1. Iga käetõmme (liigutus) muutub aeglaselt kiiremaks. Õppeprotsess peab seetõttu olema suunatud aeglaselt kiirele. Kui ujuja ei suuda liigutusi teha efektiivselt madalal kiirusel, siis ta ei suuda seda teha ka kõrgel kiirusel. 2. Sportlane peab õppima vett tunnetama, pigem peab ta kulutama aega veetunnetuse õppimiseks kui kiiresti ujumisele. Õppides seda, kuidas tunnetada vett valel moel võrreldes õige viisiga, aitab ujujal õppida õiget veetunnet. Treener võib paluda ujujal ujuda ühe otsa tõmmetega käed väljaspool kehaliini, seejärel ühe otsa käetõmbed keha all ning lõpuks sooritada üks ots käetõmmetega keha alt väga keha lähedalt. Sportlane õpib tõmbe tunnet erinevatel viisidel. Nad avastavad õige tunde, sooritades esmalt valel viisil. Teise näitena sellest õppimise meetodist võib kasutada voolujoonelisust. Treener laseb ujujal seinast ära tõugata nagu meritäht, tõugates seinast ära käed õlgade laiuselt, ning seejärel
mõningatel puhkudel küünarnukkidest kõrgemale. Nendel juhtudel lihastöö suureneb kiiruse arvelt. Algajad unustavad tihti õlgu kasutada, selleks, et lasta käel liikuda nii ette kui võimalik. Mõned ütlevad, et käsi peaks minema vette pöial ees, vähendades nii lohisemist. Teised ütlevad, et käsi peaks olema kõverdatud ja keskmine sõrm olema esimene, mis vette läheb, andes niimoodi hoogu juurde. Tõmbe alguses käitub käsi nagu tiib ja liigub aeglasemalt kui ujujal kiirust on. Lõpus seevastu on nagu aer ja liigub kiiremini kui ujujal kiirust on. Lõõgastunud krool sisaldab ainult ühe käe liikumist, samal ajal kui teine käsi puhkab ja on ette sirutatud. Seda viisi kutsutakse "järelejõudmise" sõudeks ja vajab ujumiseks vähem jõudu. Seda seepärast, et keha on vees siis pikem ja voolujoonelisem. See stiil on aeglasem kui tavapärane krool ja võistlustel kasutatakse seda harva. Seevastu kasutatakse seda
võimetele vastavalt sooritada. 5. põhimõte: Sujuvus Pilates on täiuslik ja graatsiline koreograafia, mille iga harjutus läheb energiliselt üle järgmiseks. Sujuvad ja nobedad liigutused loovad ühtlase, voolava korduvuse, mida esitatakse kiirustamata. Järgmise liigutuse ennetama ja sujuvalt sooritama õppimine aitab teil parandada oma sportlikku sooritust ja Pilatese treeningut ning aitab säästa energiat, mis näiteks aitab ujujal hõlpsalt läbi vee liuelda. 6. põhimõte: Täpsus Iga liigutus peab olema täpne Pilatese treeningu sujuvuse tõttu. Pilatese puhul on kvaliteet tähtsam kvantiteedist. Väiksem hulk täpseid liigutusi toovad suurima tulemuse. Vajadusest suurem hulk liigutusi toob tihti kaasa väsimuse. Näiteks, kui mäesuusataja ei oska piisavalt hästi ümber lippude sõita, väsib ta kergemini ja tõenäoliselt läheb see talle ka aega maksma. Kellele pilates on mõeldud?
4. Anaeroobne jõud (maksimeerida anaeroobse energia kasutamist võistlusdistantsi ajal – võrdub suurema oktaanarvuga. 5. Psühholoogia (optimeerib kõikide süsteemide integratsiooni, et soodustada stabiilsust, sobivust (kokkusobivust) ja soovitud tulemust (sooritust). (Haljaste, Meijel, 2008: 18) Ratsionalse ujumistehnika alused 4 Ujumistehnika all mõeldakse liigutuste süsteemi, mis võimaldab ujujal realiseerida oma liigutuslikke võimeid sportlikus tulemuses. Tehnika mõiste hõlmab endas liigutuste vormi, iseloomu, vastastikust seost ning ujuja võimet tunnetada ja kasutada edasiliikumiseks kõiki jõude, mis mõjutavad tema keha. Mõisted „ujumistehnika“, „liigutuslikud võimed“, „tehnilistaktiline meisterlikkus“ kuuluvad kõik kokku ühte punti. Antud sportliku meisterlikkuse aspektide täiustamine on ühtne. Ujumistehnika areneb pidevalt ja on väga mitmekülgne. Näiteks
jalgadega otse taha. · Vabaujumine e. krool: vabaltujumise distantsidel on lubatud kõik ujumisviisid, ent tavaliselt eelistavad ujujad krooli, kuna see on kõige kiirem. Käed ja jalad töötavad eraldi ja pööretena on kasutusel saltopöörded. · Kompleksujumine: 100-, 200- või 400-meetrine distants läbitakse, ujudes võrdsetes pikkustes delfiini, selili, konna ja krooli' Vabaujumine Vabaujumine tähendab, et ujujal on lubatud läbida distants suvalist ujumisviisi kasutades ning muuta seda suvaliselt distantsi kestel. Erandiks on kompleksujumine ja kombineeritud teateujumine, kus vaba-ujumiseks loetakse suvalist ujumisviisi, välja arvatud selili-, rinnuli- ja liblikujumisviis. Pöördel ja finisis peab ujuja mis tahes kehaosaga puudutama seina. Ujumise ajal peab ujuja ükskõik milline kehaosa lõikama veepinda, välja arvatud pöörde ajal ning 15 m distantsil peale starti ja igat pööret
- Parema käe tõuke lõpuosas keerab pea paremale nii, et nägu tuleb veepinnale (lõug on - kaenlaaugus ja kukal on vastu vasakut käsivart). - Järgneb kiire ja sügav sissehingamine. - Käe etteviimise algmomendist algab näo vettekeeramine. Nägu on vees, kui käelaba jõuab peaga ühele joonele. Väljahingamine toimub kohe suu ja nina kaudu vette, nägu suunatud basseini põhja (5). Vabaujumise ujumisviis ei ole võistlusmäärustega piiratud, mis tähendab seda, et ujujal on lubatud läbida distants suvalist ujumisviisi kasutades ning muuta seda distantsi keskel. Erandiks on kompleksujumine ja kombineeritud teateujumine, kus vabaujumiseks loetakse suvalist ujumisviisi, välja arvatud selili-, rinnuli- ja liblikujumisviis (3). Vabaujumist alustatakse võistlustel stardipukilt vette hüpates. Sukeldunud vee alla, tuleb ujuja tugevate jalalöökidega pinnale keha välja sirutatud. Jalad liiguvad vahelduvalt üles- alla, käed vaheldumisi ja sümmeetriliselt
- veekogu põhi peab olema liivane või kruusane, lauge, järsakuteta, aukudeta, teravate kivideta, mudata, ujumist segava taimestikuta ja veetaimedest läbikasvudeta; - ujumiskoha piiridesse ei tohi jääda külmaveeallikaid ega veekeeriseid. Ujumine on keelatud: - kui välisveekogu vee temperatuur on alla +16ºC ja veevoolu kiirus on üle 0,5 m/s; - varem kui 45 min pärast sööki; - üksi või pimedas; - tundmatus kohas või väljaspool märgistatud ala; - kui ujujal on väsimuse tundemärke; - kui arst on selle keelanud. Tualetid välilaagris Välikäimlad tuleb rajada kohe laagri alale jõudmisel. Välikäimla peab asuma: - vähemalt 90 m köögist (alla tuult) - vähemalt 50 m veevõtukohast - vähemalt 50 m elamiskohtadest Välikäimlate rajamisel tuleb arvestada: - 1 käimla 10 - 20 naise kohta - 1 käimla 20-25 mehe kohta - või 1 käimla 20 inimese kohta mõlema soo tarvis Tualetid välilaagris
Võib arvata, et ujumine tugevdas jalalihaseid ja parandas verevarustust ning sellega seoses kogu kehalist enesetunnet. Kolmas vastanu kirjutas, et ujumisega tegelemine on parandanud tema kopse ja hingamisteid ning tal ei ole enam hingamisega raskusi. Ujujatel on vaja häid, suuri kopse, et töödelda sissehingatavat hapnikku võimalikult kiiresti verre. Tavapärase spordiga võrreldes, kus tegevus käib vabas õhus ning hingata saab siis, kui selleks vajadus tekib, on ujujal vaja võtta suurem õhukogus ja seda mingi aeg hoida, kuni tehakse järgmine hingetõmme. Teatavasti 10 enamus aega on ujuja hingamiselundkond vee all ja kogu aeg ei ole tal võimalik uue õhukoguse järgi vee kohale suuga minna (näiteks enne pööret ei võeta õhku, sest see aeglustaks oluliselt saltopööret ning see omakorda lõpuaega). Need, kes vastasid küsimusele: ,,Kas ujumisega tegelemine on toonud kaasa ka negatiivset?"
ning soovi korral spetsiaalseid ujumisprille. Ujumine parandab hingamist ja verevarustust. Ujumine arendab nii kõhu-, selja-, kaela-, käte-, jala-, kui ka rindkerelihaseid. Samal ajal koormab ujumine vähem südant ja liigeseid ning horisontaalasendis on südamel kergem korraldada vereringe tegevust. 4 2. Vabaujumine .e rinnulikrool Vabaujumise ujumisviis ei ole võistlusmäärustega piiratud, mis tähendab seda et ujujal on lubatud läbida distants suvalist ujumisviisi kasutades ning muuta seda suvaliselt distantsi keskel. Erandiks on kompleksujumine ja kombineeritud teateujumine, kus vabaujumiseks loetakse suvalist ujumisviisi, välja arvatud selili-, rinnuli- ja liblikujumisviis. Võistlustel vabaujumist alustatakse stardipukilt vette hüppades. Sukeldunud vee alla, tuleb ujuja tugevate jalalöökidega pinnale keha välja sirutatud. Jalad liiguvad vahelduvalt üles-alla, käed vaheldumisi ja sümeetriliselt
11.Mitu võistlejat osaleb klassikalistel teateujumise võistlustel? Sinu vastus oli: Neli võistlejat. 12. Nimeta ujumisvõistluste kohtunikud (7). Sinu vastus oli: distantsikohtunik, pöördekohtunikul, finishikohtunikul, ajavõtja 13. Mis ülesanne on 1) distantsikohtunikul 2) pöördekohtunikul 3) finishikohtunikul Sinu vastus oli: 1)Peab lugema ja ka teada andma, mitu meetrit on ujutud ja mitu veel, kuna ujujal endal võib see segamini minna ja et ei tuleks vaidlustamist. 2)Peab vaatama, et ega keegi ajaliselt ei lõika, ehk sooritab pöörded õigesti vastavalt ujumisstiilile.. 3)Peab hoolikalt jälgima, kes enne käe vastu seina paneb ja õigesti lõpetab. Kuigi praegu on kasutusel elektroonilised mõõtmised. 14. Kas paremad tulemused saavutatakse 25- või 50 m ujulas? Miks? Sinu vastus oli: 25 m ujulas, kuna pöörded kiirendavad
39 8. Ujuja, kelle kiirus vee suhtes on v1 = 5 km/h, ujub üle jõe, liikudes risti voolu suunaga. Jõe laius I = 120 m ja voolu kiirus v2 = 3, 24 km/h. Milline on ujuja nihe s ja kiirus v kalda suhtes? Kui palju aega kulub ujujal jõe ületamiseks? LAHENDUS: Veega seotud koordinaadistiku suhtes liigub ujuja risti voolu suunaga. Tema kiirus selles koordinaadistikus on v1 ja nihe s1 . Nihke moodul s1 võrdub jõe laiusega I. I Jõe ületamiseks kuluva aja leiame valemist I = v1t. Seega t = .
annaabi.ee 
