Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"uhmrinuiaga" - 12 õppematerjali

Karotenoidide ja klorofülli ekstraheerimine ja eristamine neeldumisspektri järgi
1
docx

Karotenoidide ja klorofülli ekstraheerimine ja eristamine neeldumisspektri järgi.

Lahus 1 spekrtilt on näha ühte piiki ka 668, 50 nm juures, mis tähendab, et lahusesse oli jäänud klorofülle Töö käik: Väikesesse tilaga protselankaussi kaalutakse 20 mg vetikapulbrit. Pipetiga või muid lisandeid. lisatakse 4 ml heksaani ja hõõrutakse uhmrinuiaga 1 minuti jooksul. Seejärel lastakse 2 minutit settida ning filtritakse läbi tihedast filterpaberist kurdfiltri väikesesse Lahus 2 spektrilt on selgelt näha, et see väljendab klorofüll a pigmenti. Seda võib mensuuri. Sama tegevust korratakse veel 2 korda à 4 ml helksaaniga. Filtrit pestakse järeldada sellest, et katsetulemustes nähtavad piigid langevad küllaltki täpselt kokku 1-2 ml heksaaniga, et saada 10 ml filtraati (Lahus 1)

Keemia → Keemia
15 allalaadimist
Karotenoidide identifitseerimine ja määramine
3
docx

Karotenoidide identifitseerimine ja määramine

1) uuritava materjali karotenoidse koostise analüüsimine ja iseloomustamine, 2) uuritavas objektis domineeriva karotenoidi, -karoteeni või mõne teise, kontsentratsiooni kindlaksmääramine, 3) klorofülli olemasolu kindlakstegemine Katse käik Karotenoidide isoleerimine taimsest materjalist Kaalusin kaalukausis tehnilistel kaaludel prooviks 1,97g porru lehte. Viisin proovi uhmrisse, lisasin väikese koguse pestud liiva ja hõõrusin uhmrinuiaga kuni sain ühtlase massi. Seejärel lisasin väikeste portsjonite kaupa NaHSO4, et siduda porrus sisalduvat vett. Jätkasin hõõrumist ja soola lisamist kuni oli moodustunud kuiv ja pulbriline mass. Karotenoidide ekstraktsiooniks võtsin 50 ml mõõtesilindri ja asetasin sellele lehtri ning lehtrisse filterpaberi. Seejärel lisasin peenestatud massile uhmris ektrahenti, milleks oli oktaan. Lisasin nii palju, et segu uhmris oli kaetud. Segasin segu uhmrinuiaga läbi, jälgides, et

Bioloogia → Biotehnoloogia
12 allalaadimist
Biokeemia protokoll 2 2
4
doc

Biokeemia protokoll 2.2

1) uuritava materjali karotenoidse koostise analüüsimine ja iseloomustamine, 2) uuritavas objektis domineeriva karotenoidi, -karoteeni või mõne teise, kontsentratsiooni kindlaksmääramine, 3) klorofülli olemasolu kindlakstegemine Katse käik Karotenoidide isoleerimine taimsest materjalist Kaalusin kaalukausis tehnilistel kaaludel prooviks 0,51 g porgandit. Viisin proovi uhmrisse, lisasin väikese koguse pestud liiva ja hõõrusin uhmrinuiaga kuni sain ühtlase massi. Seejärel lisasin väikeste portsjonite kaupa NaHSO4, et siduda porgandis sisalduvat vett. Jätkasin hõõrumist ja soola lisamist kuni oli moodustunud kuiv ja pulbriline mass. Karotenoidide ekstraktsiooniks võtsin 40 ml mõõtesilindri ja asetasin sellele lehtri ning lehtrisse filterpaberi. Seejärel lisasin peenestatud massile uhmris ektrahenti, milleks oli heptaan. Lisasin nii palju, et segu uhmris oli kaetud

Keemia → Biokeemia
3 allalaadimist
2 2 Karotenoidide identifitseerimine ja määramine - Biokeemia labori protokoll
3
docx

2.2 Karotenoidide identifitseerimine ja määramine - Biokeemia labori protokoll

1) uuritava materjali karotenoidse koostise analüüsimine ja iseloomustamine, 2) uuritavas objektis domineeriva karotenoidi, -karoteeni või mõne teise, kontsentratsiooni kindlaksmääramine, 3) klorofülli olemasolu kindlakstegemine Katse käik Karotenoidide isoleerimine taimsest materjalist Kaalusin kaalukausis tehnilistel kaaludel prooviks 0,1419 g apelsinikoort. Viisin proovi uhmrisse, lisasin väikese koguse pestud liiva ja hõõrusin uhmrinuiaga kuni sain ühtlase massi. Seejärel lisasin väikeste portsjonite kaupa NaHSO4, et siduda apelsinikoores sisalduvat vett. Jätkasin hõõrumist ja soola lisamist kuni oli moodustunud kuiv ja pulbriline mass. Karotenoidide ekstraktsiooniks võtsin 40 ml mõõtesilindri ja asetasin sellele lehtri ning lehtrisse filterpaberi. Seejärel lisasin peenestatud massile uhmris ektrahenti, milleks oli oktaan. Lisasin nii palju, et segu uhmris oli kaetud. (Nagu hiljem selgus, siis sai oktaani liiga palju

Keemia → Biokeemia
132 allalaadimist
Lipiidide reaktsioonid ja karotenoidide määramine
4
docx

Lipiidide reaktsioonid ja karotenoidide määramine

Lahuse neeldumisspektri järgi on võimalik uuritava materjali karotenoidset koostist ja sisaldust iseloomustada. Neeldumisspekter kujutab endast absorptsiooni e optilise tiheduse sõltuvust uuritavat lahust läbiva valguse lainepikkusest . Töö käik: Karotenoidide isoleerimine taimsest materjalist Minu uuritav objekt oli porgand, millest riivisin proovi ja kaalusin tehnilisel kaalul 0,526 g. Panin riivitud porgandi kadudeta uhmrisse, lisasin liiva ja hõõrusin uhmrinuiaga kuni tekkis ühtlane mass. Lisasin väikeste portsjonitena veevaba vee sidumiseks. Tekkis kuiv, pulbriline mass. Panin valmis 25 ml mõõtesilindri koos lehtri ja filterpaberiga. Uhmrisse lisasin väikeste koguste kaupa ekstrahenti, segasin jätkuvalt uhmrinuiaga materjali, seejärel lasin sademel settida ja dekanteerisin lahuse mõõtesilindrisse. Kordasin kuni sademe kohal olev ekstrahent muutus värvusetuks. Ekstrakti kogumaht oli 16 ml. Neeldumisspektri võtmine ja spektri analüüs

Keemia → Keemia
25 allalaadimist
Laboratoorne töö 14-Redoksreaktsioonid
5
docx

Laboratoorne töö 14: Redoksreaktsioonid

Kriit 1: C mg = ml mg ( ) g 1g =5,165 g mg 0,08015 ∗50 ml Kriit 2: C mg = ml mg ( ) g 1g =4,0075 g Töövahendid: spaatel, uhmer koos uhmrinuiaga, klaaspulk, keeduklaas (100 mL), mõõtkolvid (50 mL), lehter , filterpaber, automaatpipetid (1 ja 5 mL), mõõtsilinder (25 mL), spektrofotomeeter UV-1280, PMMA küvetid 1cm. Kasutatud ained: kriit, raud (III) standardlahus 0,1 mg/mL (FeCl3.6H2O), sidrunhappe lahus 50%, sulfosalitsüülahppe lahus 10%, soolhape 2M, kontsentreeritud ammoniaakhüdraadi lahus, destilleeritud vesi. Kokkuvõte: töö käigus tuli valmistada erinevaid lahuseid ja mõõta nende

Keemia → Keemia
114 allalaadimist
Köögileksikon
14
pdf

Köögileksikon

lisanditeks tillukeste tükkidena marineeritud kurki, kappareid, sibulat, oliive, hapet(sidrunimahl või äädikas) ja maitseaineid. Terriin ­ prantsuse päritolu pasteeditaoline roog. Koostiselt U tükiline. Valmistatakse ahjus vesivannis, serveeritakse külmalt viiludena. Uhmer ­ metallist või kivist kaussjas nõu, milles uhmrinuiaga Timbalid ­ munasuflee, mida küpsetatakse ahjus madalas ümaras purustatakse, peenestatakse või segatakse erinevaid maitseaineid vormis. Traditsiooniliselt koosneb spinatist, seentest, sibulast ja ja vürtse. riivsaiast. Valmistada võib väikestes vormides, et saaks serveerida sööjatele eraldi. Tortilla ­ maisi-või nisuajahust õhuke leib Lõuna-Ameerikas, kartuliomlett Hispaanias. Täidis võib olla nii soolane kui magus.

Toit → Toiduvalmistamise tehnoloogia...
29 allalaadimist
Köögileksikoon-Toiduvalmistamise tehnoloogia I
6
doc

Köögileksikoon. Toiduvalmistamise tehnoloogia I

Ingli juuksed Peened, õrnad keerud, sobivad kõige paremini pehmete kastmetega. Võib ka murda pooleks ja lisada suppidesse ning salatitesse. Pesto on Itaaliast pärit külm kaste, mis valmistatakse värskest basiilikust, küüslaugust, piiniaseemnetest, parmesani ja pecorino juustust ja oliiviõlist. Pestot võib valmistada nii uhmris kui ka köögikombainis. Uhmer on kausi- või pokaalikujuline paksuseinaline nõu, mille sees purustatakse, peenestatakse või segatakse uhmrinuiaga surudes, hõõrudes või tampides mitmesuguseid aineid. tärklise kliisterdumine VI praktikum: Piima kõrbemine (kuidas vältida?) Piim ei hakka keedes põhja, kui potti enne loputada külma veega või määrida võiga. Muna kui emulgaator on omavahel võimeline siduma rasvu, valke ja vett. Vutimuna on väikseim muna, mis on väga kasulik. Alandab vererõhku, tuleb kasuks kopsu-, maksa- ja veresoonkonnahaiguste ravis. Vutimunad on kasulikud ka haiguste profülaktika.

Toit → Toiduvalmistamise tehnoloogia...
9 allalaadimist
Köögileksikon
8
docx

Köögileksikon

Durumnisujahu ­e. kõvanisu jahu, jahvatus pastatoodete valmistamiseks on jäme ja teraline. Sarnaneb mannale, seetõttu nimetatakse kõvanisujahu ka semolina-ks. Täisterajahu - Täisterajahu sisaldab kõiki viljatera kasulikke komponente oma looduslikus proportsioonis. Pesto ­ Itaaliast pärit kaste pastale, mida valmistatakse uhmerdatud basiilikust, oliivõlist, sidrunimahlast. Uhmer ­ kausi- või pokaalikujuline paksuseinaline nõu, mille sees purustatakse, peenestatakse või segatakse uhmrinuiaga surudes, hõõrudes või tampides mitmesuguseid aineid. Tärklise kliisterdumine ­ Tärklise kliisterdumine toimub tärklise kuumutamisel vee juuresolekul. Tärkliseterade struktuur puruneb, terad paisuvad. Protsess algab temperatuuril 50-60C, kui tärkliseterade kest muutub vettläbilaskvaks ja vesi tungib teradesse. Edasisel kuumutamisel tärkliseterade maht suureneb kuni 10 korda. 100C juures tekib viskoosne lahus (nt kisselli keetmisel, putrude keetmisel jne). Pasta kujud (5)

Toit → Kodundus
25 allalaadimist
Köögileksikon
68
docx

Köögileksikon

Algselt kasutati kastet ainult pastakastmena, tänapäeval ags maitsestatakse sellega tomatikastmeid, -salateid ja pitsasid. Pestot kasutatakse ka saiakattena. 22 3.12 Uhmer Uhmer on kausi- või pokaalikujuline paksuseinaline nõu, mille sees purustatakse, peenestatakse või segatakse uhmrinuiaga surudes, hõõrudes või tampides mitmesuguseid aineid. 3.13 Tärklise kliisterdumine Tärklist sisaldavates toiduainetes toimub tärklise kliisterdumine kuumutamisel vee juuresolekul. Tärkliseterade struktuur puruneb, terad paisuvad. Protsess algab temperatuuril 50-60 °C, kui tärkliseterade kest muutub vett läbilaskvaks ja vesi tungib teradesse. Edasisel kuumutamisel suureneb tärkliseterade maht kuni 10 korda. 100 °C juures tekib viskoosne lahus (näiteks

Toit → Toiduvalmistamine
43 allalaadimist
ÕPETAJA TÖÖKAVA NÄIDIS BIOLOOGIA 8-KLASS
47
docx

ÕPETAJA TÖÖKAVA NÄIDIS BIOLOOGIA 8. KLASS

looduses. prepareerimisnõel, 3) Iseseisev töö: klaaspulk, uhmer toiduahelate uhmrinuiaga, vesi, koostamine. söetablett, filterpaber, algloomade kasvukultuur ;

Bioloogia → Bioloogia
66 allalaadimist
Leivanädala abimaterjal
50
pdf

Leivanädala abimaterjal

Usun, et Teil kõigil on küllaga toredaid mõtteid ja kogemusi meeldejäävaks leivanädala teostamiseks. Palju jõudu ja indu! Töövihiku koostaja: Meeri Talv 4 MEIE LEIVA AJALUGU 3000 ­ 2500 aastat tagasi Peamiseks kasutuses olevaks teraviljaks oli oder. Oli tuntud jahvatamine ehk terade peenendamine. Odraterad hõõruti algselt peeneks kividega või tambiti terad uhmris uhmrinuiaga suurmeiks (tangudeks). Odrajahu segati mitmete taimede puruga ning lisati vett või piima. Saadud taignast küpsetati tule paistel või kuuma tuha sees paistekakud. 2500 ­ 2000 aastat tagasi Sellesse ajajärku ulatub esimeste käsikivide tarvitamine. 1000 ­ 200 aastat tagasi Odra kõrval tuli kasutusele uus teravili ­ rukis. Samuti jõudsid Eesti alale tähtsa uuendusena veskid. Leiutati taigna kergitamine ehk hapendamine. Õpiti ehitama suuri leivaahje

Pedagoogika → Pedagoogika
14 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun