........................................ 13 6.TERVISEPROBLEEMID JA OHUTUS........................................................................... 15 KOKKUVÕTE................................................................................................................... 16 KASUTATUD ALLIKAD.................................................................................................... 17 SISSEJUHATUS Ujumine on üks vanemaid ja populaarsemaid spordialasid maailmas. Ujumisele nagu teistegi spordialade arengule andis tugeva tõuke olümpiamängude uuestisünd. Esimestel kaasaegsetel olümpiamängudel 1896. aastal Ateenas kohtusid 13 riigi 285 atleeti 9 spordialal, ujumine nende seas. Üle kogu maailma rajati lugematu hulk ujulaid ning ujumisharrastus levis ja kasvas kiiresti (7). Tänapäeval on pea kõikides maailma riikides olemas ujulad, kus soovi korral saab käia trenni tegemas. Ujumisvõistlused toimuvad kas 25-meetrises "lühikeses" basseinis või 50-
külgseintest tagasipõrkuvat lainetust. Stardiseinast 15. meetri kaugusel asuvad lipud, mille järgi kohtunikud veenduvad, et võistlejad ei ületa vee all ujumiseks lubatud 15. meetrit. Iga raja mõlemas seinas on pöördekohtunik, lisaks sellele on võistlustel starter ja peakohtunik. Lisaks on ujumisega väga tihedalt seotud: sukeldumine, kujundujumine, veepall ja vettehüpped. Küll aga on meie omad Võroksesed lõuna Eestist andnud ujumisele hea selgituse ja hinnangu, nimelt: Ujominõ om inemise vai eläjä liikminõ vii sisen ilma kõrvalidsõ abilda. Ujominõ om tervüsele hää. .
energia. Kolmandaks lahenduseks oleksin võtnud seljast ära kõik riided mis võimalik .... kuna märg varustus lisas tohutu suure lisaenergia kulu, varustuse veepeal hoidmiseks. Ja pärast varustuse eemaldamist, oleks kindlasti mõni tragim isegi jõudnud kaldasse ujuda, sest riietega ujumisele kulub jälle kordades rohkem energiat. 2.õvpk Kadett Ranno Miller
muutusest tekkinud stressi, alandab turseid ning tõstab enesehinnangut. Vesi on alati rahustava toimega. Raseduse ajal võib vees julgesti teha ka neid harjutusi, mis kuival maal on vastunäidustatud tänu üleslükkejõule toetab vesi naist igast suunast ja harjutuste sooritamine on tunduvalt turvalisem. · kerge liikumispuudega inimestele (traumajärgne taastumine) · närvilistele inimestele (vesi rahustab) · veesõpradele (vahelduseks ujumisele) · noortele (lõbus) · eakatele (parandab enesetunnet ja annab toonust
Vahetult enne jalgade juurdetõmbamise lõppemist algab ettevalmistus pöidade ja säärtega teostavaks tööliigutuseks. Pöiad pööratakse kõrvale ja nad jõuavad põlveliigeste kõverdamiseks vahetult puusade lähedusse. Selles asendis toetavad pöiad ja säärte sisepinnad vastu vett, avaldades väljapoole suunatud kaarliikumisega survet veele. Jalgade kaaritamine sooritatakse ujumisele vastassuunaliselt, kiire ja jõulise taha-alla suunatud liigutusega, viimane algab põlvede pööramisega sissepoole ja lõpeb reite kokkuviimisega. Veel enne, kui jalad on põlveliigestest täielikult sirgunud, algab jalgade lähendamine. Tõuke keskel pöörduvad kõrvale suunatud pöiad üha rohkem sissepoole, kusjuures jalatallad tõukavad vett järjest suurema pinnaga.
tervetele liikuda soovivatele inimestele (hea koormus) selja- ja liigesehaigusi põdevatele inimestele (ei põruta liigeseid) õlavöötme probleemide korral ( lõõgastab ja toniseerib lihaseid ) ülekaalulistele (vees on kerge liikuda) kaalujälgijatele (vesi trimmib) kerge liikumispuudega inimestele (traumajärgne taastumine) närvilistele inimestele (vesi rahustab) Veest ei välju keegi paha tujuga! veesõpradele (vahelduseks ujumisele) üldhaigestumused või infektsioonihaigused rasked südamehaigused väga kõikuv vererõhk 5 neeruhaigused soole ja põie funktsiooni haigused raseduse lõppfaas erirühmad Millal ei tohi minna vesiaeroobikasse? Kui oled haige, siis ravi end välja, vajadusel konsulteeri oma arsti ja treeneriga Kokkuvõteks võib öelda, et vesiaeroobika on tõepoolest üks väga huvitav spordiala mis sobib pea kõigile
" Bill Sweetenham on pakkunud treeneritele välja võistlusujujate viis kuldset reeglit sportlaste potentsiaali maksimeerimiseks: 1. Iga käetõmme (liigutus) muutub aeglaselt kiiremaks. Õppeprotsess peab seetõttu olema suunatud aeglaselt kiirele. Kui ujuja ei suuda liigutusi teha efektiivselt madalal kiirusel, siis ta ei suuda seda teha ka kõrgel kiirusel. 2. Sportlane peab õppima vett tunnetama, pigem peab ta kulutama aega veetunnetuse õppimiseks kui kiiresti ujumisele. Õppides seda, kuidas tunnetada vett valel moel võrreldes õige viisiga, aitab ujujal õppida õiget veetunnet. Treener võib paluda ujujal ujuda ühe otsa tõmmetega käed väljaspool kehaliini, seejärel ühe otsa käetõmbed keha all ning lõpuks sooritada üks ots käetõmmetega keha alt väga keha lähedalt. Sportlane õpib tõmbe tunnet erinevatel viisidel. Nad avastavad õige tunde, sooritades esmalt valel viisil.
Vees liikumine vähendab lihastes ja liigestes kehakaalu muutusest tekkinud stressi, alandab turseid ning tõstab enesehinnangut. Vesi on alati rahustava toimega. Raseduse ajal võib vees julgesti teha ka neid harjutusi, mis kuival maal on vastunäidustatud tänu üleslükkejõule toetab vesi naist igast suunast ja harjutuste sooritamine on tunduvalt turvalisem. kerge liikumispuudega inimestele (traumajärgne taastumine) närvilistele inimestele (vesi rahustab) veesõpradele (vahelduseks ujumisele) noortele (lõbus) eakatele (parandab enesetunnet ja annab toonust) 11 Kasutatud materjalid http://en.wikipedia.org/wiki/Gymnastics http://akrobaatika.weebly.com/tirel-ette-ja-taha.html http://akrobaatika.weebly.com/ratas-kotildervale.html http://akrobaatika.weebly.com/kaumltelseis.html 11
[1:30;31 ] Haridus Tutanchamoni hariduse eest oli hästi hoolt kantud. Koos teiste ülikute poegadega asus ta juba nelja-aastaselt hieroglüüfide kallale. Põhilised märgid selgeks saanud, jätkati grammatika ja matemaatika õppimist, kirjutamist papüürusele ja savitahvilitele. Suurimaks komistuskiviks kujunes arhailises keeles kirjutatud pühade kirjade lugemine ja päheõppimine. Hommikupoolik kulus peamiselt õpingutele. Pealelõuna oli ette nähtud füüsilisele karastamisele :ujumisele, maadlusele. Noor prints omandas ka vibulaskmis-, ratsutamise- ja jahipidamiskunsti. Vaaraona tuli Tutanchamonil jätkata õpinguid. Nende lõppedes oskas ta arvutada tööliste hulka, mida oleks vaja läinud 20 meetri pikkuse obeliski vedamiseks, ja teadis missugused mõõtmed peavad olema kaldteel, mida mööda obelisk püstiaetakse. Ta pidi suutma väljatöötada sõjaplaani ja tundma oma ja naabermaade geograafiat. Ta oskas liita ja lahutada
Omaette suur töö tuleb planeerida spetsiaalsete tehnikaharjutuste omandamiseks ja täiustamiseks vees nii mahulises vastavuses (käte, jalgade ja ühe käega ujumiste, ilma hingamiseta lõikude, igasuguste koordinatsiooniliste kombinatsioonide jne osas) kui ka intensiivsuse ja kordusarvude poolest. Eriti oluline on kõrgete koormuste kasutamise perioodidel intensiivistada sooritavate liigutuste mõtestamist ja kontsentreerida tähelepanu tehnikaga ujumisele, et ei kujuneks vilumust vigadega sooritatud liigutustest. Tehnikaharjutusi ja tervikliku ujumisviisi tehnika nõuete kontrolli tuleb planeerida eriti võistluseelsel etapil. Ujujat, kes koormuse vähenemisel hakkab üha paremini tunnetama vett ning sooritama kiirusharjutusi võistluseelses ettevalmistuses, ei tohi just nüüd jätta ilma treeneri pidevast nõuannetest tehnika küsimustes. Hea veetunde tekkimisel kipuvad domineerima just
immuunsussüsteemile. Sellega tegelemisel väheneb võimalus haigestuda külmetushaigustesse. Bakterite vohamise takistamiseks kasutatakse ujulates kloori, mis tekitab vees kui vee peal mittebakteriaalse keskkonna. Selle tulemusena kaob ujudes nohu kui ka köha tavapärasest kiiremini. Lisaks kiidetakse mõjutusi seljale ja kogu lihastikule. Füüsiline vorm ja vastupidavus on küsitlejate arvates märgatavalt paranenud. Tänu ujumisele on peatunud selja ja liigeste probleemid, samuti aitab see raskekaalulistel kergema vaevaga kaalu maha võtta. Ujumine muudab inimesed reipaks ja õlad laiaks. Ujumine arendab nii kõhu-, selja-, kaela-, käte-, jala-, kui ka rindkerelihaseid (Toomere, 2007). 2.3 Ujumise negatiivsed küljed Enamus vastanuist (21) ei näinud ujumisega tegelemisel midagi negatiivset (Joonis 3), seega võib väita, et üldjoontes toob ujumine endaga kaasa ainult head tervisele ja kehale.
ja mõis-muuseum, looduskool, hotell ja restoran. Praeguseks on Sagadist kujunenud tuntud loodusharidus-, kultuuri- ja turismikeskus. Majutus Kauksi puhkeküla Pakutakse meeldivat puhkust Peipsi järve kaldal Kauksis, kus saab peatuda 2-ja 3- kohalistes suvemajakestes. Pesemisõimalused ja WC asuvad eraldi majas. Kui kõht läheb tühjaks saab keha kinnitada 80-kohalises söögisaalis, kus on lihtsad ja kodused toidud või külastada baari ja müügipunkti. Lisaks rannas päevitamisele ja ujumisele saab tegeleda spordiga, selleks on olemas võrkpalliplats ja laenutada saab ka sulgpalli, lauatennist ning sõudepaati. Koht on sobilik nii asutuste suvepäevade pidamiseks kui ka peredele puhkuse veetmiseks. Saka mõis Saka Mõis on väike ja romantiline mõisakompleks ainulaadse Ontika pankranniku serval, keset imekaunist loodust. Hotellikülastajate käsutuses on lisaks hotellimaja ja mõisahäärberi majutusele minispaa, basseiniala ja
Jätkusuutlikkuse treening Tavaliselt nimetatakse seda kestvustreeninguks. Kui kaugele sa suudad ujuda või mitu kordust oled võimeline tegema. Tuleb keskenduda lõdvestumisele ja sellele, et kõik tõmbeliigutused töötaksid omavahel tõhusalt. Seejärel kontrollida, kas suudan seda tunnet säilitada ka pikema distantsi või rohkemate korduste ujumisel, jättes korduste vahele lühemad puhkepausid. Fookuspunktide treenigul võib ujuda 4 kuni 8x25 kordust küllaldase puhkpausiga (20 sekundile ujumisele järgneb 20 sekundit puhkust). Jätkusuutlikkuse treeningul aga võib ujuda 12 kuni 16x25 kordust, vähendades puhkepausi 10 sekundile. Või siis ujuda hoopis neli 50- jardist kordust. Kõik kestvustreeningud panevad proovile keskendumisvõime, sest vaimne vastupidavus on sama oluline kui füüsiline. Kiirustreening Kiirustreeningut teha peamiselt 25-jardiste kordustena järgmistel põhjustel: võib lõdvestunult
ülelaagrilistel üritustel kehastutakse tuntud laul- tunde kasvatamisega. jateks, iluvõimlejateks, muinasjututegelasteks või suvisteks päkapikkudeks. Laste rühi parandamiseks on võimalikult palju päevast pühendatud sportimisele ja ujumisele. Ratsutamistunnid toimuvad Luunja Ratsakoolis. Tava- ja liikumispuudega laste integreerimine. Viiendat aastat on toimunud laagrivahetus: lii- Kontaktandmed: kumispuudega noor koos tavalapsega. See vahe- Kabina küla tus on olnud igati positiivne ja vajalik mõlemale Luunja sjk 62201 Tartumaa poolele. Puudega lapsed osalevad koos saatjatega Tel/faks 7 417225; 51 05010
«Hohoo, kes seal on?» hüüdis kellegi hääl pimedusest ja müüri harjal tuli rutuliste sammude 198 kõmin ligemale. See oli vist müüril valvav öövaht, õues hakkasid koerad haukuma. Sepp hüppas müürilt maha ja seisis nüüd sügava kraavi ees, mille põhjas vesi tumedast! läikis. Sealt pidi läbi mindama. Villu jooksis kraavi kallast mqöda alla ja astus julgesti vette; põhi oli pehme ja läks järsku sügavamaks. Vesi ulatus Villule juba kaenla alla ja ta valmistas ennast ujumisele, kui põhi jälle tõusma hakkas. Käimine sügavas põhjamudas võttis palju aega. Mõisa õues oli juba kära tõusnud, kui põgenejad teisele kaldale jõudsid. Sepp jooksis üle lageda välja otse metsa poole. Esimeste puude vahel jäi ta silmapilguks seisatama ja kraaksus kolm korda kui vares. Samasugune hääl vastas üsna ligidalt. Varsti ragisesid kuivad oksad kellegi jalgade all ja Priidu kuju ilmus kui tont põõsaste tagant. «Pane mind nüüd maha!» sosistas Mai