Keelte mitmekesisus. 1. Altai keeled on keelte rühm, kuhu arvatakse turgi, mongoli ja tunguusi-mandzu keeled. Selles osas, kas altai keeled moodustavad keelkonna või on nende sarnasused tekkinud keelekontaktide tulemusel, pole keeleteadlaste seas üksmeelt. Altai keel jaguneb 2 suurde murderühma: lõunarühm moodustub altai, teleuudi ja telengiidi, põhjarühm tuba, kumandini ja tselkani hõimukeeltest. Altai keele põhjamurded kuuluvad uiguuri-oguusi rühma idatiiba, lõunamurded aga kirgiisi-kõptsaki rühma. Keelelised erinevused põhja- ja lõunarühma vahel on sedavõrd suured, et vastastikune arusaamine on raskendatud. Altai põhjamurretele seisab lähedal sori keele Kondoma murre. 2. Gruusia ja abhaasia keeled kuuluvad Kaukaasia keelte hulka. Nende kahe keele sugulased: avaar, dargi, laki, lesgi, tabassaraani, ingusi, tsetseeni, abasiini, adõgee, kabardi-tsrerkessi keeled. 3
Inimesed, religioon ja rahvastiku paiknemine Hiinas on rahvastiku 136 inimest/km² kohta, mis näitab, et Hiinas on rahvastik tihedasti asustatud. Tihedam asustus on muidugi suurlinnades Pekingis ja Sanghais. Hiinas elab rohkem kui 55 erinevat etnilist rühma,vaatamata sellele moodustavad hinnanguliselt 92 % elanikonnast hanid.Suurimaks vähemusrühmaks on rohkem kui 17 miljonist inimesest koosnev tsuangi kogukond.Sellest veidi väiksemad on mandzud,huid,miaod ja uiguuri kogukonnad. Veidi üle poole hiina elanikkonnast on ateistid ,samas kui viiendik hiinlastest järgib mitmesuguseid rahvausundeid.Lisaks sellele elab riigis veel miljoneid budiste,moslemeid,taoiste ja kristlasi. 4 Poliitika Hiina on Hiina Kommunistliku Partei võimu all ning kuulub seega sotsialistlike riikide hulka. Hiina Rahvavabariigi reziimi on nimetatud ka autoritaarseks
Aastal 640 abiellus keiser printsess Wenchengiga, kes oli pärit Tang dünastia kuninglikust perest. (Forbes & Henley, 2011. 30.12.2016) Järgmiste Tiibeti valitsejate võimu ajal kindlustus budism riigis ning sellest sai riigiusk. Tiibeti võim laienes üle Kesk-Aasia, see ulatus isegi Hiinasse ning 763.aastal 3 jõudsid tiibetlased pealinna Chang'ani, mis okupeetiti vaid 15 päevaks, kuni Hiina ja Uiguuri impeeriumide väed sundisid tiibetlasi taganema. (Marks 1978. 30.12.16) Tiibeti impeeriumi saavutas oma kõrgpunkti 780-790 pKr, mil selle territoorium hõlmas tänapäeva Afganistani, Bangladeshi, Bhutani, Birmat, Hiinat, Indiat, Nepaali, Pakistani, Kashastani, Kõrgoztani ja Tadzikistani. Aastal 821(822?) sõlmisid Tiibet ja Hiina rahulepingu. (Richardson 1985. 30.12.16) Tiibeti impeerium jätkus kuni 9.sajandi keskpaigani, mil kodusõda troonipäriluse tõttu
parandamine regionaalseteks investeeringuteks ning kohaliku tööstuse rekonstrueerimine ja arendamine. Üheks keskseks ülesandeks on suurejooneliste infrastruktuuride elluviimine: kaheksa kiirtee rajamine, mille eesmärgiks on liita lääneprovintsid ülemaalise teedevõrguga; põhja-lõuna ning ida-lääne raudteevõrgustiku laiendamine; maagasijuhtme rajamine, mille eesmärgiks on transportida Xinjiangi- Uiguuri gaasi Shanghaisse ja teistesse rannikupiirkondadesse; õhuliikluse laiendamine. Keskkonnaprojektides on olulisel kohal võitlus kõrbe pealetungiga ja alade taas- metsastamine. Kuigi 10 mlrd USD- ga viimase viie aasta jooksul jääb piirkond rannikupiirkondadest välisinvesteeringute osas veel tublisti maha, on kanda kinnitanud sellised suurfirmad nagu Toyota, Motorola, Shell, British Petroleum jt. Lääne- regioonidesse on investeerinud ka 10 000 Ida-Hiina ettevõtet. 6. KASUTATUD KIRJANDUS
kopteriväljakut (2006). Peamised torujuhtmed on gaasi- (10 257 km) ja naftajuhtmed (2001 km, 2006). Raudteed on 8163 km sealhulgas (445km kitsarööpmelist, 2004), maanteid 258 340 km (167 146 km kõvakattelisi, 711 km kiirteid, 2004). Karakorami maantee on maailma kõrgemaid, see rajati 1970 läbi Karakorami mäeaheliku (üle 4733 m kõrgusel kulgeva Khunjerabi kuru). See on esimene maantee, mis ühenab Gilgiti linna kirdes asuva Hiina Xinjiangi Uiguuri autonoomse piirkonna linna Kaxgariga ning on peamine Pakistani ja Hiina vaheline kaubatee. Pikamaasõidud tehakse põhiliselt busside ja kaubaautodega. Tähtsaimad sadamad on Karachis ja Port Muhammad Bin Qasimi. Makrani rannikul on rohkesti kohaliku tähtsusega väikesadamaid. 2005 eksportis Pakistan 14,85 miljardi $ eest kaupu, põhiliselt tekstiilitooteid(rõivaid, voodipesu, puuvillast riiet, lõnga), riisi, nahakaupu, sporditarbeid, kemikaale, käsitöökaupu, vaipu
Akkala s, Kildini s, turjasaami), läänemeresoome keeled (liivi, eesti, vadja, soome isuri/ingeri, karjala, aunuse, lüüdi, vepsa), mordva keeled (ersa, mokša), mari/tšeremissi keeled, permi keeled (udmurdi, permikomi, sürjakomi), ugri keeled (ungari, mansi/voguli, handi/ostjaki), samojeedi keeled (nganassaani/tavgi, eenetsi/jenisseisamojeedi, juratsi, neenetsi/juraki, sölkupi/ostjakisamojeedi, kamassi, matoori). Euraasias räägitakse: türgi (türgi, aserbaidzaani, turkmeeni, usbeki, uiguuri, kirgiisi, kasahhi, baškiiri, jakuudi), mongoli (mongoli e halka, burjaadi), tunguusi (mandžu), kaukaasia (abhasi, kabardi-tšerkessi, adõgee, tšetšeeni, dagestani), kartveli e Lõuna-Kaukaasia (gruusia), hiina-tiibeti (hiina, tiibeti-birma), tai (tai, lao), draviidi (telugu, tamili, kannada, malajalmi), moni-khmeeri (khmeeri) ja ainu keeli. Isolaatkeeled (e keeled, millel pole sugulaskeeli) on näiteks baski, jaapani, korea, sumeri ja burušaski keeled.
· mari/tseremissi keeled, 15 · permi keeled (udmurdi, permikomi, sürjakomi), · ugri keeled (ungari, mansi/voguli, handi/ostjaki), · samojeedi keeled (nganassaani/tavgi, eenetsi/jenisseisamojeedi, juratsi, neenetsi/juraki, sölkupi/ostjakisamojeedi, kamassi, matoori). Euraasias räägitakse: · türgi (türgi, aserbaidzaani, turkmeeni, usbeki, uiguuri, kirgiisi, kasahhi, baskiiri, jakuudi), · mongoli (mongoli e halka, burjaadi), · tunguusi (mandzu), · kaukaasia (abhasi, kabardi-tserkessi, adõgee, tsetseeni, dagestani), · kartveli e Lõuna-Kaukaasia (gruusia), · hiina-tiibeti (hiina, tiibeti-birma), · tai (tai, lao), · draviidi (telugu, tamili, kannada, malajalmi), · moni-khmeeri (khmeeri) ja ainu keeli. Isolaadid on näiteks baski, jaapani, korea,
läänemeresoome keeled (liivi, eesti, vadja, soome isuri/ingeri, karjala, aunuse, lüüdi, vepsa), mordva keeled (ersa, moksa), mari/tseremissi keeled, permi keeled (udmurdi, permikomi, sürjakomi), ugri keeled (ungari, mansi/voguli, handi/ostjaki), samojeedi keeled (nganassaani/tavgi, eenetsi/jenisseisamojeedi, juratsi, neenetsi/juraki, sölkupi/ostjakisamojeedi, kamassi, matoori). Euraasias räägitakse: türgi (türgi, aserbaidzaani, turkmeeni, usbeki, uiguuri, kirgiisi, kasahhi, baskiiri, jakuudi), mongoli (mongoli e halka, burjaadi), tunguusi (mandzu), kaukaasia (abhasi, kabardi-tserkessi, adõgee, tsetseeni, dagestani), kartveli e Lõuna-Kaukaasia (gruusia), hiina-tiibeti (hiina, tiibeti-birma), tai (tai, lao), draviidi (telugu, tamili, kannada, malajalmi), moni-khmeeri (khmeeri) ja ainu keeli. Isolaadid on näiteks baski, jaapani, korea, sumeri ja burusaski keeled. Aafrika, ameerika, austraalia ja okeaania. 7. Pidzin- ja kreoolkeeled.
rahvusvähemused, 4 keskvalitsuse otsealluvuses olevat linna ja 2 erihalduspiirkonda ). Provintsid Autonoomsed piirkonnad · Anhui () · Guangxi Tsuangi autonoomne piirkond () · Fujian () · Sise-Mongoolia autonoomne piirkond () · Gansu () · Ningxia Huei autonoomne piirkond () · Guangdong () · Xinjiangi Uiguuri autonoomne piirkond () · Guizhou () · Tiibeti autonoomne piirkond () · Hainan () · Hebei () · Heilongjiang () Omavalitsusüksused · Henan () · Hubei () · Peking () · Hunan () · Shanghai () · Jiangsu () · Tianjin () · Jiangxi () · Chongqing () · Jilin () · Liaoning ()
· mordva keeled (ersa, moksa), · mari/tseremissi keeled, · permi keeled (udmurdi, permikomi, sürjakomi), · ugri keeled (ungari, mansi/voguli, handi/ostjaki), · samojeedi keeled (nganassaani/tavgi, eenetsi/jenisseisamojeedi, juratsi, neenetsi/juraki, sölkupi/ostjakisamojeedi, kamassi, matoori). Euraasias räägitakse: · turgi (türgi, aserbaidzaani, turkmeeni, usbeki, uiguuri, kirgiisi, kasahhi, baskiiri, jakuudi), · mongoli (mongoli e halka, burjaadi), · tunguusi (mandzu), · kaukaasia (abhasi, kabardi-tserkessi, adõgee, tsetseeni, dagestani), · kartveli e Lõuna-Kaukaasia (gruusia), · hiina-tiibeti (hiina, tiibeti-birma), · tai (tai, lao), · draviidi (telugu, tamili, kannada, malajalmi), · moni-khmeeri (khmeeri) ja ainu keeli. Isolaadid on näiteks baski, jaapani, korea, sumeri ja burusaski
Kõikide muude keelte kõnelejaid on tunduvalt vähem. On tähelepanuväärne, et saami keeli on kümmekond erinevat, seda ei ole paljudes allikates märgitud. 107. Teised tähtsamad keelkonnad põhijaotus on geograafiline: Euraasia, Aafrika, Ameerika ning Austraalia-Okeaania. EURAASIA: Turgi keeled: türgi keel üle 50 000 000, Türgi ja selle lähiümbrus; usbeki 15 000 000 Usbekistan; kasahhi 7 000 000 Kasahstan, Venemaa · turgi (türgi, aserbaidzaani, turkmeeni, usbeki, uiguuri, kirgiisi, kasahhi, baskiiri, jakuudi), · mongoli (mongoli e halka, burjaadi), · tunguusi (mandzu), · kaukaasia (abhasi, kabardi-tserkessi, adõgee, tsetseeni, dagestani), · kartveli e Lõuna-Kaukaasia (gruusia), · hiina-tiibeti (hiina, tiibeti-birma), · tai (tai, lao), · draviidi (telugu, tamili, kannada, malajalmi), · moni-khmeeri (khmeeri) ja ainu keeli.
Turgi kirjandus Esimesed turgi kirjamärgid on Orhoni ruunikirjad Orhoni jõe orus Põhja-Mongoolias. Tegemist oli nn helesiniste turkidega 6. sajandist eKr. Kahe valitseja raidkirjad nende mälestuseks: Kül Tegin (raidkiri aastast 732) ning Bilge Kagaan (735). Need avastati aastal 1889. Järgmiseks on tekste säilinud uiguuridelt (744840), kes võtsid vastu maniheismi. Neilt on säilinud nii maniheistlikke kui budistlikke tekste. Neil oli algul ruunikiri, seejärel uiguuri kirjaviis, milles pandi tekstid kirja. Järgmised turgi rahvad olid hasaarid, kes võtsid vastu judaismi. Neil oli oma riik aastail 630969. Neist on säilinud teated Bütsantsi ja Araabia allikates, samuti juutide allikates. Üldiselt algas turgi kiri ruunikirjaga, edasi võeti üle araabia kiri, mõned liikusid edasi ladina kirja, siis kirillitsa peale, jõudes lõpuks üldise ajaloolise kirjani tagasi. Turgid olid rändrahvas, mistõttu oli kirjalik kultuur suuline. Seetõttu
annaabi.ee 
