50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2016-04-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
1 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
polinat
Õppematerjali autor
Ujulates on õhuniiskus ja temperatuur tavalisest kõrgem, seal töötamine seab tervisele kõrged nõuded. - 16 - Tervisekaitsenõuded ujulatele, basseinidele ja veekeskustele Vabariigi Valitsuse 15. märtsi 2007. a määrus nr 80 Määrus kehtestatakse «Rahvatervise seaduse» § 7 lõike 2 punkti 10 alusel ja kooskõlas «Toote ja teenuse ohutuse seaduse» § 7 lõikega 31. § 2. Nõuded ujula ja veekeskuse ruumidele (1) Basseini kasutajale tagatakse nõuetekohased ja tervisele ohutud riietus-, dusi- ja tualettruumid. (2) Basseini kasutajale võimaldatakse pääs basseini ainult riietus- ja dusiruumi kaudu. (3) Riietus-, dusi- ja tualettruumid sisustatakse vastavalt vajadusele, lähtudes basseini kasutajate arvust, mis leitakse basseini tegeliku veepindala ja ühele basseini kasutajale ettenähtud arvestusliku veepindala jagatisena (edaspidi arvestuslik basseinikoormus). § 3
[7] Ammooniumioon viitab värskele orgaanilisele saastele. Nitraatioon on ammoniaagi mineraliseerumise lõppsaadus, mis viitab varem toimunud saastele. Mida rohkem on vees orgaanilisi aineid, seda suurem on vee hapnikuvajadus bakteriaalse ja orgaanilise aine lagundamiseks kaaliumpermanganaadiga, s.o. permanganaatne hapnikutarve (PHT). Seetõttu on vajalik neidki näitajaid regulaarselt mõõta.[4] 5.3.3. MIKROBIOLOOGILISED OHUD Kindlustamaks basseinivee epidemioloogilist ohutust on ujula omanik kohustatud tagama basseini vee mikrobioloogilise kvaliteedi regulaarse kontrolli, mille kordsus ja maht on ette nähtud kehtivate normidega [8] 6. pH-TASEME REGULEERIMINE pH näitaja on vee aluseline/happelisuse näitaja. VV määrus sätestab pH nõude intervallis 6,7- 8,0. pH alla 6,7 tõuseb vee agressiivsus, mis kutsub esile basseini metallosade korrosiooni, keraamiliste plaatide vuukide lõhkumise ning ärritab külastajte limaskesta, kloor kulub kiiremini.
Kordamisküsimused ‘Toiduohutus’ (2018) 1. Toiduohutus. Toiduhügieen, ülesanded. Toidu julgeolek e –turvalisus e toiduga varustatus. Toiduohutus – kindlustunne, et toit ei põhjusta ettenähtud viisil valmistamisel/kasutamisel/säilitamisel kahju tarbijale. Toiduhügieen – kõik tingimused ja meetmed, mis on vajalikud ohutuse ja sobivuse tagamiseks toiduahela kõigis etappides. Toidu kõlblikkuse tagamine inimtoiduks, ohtude ohjeldamiseks. Toiduhügieeni ülesanneteks kõik tegevused, mis: kaitsevad toitu saastumise eest; hoiavad ära olemasolevate bakterite paljunemise piirini, mis muudab toidu ohtlikuks või enneaegselt riknenuks; hävitavad kahjulikud mikroorganismid kuumtöötlemise või muu meetodi abil. Toiduga kindlustatus e turvalisus – eksisteerib, kui kõigil inimestel on pidevalt füüsiline ja majanduslik juurdepääs piisavale kogusele ohutule ja täisväärtuslikule toidule tervislikuks ja aktii
EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Tallinn 2011 EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Targo Kalamees, Üllar Alev, Endrik Arumägi, Simo Ilomets, Alar Just, Urve Kallavus Tallinn 2011 Projekti vastutav täitja ehitusinsener Targo Kalamees Kaane kujundanud Ann Gornischeff Autoriõigused: autorid, 2011 ISBN 978-9949-23-056-3 2 Eessõna Käesolev aruanne võtab kokku Tallinna Tehnikaülikooli ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetoolis ajavahemikul september 2009 kuni detsember 2010 läbiviidud uuringu „Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I“ tulemused. Uurimistöö on tehtud MTÜ Vanaaj
3.1.2 Külmasilla hindamine termograafia infrapuna kaamera abil 92 3.1.3 Külmasilla hindamine temperatuurivälja arvutusega 93 3.2 Tulemused 95 3.2.1 Termograafia mõõtmistulemused 95 3.2.2 Arvutustulemused 96 3.2.3 Keldriseinte lisasoojustamise arvutuslik analüüs 101 4 Hoonepiirete õhupidavus 106 4.1 Hoonepiirete õhupidavuse mõõtmine 107 4.2 Õhupidavuse hindamise meetodid 109 4.3 Tulemused 111 5 Välisseinte soojus- ja niiskustehniline toimivus 115 5.1 Seestpoolt lisasoojustatud rõhtpalkseina soojus- ja
http://www.tud.ttu.ee/material/epi/Hoonete_konsruktsioonid/ http://www.tud.ttu.ee/material/epi/Hoonete_kontsruktsioonid/ Hoonete konstruktsioonid Iseseisev töö: Ühekorruselise suvemaja eskiisprojekt. Lähtuda väikeehitistele esitatavatest nõuetest: Ehitusalune pind: 60m2 Kõrgus maapinnast katuse kõrgeima punktini kuni viis meetrit Ruumiprogramm: Elutuba koos avatud köögiga 1 magamistuba Pesuruum (duss, WC, kraanikauss, saun) (tuulekoda, varikatus) Joonised Plaan 1:100 või 1:50 Üldmõõtmed, avade sidumine, piirete ja ruumida mõõtmed Mööbel, tubades, köögis, santehnika, kütteseadmed Akende uste asukoht, uste avanemissuunad Ruumide nimetus koos pindalaga. Vaadete suunad ja lõike asukoht. Lõige: Põhilised kõrgusarvud, maapind, sokkel, ukse-akna kõrgused, räästas, parapet, korsten lagi Põranda, välisseina, lae-katuse konstruktsioonides kasutatud materjalid Vaade 2tk Põhilised kõrgusarvud Vormistus
9. Turbalasundi stratigraafia täpsustamiseks kirjeldatakse igal sihil 3 punktis turba botaanilist koostist ja lagunemisastet kogu läbilõike ulatusese. Kännususe uurimiseks rajatakse proovipunktide juurde prooviplatsid arvestusega 2 platsi 100 ha kohta, kuid vähemalt 3 platsi uuringuala kohta. Kännususe prooviplatsi suurus on 100×1 m või 50×2 m, sellel tehakse 100 määrangut kogu turbalasundi läbilõike ulatuses. Laboratoorsete tööde hulka kuulub turba üldtehniline analüüs (botaaniline koostis, tuhasus, happesus, lagunemisaste protsentides ja looduslik niiskus), kütteväärtuse ja raskemetallide ning radioaktiivsete elementide (Cd, Cr, Pb, Ni Hg, Th, U, Sr) sisalduse määramine. Laboratooriumis määratava protsentuaalse lagunemisatme ja väliolukorras kasutatava von Posti skaala omavaheline seos on järgmine: humifikatsiooniklassile H1 vastab lagunemisaste kuni 10%, H2 - 11-15%, H3 - 16-25%, H4 - 26-30%, H5 - 31-35%, H6 -
1. Esimene küsimus puudutab laevade liigitust, klassifitseerimist, laeva teooria aluste temaatikat loengutes läbi võetud materjali ulatuses 2. Teine on laeva osade konstruktsiooni, seadme või süsteemi kohta käiv küsimus 1. Laeva arhitektuursed tüübid. Vööri ja ahtri kuju, tekiehitiste ja masinaruumi paiknemine. Lagedatekiline laev - lahtine, lage tekk vöörist ahtrini. Võib olla üks (enamasti) tekihoone (tekikamber), mis ei ulatu pardast pardani. Näit. sadamapuksiirid. Pideva tekiehitisega laev - pardast pardani ulatuv tekiehitis vöörist ahtrini. Esineb enamasti reisilaevadel, matkelaevadel, parvlaevadel, autoveolaevadel jne. Kolmesaarelaev - kolm tekiehitist: pakk, keskmine ja pupp. Pakk kaitseb tekki eestpoolt peale jooksvate lainete eest hoides ära suurte veemasside sattumise tekile ja tekilastile. Pupp kaitseb tagant jooksvate lainete eest. Keskmine tekiehitis paikneb tavaliselt masinaruumi peal kaitstes seda ja andes eluruumideks laevaperele ning reisijatele
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid