, kus a. inimesed ei oska osaleda b. valitsetakse ebademokraatlikult c. inimesed ei usalda avaliku võimu institutsioone d. kohtud ei täida korralikult oma funktsiooni 1. Kodanikeühiskonna arengut mõjutab ennekõike a. poliitiline süstem b. poliitiline reziim c. mõlemad d
Pirita linnaosa kohta). Kaardiaknas liikumiseks on samuti mitmeid võimalusi. Üks võimalus on kasutada standardseid navigeerimise tööriistu (zoom in, zoom out, pan...). Täiendavaid navigeerimise vahendeid (Overview, Magnifier, Viewer) saab andmevaate reziimis olles aktiveerida Window menüü alt (vt. ka joonis 7). Nii näiteks saab spetsialis t, kellel on soov töötada üheaegselt mitme monitoriga, kasutada erinevate vaadete/mõõtkava ulatuste tekitamiseks töönuppu Viewer. Avades Viewer akna, saab seal lisaks navigeerimisele defineerida soovitud arvmõõtkava. Magnifier on kaardiakna "suurendusklaas", mis võimaldab esmalt huvipakkuvama piirkonna peale liikuda ning niitristiku lähedale jääva ala konkreetse protsendimäära (nt. 300%) kaudu üles suurendada. Overview näitab kaardidokumendi aktiivse andmefreimi (vt. ka ptk 2.2) nähtava kaardiakna ulatust võrrelduna kõigi andmefreimis olevate kaardikih(t)i(de) objektide
tegemist keemiliste või mehaaniliste kahjustustega. Kahjustusprotsesside esinemist ja kiirust mõjutavad terve hulk tegureid, mida klassifitseeritakse ja uuritakse sõltuvalt käsitlussuunast ja eesmärkidest väga erinevalt. Näiteks fotodegratsiooni mõjuutavad keskkonnategurid võivad olla valgus, kemikaalid ja niiskus ning nende mõju objektile on pleekumine, värvi ja keemilise koostise muutused. Kahjustusfunktsioon iseloomustab peamise kahjustava teguri ja kahjustuste ulatuste seost. Kahjustusprotsessid võivad olla katastroofilised, mis viivad objektide osalisele või täilikule hävimisele (tulekahju, maavärin, sõda jms). Selliste kahjustuste korral on oluline silmas pidada nende esinemise tõenäosust. Pidevate kahjustusprotsesside korral eristatakse selliseid, mille korral kahjustuse ulatus sõltub doosist, ning selliseid, mille korral kahjustuse ulatus on seotud keskkonnateguri muutumise kiirusega. Enamikel juhtudel on just
PS § 152 lg 2 ja konkreetse normikontrolli algatamise õigus § 15 lg 1 ls 2 Täiendav regulatsioon järelevalve (II klass) PS § 146 lg 2, § 15 lg 2, § 152 lg 2 III klass – § 107 lg 2, § 142 lg 2, § 83 lg 3, PSRS § 2 lg 2 III PSJV liigid 1. Põhiseaduslik organitüli: Põhiseaduslik organitüli on kõrgeimate riigiorganite või nende osade õigusvaidlus põhiseaduslike pädevuste ulatuste üle. Organitüli võib olla kas mitme võimu vahel (valitsus vs parlament) või ühe võimu sisene (parlamendi liige vs Riigikogu esimees). Tüli ese on organite ja nende osade põhiseaduslike pädevuste ehk kompetentside hulk. 2. Pädevusvaidlus: Pädevusvaidlus on riigist alamal seisva avalik-õigusliku jur isiku kaebus PS-ga tagatud enesekorraldusõiguse või autonoomia kaitseks. Vaidluse ese on küsimus, kas
On ühe menetluse keskne. III Sätestus põhiseaduses § 146 lause 2 Kohus peab järgima seadust. § 15 lg 2 peab silmas kohust kui kohtuvõimu, funktsionaalses mõttes § 152 lg 2 ütleb, milline kohus on; pädevussäte § 149 lg 3lause 2 § 152 lg 1 IV Põhiseaduslikkuse järelevalve liigid 1. sisu järgi a. organitüli vaidlus kõrgemate riigiorganite või nende osade omavaheline vaidlus põhiseaduslikkuse õiguste või kohustuste üle (pädevuste ulatuste üle) b. pädevusvaidlus eelkõige omavalitsuse kaebus riigi vastu; riik ja mingi muu avalik-õiguslik juriidiline isik c. normikontroll põhiseadusest alamal seisva normi üle; i. abstraktne normikontroll üks organ abstraktselt vaidlustab normi ii. konkreetne normikontroll KNK ühe konkreetse normi põhiseaduspärasusest d
On ühe menetluse keskne. III Sätestus põhiseaduses § 146 lause 2 Kohus peab järgima seadust. § 15 lg 2 peab silmas kohust kui kohtuvõimu, funktsionaalses mõttes § 152 lg 2 ütleb, milline kohus on; pädevussäte § 149 lg 3lause 2 § 152 lg 1 IV Põhiseaduslikkuse järelevalve liigid 1. sisu järgi a. organitüli vaidlus kõrgemate riigiorganite või nende osade omavaheline vaidlus põhiseaduslikkuse õiguste või kohustuste üle (pädevuste ulatuste üle) b. pädevusvaidlus eelkõige omavalitsuse kaebus riigi vastu; riik ja mingi muu avalik-õiguslik juriidiline isik c. normikontroll põhiseadusest alamal seisva normi üle; i. abstraktne normikontroll üks organ abstraktselt vaidlustab normi ii. konkreetne normikontroll KNK ühe konkreetse normi põhiseaduspärasusest d
III Sätestus põhiseaduses § 146 lause 2 Kohus peab järgima seadust. § 15 lg 2 peab silmas kohust kui kohtuvõimu, funktsionaalses mõttes § 152 lg 2 ütleb, milline kohus on; pädevussäte § 149 lg 3lause 2 § 152 lg 1 IV Põhiseaduslikkuse järelevalve liigid 1. sisu järgi a. organitüli vaidlus kõrgemate riigiorganite või nende osade omavaheline vaidlus põhiseaduslikkuse õiguste või kohustuste üle (pädevuste ulatuste üle) b. pädevusvaidlus eelkõige omavalitsuse kaebus riigi vastu; riik ja mingi muu avalik-õiguslik juriidiline isik c. normikontroll põhiseadusest alamal seisva normi üle; i. abstraktne normikontroll üks organ abstraktselt vaidlustab normi ii. konkreetne normikontroll KNK ühe konkreetse normi põhiseaduspärasusest d
§ 15 lg 2 – peab silmas kohust kui kohtuvõimu, funktsionaalses mõttes § 152 lg 2 – ütleb, milline kohus on; pädevussäte 53 § 149 lg 3lause 2 § 152 lg 1 IV Põhiseaduslikkuse järelevalve liigid 1. sisu järgi a. organitüli – vaidlus kõrgemate riigiorganite või nende osade omavaheline vaidlus põhiseaduslikkuse õiguste või kohustuste üle (pädevuste ulatuste üle) b. pädevusvaidlus – eelkõige omavalitsuse kaebus riigi vastu; riik ja mingi muu avalik-õiguslik juriidiline isik c. normikontroll – põhiseadusest alamal seisva normi üle; i. abstraktne normikontroll – üks organ abstraktselt vaidlustab normi ii. konkreetne normikontroll KNK – ühe konkreetse normi põhiseaduspärasusest d
Rikkumist eeldatakse, kui esindaja oli ise tehingu teiseks pooleks või oli samaaegselt ka tehingu teise poole esindaja (vt TsÜS § 131 lg 1). Volituse aluseks oleva lepingu lõppemisel lõpeb ka volitus (vt TsÜS § 125 lg 2 p. 8), kolmanda isiku suhtes lõpeb volitus aga vastavalt TsÜS §-le 127. Volituse ulatus (TsÜS § 120). Volituse ulatuse määrab esindatav. Seadus fikseerib piirangud alljärgnevate volituse eriliikide ulatuste osas: a) prokuura (ÄS § 16 lg 2); b) üldvolitus majandus- ja kutsetegevuses (TsÜS § 121 lg 1); c) müüja või teenuse pakkuja volitus (TsÜS § 121 lg 2). Volituse ulatuse kindlakstegemisel teostatava tõlgendamise korral lähtutakse volituse adressaadi isikust. Volituse lõppemine (TsÜS § 125). Volitus lõpeb alustel, mis tulenevad volitusest enesest (TsÜS § 125 lg 2 p. 1-4), samuti