on parem-, kes vasakpoolne) ja nende juhid (õp. lk 64 ja vihikust) Erakonnad ehk parteid on rühmitused, millesse poliitiliselt aktiivsed inimesed demokraatlikes maades jagunevad. Koosneb partei juhist ja 100 liikmest. Parteisid saab maailmavaate alusel jagada peamiselt parem- ja vasakpoolseteks.Parempoolsed ei poolda riigi sekkumist majandustegevusse, eesmärk on suur tööhõive, kõrged palgad ja madalad maksud, üksikisik on tähtsam kollektiivist. Märksõna - nn õhuke riik. Siia kuuluvad Eesti parteidest eelkõige RE ja IRL.Vasakpoolsed pooldavad riigi sekkumist majandustegevusse, astmelist tulumaksu, kõrgeid makse ja riiklikke toetusi paljudele. Märksõna - nn paks riik. Siia kuuluvad Eesti parteidest eelkõige KE ja SDE. Eesti suurimad parteid ja nende juhid: Keskerakond (KE; u 14000 liiget) - Edgar Savisaar, Reformierakond (RE; u 12000) - Andrus Ansip,
KORDAMINE TASEMETÖÖKS UUE ANU TOOTSI ÕPIKU JÄRGI (Viimati uuendatud 1. mai 2005) I PEATÜKK: ÜHISKOND INIMESTE KOOSELU VORM 1) Ühiskonna struktuur: Ühiskonna sektoreid: avalik sektor, erasektor, kolmas sektor, eraelu Ühiskonnaelu valdkondi: poliitika, majandus, kultuur jne 2) Mõisted: a. Poliitika - riigivalitsemiskunst b. Majandus valdkond, kuhu kuulub tootmine ja kauplemine c. Kultuur mitme inimpõleve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused d. Õigus valdkond, kuhu kuuluvad seadused e. Moraal kogum põhimõtteid ja tõekspidamisi, mis korraldavad ühiskonnas inimeste suhteid f
Eestis peab jätkuma erastamine ka infrastruktuuri valdkonnas. Riigi kulud peaks olema võimalikult väiksed. Erakond asutati 13 .novembril 1994. Siseministeerium registreeris Eesti Reformierakonna 9.detsembril 1994. Esimene juht Siim Kallas. Eesti Reformierakond on parempoolne erakond, kelle eesmärgiks on kujundada jõukas kodanikuühiskond ja mille ideeliseks ja poliitiliseks aluseks on liberaalne demokraatia. Eesti Keskerakond on Eesti partei. See asutati 12.oktoobril 1991 Tallinnas.Erakonna esimees on Edgar Savisaar. Erakond paigutab ennast poliitilisse tsentrumisse. Eesti poliitikaeksperdid on liigitanud Keskerakonna vasakpoolsete parteide sekka, samas kuulub Keskerakond Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendusse, mis on kindlalt parempoolne. Samuti on Keskerakonna programm rohkem paremtsentristlik kui vasaktsentristlik. Minevikus kuulus sellesse ühendusse ka Koonderakond. Keskerakonna majanduspoliitika
1.tasand - riik ja poliitika 2.tasand avalik elu ehk kodanikuühiskond 3.tasand eraelu On kaht tüüpi ühiskonda - * avatud ühiskond sallitakse arvamuste, seisukohtade paljusust, isikupära, ollakse valmis muutusteks, on pluralism * suletud ühiskond riigikord on totalitaarne, taotletakse ühetaolisust, kõik peab riigile allutatud olema. Ühiskonnaelu valdkonnad majandus, teenindus, side, transport, haridus, kultuur, sotsiaalsfäär e. ühiskonna sektorid on: Avalik e. riiklik sektor riik oma asutuste ja töötajaskonnaga, riigivarad, tulud, maksud Erasektor erafirmad, - ettevõtted, mille eesmärk on kasum Mittetulundussektor kodanike loodud seltsid, organisatsioonid, ühendused jne. , mis ei saa tulu, vaid on loodud , et toetada riiki, kaasata inimesi riigi ellu seega - kodanikuühiskond Sotsialiseerumine kohanemine ühiskonnaelu reeglitega ja ühiskonda sisseelamine.
otsustada. 2. Erakonnad riigikogus, nende liidrid ja põhiideoloogiad Riigikogu 12. koosseis, mille valis Eesti kodanikkond 2011. aasta Riigikogu valimistel 6. märtsil 2011. Riigikokku kandideeris 789 inimest. 9 erakonna üles seatud nimekirjades kandideeris 757 inimest ja 32 inimest kandideeris üksikkandidaadina. Riigikokku saamiseks Riigikogu valimise seadusega ettenähtud viie protsendi künnise ületas neli erakonda – Eesti Reformierakond, Eesti Keskerakond, Isamaa ja Res Publica Liit ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Kõige enam kogusid hääli Eesti Reformierakond, kes sai 164 255 häält (28,6%) ja sai 33 kohta ning Eesti Keskerakond, kes kogus 134 124 häält (23,3%) ja sai 26 kohta. Künnist ei ületanud Erakond Eestimaa Rohelised, Eestimaa Rahvaliit, Eesti Iseseisvuspartei, Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid ja Vene Erakond Eestis. Eesti Reformierakond- klassikaline liberalism /Andrus Ansip Eesti Keskerakond- tsentrism, sotsiaalliberalism /Edgar Savisaar
hariduse, kontrollima palgapoliitikat. Töö leidmine on ka riigi mure. Baasideoloogia SOTSIAALDEMOKRA KONSERVATISM LIBERALISM ATIA Sots. hüve Kõigile Palka teeninutele, Ainult vaestele jagamise printsiip arvestades palga suurust, staazi Heaolu eest Riik Tööandja, töövõtja, pere Igaüks ise vastutaja Näidisriigid Rootsi, Taani, Soome Saksamaa, Pr. maa USA, UK EESTI ERAKONNAD REFORMIERAKOND Reformierakond - parem Eesti kõigile! Reformierakond on Eestis liberaalse maailmavaate eestvedaja ja Eesti eduloo kandja. Reformierakond seisab vaba ja võimalusterohke keskkonna eest, kus saavad sündida meie kõigi elu edasi viivad uued ja paremad mõtted. Meie poliitika rajaneb lihtsatel liberaalsetel
Eesti erakonnad 2015.a seisuga Arvuliselt on hetkel Eestis suuremaid tegutsevaid erakondi 11 ning nendeks on: Eesti Iseseisvuspartei Eesti Keskerakond Eesti Konservatiivne Rahvaerakond Eesti Reformierakond Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu Eesti Vabaerakond Eestimaa Ühendatud Vasakpartei Erakond Eestimaa Rohelised Erakond Isamaa ja Res Publica Liit Rahva Ühtsuse Erakond Sotsiaaldemokraatlik Erakond Eesti Keskerakond Eesti Keskerakond on Eesti partei. See asutati 12. oktoobril 1991 Tallinnas. Erakonna esimees on Edgar Savisaar. Erakond paigutab ennast poliitilisse tsentrumisse. Keskerakond kuulub Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendusse. Keskerakonna majanduspoliitika nurgakiviks on sotsiaalse turumajanduse arendamine. Liikmete arvult on Keskerakond 2015. aasta juuni seisuga suurim partei Eestis
Liberaalid eeldavad, et isiklikes huvides tegutseja ning isikliku vara ja raha kasutaja käitub efektiivsemalt ja vastutavamalt kui võõra varaga opereeriv riigiametnik. Kuna riik pole oma tulu teeninud, vaid omandanud selle maksudena, on tal ka paratamatu kalduvus käia selle varaga umber lohakamalt ja ebaefektiivsemalt, kui seda teeks eraisik omaenese teenitud varaga. Keskerakond: Keskerakonna maailmavaade on sotsiaalliberaalne. Keskerakond on humanistlike eesmärkidega ning ühenduse eesmärgiks on kindlustada poliitiliste otsuste ning demokraatlike reformide kaudu eesti rahvale turvaline elu Eestis ja maailma rahvaste hulgas. Keskerakonna sihiks on turvaline euroopalik heaoluriik. Euroopaliku ühiskonnakorralduse aluseks on jõukas ja arvukas keskklass. Selle tekkimine on Keskerakonna keskne poliitiline eesmärk. Eesti Keskerakond peab Euroopa Liitu ja NATO-sse kuuluva Eesti välis- ja julgeolekupoliitika
Ülenurme Gümnaasium. Erakonnad. Artur Saariste 10.C 2009/2010 Erakonnad. Eestis on olemas mitu erakonda.On olemas Eesti Reformierakond, Eesti Keskerakond, Isamaa ja Res Publica liit, Eestimaa Rahvaliit.Ma üritan siis ka iga erakonna kohta väikse ajaloolise jutu tuua. Eesti Reformierakond. Eesti Reformierakond on Eesti partei. Eesti Reformierakonna eesmärgiks on jõuka kodanikuühiskonna kujundamine. Erakond asutati 13 .novembril 1994. Sel päeval toimus Tallinnas kaks poliitilist kogunemist Eesti Panga toonase presidendi Siim Kallase ümber koondunud uue erakonna algatusrühma istung ja 1990
Demokraatia on rahva võim. Tema kolm põhinõuet on konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Liigid: Otsene demokraatia (referendum, klassikaline demokraatia), esindusdemokraatia (valijate mandaat saadikule, esindajate valmine), Osalusdemokraatia (e- demokraatia, kodanikualgatus ja ühistegevus), elitaardemokraatia (võimul on demokraatlik eliit) 2. Ühiskonna sidusus (mõiste ja struktuur) Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Jaguneb kolmeks: -Esimene ehk avalik sektor (riigi ja omavalitsusasutused, ühiskonnaelu korraldamine)-riigiasutused, riigiametid, ringhäälingud -Teine ehk erasektor (eraettevõtted, tootmine ja kauplemine)-OÜ, AS, FIE -Kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused, kodanikuühiskond)-MTÜ, SA, seltsingud 3. Riik ja selle tunnused, võimude lahusus. Riik on avaliku sektori tähtsaim osa. Tunnused: -Riik on alati seotud võimu teostamisega. Riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu.
Vastake allikate põhjal küsimustele (Allikas 2. Erakonnad Eestis, Allikas 1. Erakonnaseadus). 1. Kas erakonna liikmete arv on määrav suurema esindatuse saamisel riigikogus? Põhjendage tabeli andmetele tuginedes. Tabelist võime järeldada, et erakonna liikmete arvust tõesti sõltub erakonna esindatus riigikogus. Kõige enim on esindatud Reformierakond liikmete arvuga 13104 (aasta 2013) ning kellel on 33 kohta riigikogus (aasta 2011). Teisel kohal on esindatud Keskerakond liikmete arvuga 14011 ning kellel on 26 kohta riigikogus. Kolmandal kohal on esindatud Isamaa ja Res Publica Liit liikmete arvuga 9667 ning kellel on 23 kohta riigikogus. Neljandal kohal on esindatud Sotsiaaldemokraadid liikmete arvuga 6103 ning kellel on 19 kohta riigikogus. 2. Kas kõik erakonnad vastavad Erakonnaseaduses kehtestatud kriteeriumitele (liikmete arv)? Milline võib olla seadusele mittevastava erakonna tulevik? (Lähtu vastamisel Erakonnaseadusest).
õigusega, mille on loonud legitiimne menetlus. Kehtivale õiguskorrale kui õigusriigile viitamine sisaldab endas väidet, et tegu on õiglase ja hea valitsemisega riigiga. Näiteks Eestis kui õigusriigis ei esine ametnike omavoli. Õigusriigis peaksid kokku langema õigus ja ühiskonna ettekujutus õiglusest. Õigusriigi teostamise elemendid on näiteks võimude lahusus ning inimõigused. Avalik ja erasektor. Avalik sektor ehk esimene sektor - ülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine, tähtsamaks osaks on riik. Erasektor-tulundussektor - põhiülesanne on ühiskonnas kasumi toomine. Riigi mõiste - riigiks nimetatakse võimu ja valitsemisasutuste süsteem,mis eristub kodanikuühiskonnast ja erasfääri test. Riigivõimu tunnused. Kõigile riigivõimule on iseloomulik, et nad toimivad kokkulepitud reegleid järgides, nad on suveräänsed(sõltumatud), nad on legitiimsed, neil on õigus luua seadusi
kontrollib rahva tahe ja sõna. Demokraatia jaguneb: · Otsedemokraatia e. Vahetu demokraatia võimu teostavad inimesed ise · Kaudne demokraatia inimesed teostavad võimu kellegi teise kaudu (esindusdemokraatia) · Osalusdemokraatia e. Partitsipatoorne demokraatia oma arvamust oodatakse kõigilt huvitatud isikuilt. Eesti poliitiline maastik: Vasakpoolsus: · Eestimaa Ühendatud Vasakpartei · Sotsiaaldemokraatlik erakond Vasaktsentrism: · Keskerakond Paremtsentrism: · Eestimaa Rahvaliit, Iseseisvuspartei Parempoolsus: · Isamaa ja Res Publica liit, Reformierakond Erakond Eestimaa Rohelised paigutavad ennast klassikaliselt vasak-parem-skaalalt välja ja toovad juurde keskonnamõõtme. Vasakpoolsete ja parempoolsete erakondade maailmavaadete erinevused Vasakpoolsed Parempoolsed Sotsiaalne võrdsus Vabadus
Erakondade eesmärk- tulla võimule, luua poliitikat Valimised: Vabad valimised-vabadus kandideerida,hääletada oma Isiklike veendumuste järgi,konkurentsi võrdsus,sajalane hääletamine. Üldised- kõik võivad valida, v.a teovõimetud Ühetaolised-võrdsed tingimused, kõigil 1hääl. Salajased-valija ei pea tahet avaldama. Erakonnad: Vasakpoolsed(astmeline tulumaks,vajalike kaupade käibemaksumäära alandamist,haridus kättesaadav,toetused)- Eesti Sotsiaaldemokraadid, Keskerakond Parempoolsed(kodumaisus,-Reformierakond, Isamaa ja Res Publica Liit Täidaks tööülesandeid, ei müüks või levitaks salastatud dokumente või infot,et ei tegeleks riigireetmisega, et ei rikuks seadusi, ei võtaks altkäemaksu jne.
Reformierakond Eesti Reformierakond on asutatud 13. november 1994. aastal, mille eelkäijaks oli Eesti Liberaaldemokraatlik Partei. Reformierakond kuulub Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendusse, kuhu Eesti erakondadest kuulub ka Keskerakond. Nende logoks on sinine orav kollasel taustal, mis iseloomustab partei poliitilist paiknemist. Esile on tõstetud lihtsust ja kompaktsust ning oravale iseloomulikku sooja tunde loomist. Orav peaks tekitama logo omaniku vastu usaldust. Reformierakonna sloganiks on “Parem tulevik,” mille Reformierakonna enda sõnul on eesmärk näidata, et neil on tugev plaan tulevikuks ning parempoolsele ja liberaalsele poliitikale toetuv alternatiiv. Kaja Kallase enda sõnul on parem
· nimetab Eeti Panga nõukogu liikmed · kehtestab riiklikud autasud, sõjaväelised ja diplomaatilised auastmed Valitakse iga 4 aasta järel. Kui mingierakonna kandidaatidele antakse Eestis kokku 10% häältest, siis see saab ka 10 kohta Riigikogus. Riigikogu komisjon üks riigikogu organites ,kus arutatakse seaduseelnõusid Fraktsioon erakonna esindus parlamendis Praegu kuuluvad riigikokku Keskerakond (koalitsioon), Reformierakond (koalitsioon), Isamaa ja Res Publica Liit (koalitsioon) ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond (koalitsioon). Praegune opositsiooni erakond on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, kes ei kuulu riigikokku. 4. President: millised nõuded esitatakse Eesti presidendikandidaadile, kes võib üles seada presidendikandidaadi, kes ja kuidas presidendi valib, millised on EV presidendi ülesanded, nimeta kõik EV presidendid (lk 30-31)
ja 2 aseesimehest - Laine Randjärv ja Jüri Ratas. Esimees juhatab Riigikogu istungeid, kutsub kokku juhatuse koosoleku, esitab juhatusele koosoleku päevakorraprojekti. Riigikogu juhatuse ülesanded: korraldab Riigikogu esindamist; jaotab kohad komisjonides ja kinnitab nende koosseisu; registreerib fraktsioonid; koostab ja esitab kinnitamiseks töönädala ja päevakorda; määrab juhatus menetlusse esitatud eelnõule juhtivkomisjoni. Reformierakonna fraktsioon - 33 liiget, Keskerakond – 20, IRL – 22, Sotsiaaldemokraatlik Erakond - 19 liiget. Riigikogu ülesanded: Võtab vastu seadusi ja otsuseid; valib Presidendi; ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid; võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande; nimetab Presidendi ettepanekul riigiametisse; otsustab Valitsuse ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise; otsustab umbusalduse avaldamise
jaotamisse. Riik täidab kõigele muule lisaks ka sotsiaalseid ülesandeid ja reguleerib majandust. Heaoluriigitunnused: 1) ressursside ülekandmine, nt väliskaubandusest tervishoidu, 2) umbes pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks. Heaoluriigi suuri kulutusi kritiseeritakse tänapäevalgi, kuid selle kokkutõmbamisest pole kusagil toimunud. Pigem püütakse seda ümber korraldada ning jagada heaolu tagamise kohustused riigi, tööandja, mittetulundussektori ning kodanike vahel. 3. Demokraatia levik. 1950.-1960. aastatel arvati, et kõik maailma regioonid peaksid liikuma samasuguse ühiskonnakorralduse poole. Demokraatia arengu vältimatuks tingimuseks loeti majanduslikku progressi. Selline lähenemine ei õigustanud ennast. 1980.- 1990. aastatel jõuti arusaamisele, et kultuur mõjutab demokraatia arengut enam kui majanduslik areng. Lähiaastate ülesandeks on demokraatia kindlustamine maailmas
Eesti erakonnad Eesti erakonnad Selles esitluses tutvustan ma lühidalt kuute Eesti Vabariigi erakonda: - Keskerakond - Eesti Reformierakond - Eesti Rahvaliit - Eestimaa Rohelised - Isamaa ja Res Publica liit - Sotsiaaldemokraatlik Erakond Eesti Keskerakond Estonian Centre Party Keskerakond asutati 12. oktoobril 1991 Tallinnas. Erakonna esimees on Edgar Savisaar. Keskerakonna majanduspoliitiliseks tegevuseks on sotsiaalse turumajanduse arendamine. Keskerakond nimetab ennast humanistlike eesmärkidega ühenduseks, kes tahab kindlustada poliitilised otsused ning tagada demokraatlike
Ühiskondlikud liikumised: Roheliste l., Naisõiguslaste l., Rahvarinde l., Noorsooliikumised. Huvi (surve) grupid: a) äri ja ametialastel tegevustel põhinevad (arstide liit, õliliit) b) kodanike initsiatiivil põhinevad (ametiühingud, keskkonnakaitsjad) Erakonnad: a) vasakpoolsed (Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Keskerakond) b) parempoolsed (Reformierakond, Isamaa ja Res Publica Liit) c) tsentristlikud (Eestimaa Rohelised, Rahvaliit) Kodanikuosalus: Kodanikuorganisatsioonid, kodanikualgatus; naabrivalve; protestiavaldused Erakonnad ja parteid Erakondade eesmärk on valimiste kaudu saada võimule, viia ellu oma seisukohti ja aidata kaasa rahva elu parandamisele. Riigikogus on praegu 6 erakonda. Valitsuskoalitsiooni moodustavad Reformierakond, IRL ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond
olukorras, kus rahvusparlamendil on ainsa institutsioonina õigus muuta läbiräägitud sotsiaalsed faktid juriidiliselt konstrueeritud normideks, mis laienevad kõigile, kes konkreetse seaduse või riigieelarvelise programmi mõjuulatusse kuuluvad. 2. Leia ministeeriumide ja Riigikogu või riigikantselei kodulehelt, milliseid uuringuid on tellitud. -RK ÕIGUS- ja ANALÜÜSIOSAKONNALT TELLITUD UURINGUD *Erimärgistatud kütuse aktsiis (2008) *Piima kokkuostu korraldamine EL riikides (2009) *Karusloomakasvatus ja loomade kasutamine tsirkustes EL riikides (2009) ÜHISKONNA KIHISTUMINE *Mitmesugused olulised tunnused jagavad inimesed kihtidesse ehk ühiskond on sotsiaalselt kihistunud. *Sotsiaalne mobiilsus-inimeste või inimrühmade liikumine ühest ühiskonnakihist teise . *Liikumine võib olla vertikaalne või horisontaalne Klassid ja staatused
· tootmiskulude kasv · kaotatakse dotatsioonid · ühes riigis toimunud hinnatõus mõjutab temast sõltuvate riikide inflatsiooni Kuidas leevendada · korjata osa raha ringlusest ära deflatsioon · vähendada raha kurssi välisvaluuta suhtes devalveerimine · palkade ja hindade külmutamine · palkade mittetõstmise õhutamine Makromajanduspoliitika Õiglane sissetulekute jaotus Võitlus tööpuuduse ja inflatsiooniga Avalik sektor: ühishüvede pakkumine (ühistransport, haridus, tervishoid, meedia jne): maksude kehtestamine, maksude tõstmine ja langetamine. Maksusüsteem ja sotsiaalsüsteem aitavad riigi tulusid jaotada. Fiskaalpoliitika rahapoliitika · Keskkonna kaitsmine · Põlvkondade vahelised koostöö · Elu kvaliteet Finantspoliitika Riik planeerib oodatavad kulutused ja tulud eesmärgiks tagada jätkusuutlikkus. Riik saab
- Liiga palju vaidlusi, raske on leida kompromissi - On lihtne ära lollitada inimesi PLURALISM -Ühiskonnas on lubatud erinevad põhimõtted, huvid, usud. Ühiskond on mitmekülgne. OMBUDSMAN -Inimene, kelle poole võib pöörduda, kui tunned, et sinu õigusi on rikutud. VÄHEMUSRAHVUS- on rahvusgrupp, kes erineb riigi põhirahvusest etnilise kuuluvuse, keele, usu või kultuurilise omapära poolest. ÜMBRIKU PALGA MIINUSED: - Tekivad probleemid maksuametiga - Tööandja ei maksa palka üldse või maksab vähem - Pension on tulevikus väiksem RIIGI TUNNUS: -Rahvas -Territoorium -Iseseisev võim RIIGI SÜMBOL: -Lipp -Vapp -Hümn RIIGI AINUÕIGUS: -Maksustamine -Vägivalla kasutamine teatud olukordades -Teha seadusi RIIGI ÜLESANNE: -Koguda makse -Teha seadusi MUNITSIPAALOMAND on kohalikule omavalitsusele kuuluv asutus.
reformid, kogukong üksikisikust olulisem, majandus Riigi sekkumise vastu,Vabaturumajandus, Segamajanadus, valitsus eraomanduse ja maksudekonkurents, avatud turud,reguleerib, suurem tulu = poolt, kaitsevad rahvuslikkuminimaalne riigi sekkumine kõrgemad maksud, kapitali ja ettevõtjaid sotsiaalpoliitika Sotsiaalsele erisusteMadalad maksud, kõik onIgale inimesele väärikas säilitamine, traditsioonidesünnilt võrdsed, motiveeribelatustase, kõigil abirahad ja kooslus, abirahade maksminetöötama, eitoetused perekonnata isikutele sotsiaalprogrammidele välispoliitika Eesti erakonnad 3.5 Eesti Keskerakond
kohtus süüdi mõistetud c) õigus saada advokaat d) mõlema poole ärakuulamine e) Enesesüüdistuse vältimine (inimest ei tohi sundida tunnistama iseenese ja oma lähedaste vastu) 3) Kohtujärgne staadium a) Ühe ja sama süüteo eest saab ainult korra süüdi mõista MAJANDUS Eesti rahanduse üle valvab valitsusest sõltumatu Eesti Pank. Eelarve- eeldavate tulude ja kulude arvutlus eelolevaks perioodiks, tav aastaks. See peab olema tasakaalus. Transiitkaubandus – kaup viidakse läbi riigi (nt Lätist läbi Eesti Venemaale) Allhanketöö – suur firma tellib väikeselt firmalt teenust. Deebetkaart – nagu pangakaart. Saab osta asju täpselt sellise summa eest, nagu sinna on peale laetud. Krediitkaart – saab maksta vastavalt kokkuleppele pangaga ka natuke miinusesse, aga teatud ajaks peab olema raha tagasi makstud.
süüdi mõistetud c) õigus saada advokaat d) mõlema poole ärakuulamine e) Enesesüüdistuse vältimine (inimest ei tohi sundida tunnistama iseenese ja oma lähedaste vastu) 3) Kohtujärgne staadium a) Ühe ja sama süüteo eest saab ainult korra süüdi mõista MAJANDUS Eesti rahanduse üle valvab valitsusest sõltumatu Eesti Pank. Eelarve- eeldavate tulude ja kulude arvutlus eelolevaks perioodiks, tav aastaks. See peab olema tasakaalus. Transiitkaubandus kaup viidakse läbi riigi (nt Lätist läbi Eesti Venemaale) Allhanketöö suur firma tellib väikeselt firmalt teenust. Deebetkaart nagu pangakaart. Saab osta asju täpselt sellise summa eest, nagu sinna on peale laetud. Krediitkaart saab maksta vastavalt kokkuleppele pangaga ka natuke miinusesse, aga teatud ajaks peab olema raha tagasi makstud.
või kohalikul tasandil ühiskondlike küsimuste üle otsustama. - NT: Riigikogu valimised, kohaliku omavalitsuse valimised, Euroopa Parlamendi valimised Referendum ehk rahvahääletus – kodanikkond langetab ühisel hääletusel kollektiivse otsuse konkreetses ühiskondlikult olulises küsimuses. - NT: Referendum Eesti Euroopa Liitu astumise küsimuses. (2003) Eesti võimuerakonnad: Reformierakond, Keskerakond, SDE (sotsiaaldemokraatlik erakond), IRL (Isamaa ja Res Publica Liit), EKRE (Eesti Konservatiivne Rahvaerakond), Vabaerakond. „Non rex est lex, sed lex est rex“ – Mitte kuningas pole seadus, vaid seadus on kuningas.
Eesti erakonnad Pt. 3.5 Iseseisev töö valimismaterjaliga 1. Erakonna nimi 2. Mis on erakonna logo? Mida see sümboliseerib? 3. Millist ideoloogiat erakond esindab? Kas ja kuidas see materjalis kajastub? 4. Too välja kolm lubadust, mis materjalis antakse. Kui reaalsed need lubadused on? 5. Kellele on materjal suunatud? Kas see täidab oma eesmärgi? Eesti Keskerakond Asutatud 1991 Erakonna esimehed: 1991-1995 E. Savisaar, 1995 S. Oviir, 1995- 1996 A. Veidemann, 1996- E. Savisaar Juhatuse liikmed veel: E. Eesmaa, K. Simson, M. Reps, K. Kallo, T. Aas, A. Must, P. Toobal, J. Ratas, A. Sarapuu, S. Kotka, M. Tuus-Laul, M. Korb, T. Mölder, J. Karilaid, Y. Toom Liikmeid üle 14 000 Eesti Keskerakond Riigikogus 26 kohta Absoluutne häälteenamus Tallinna linnavolikogus Euroopa Parlamendis 1 koht Ei võtnud seisukohta ELga liitumise küsimuses
Eesti erakonnad Verner Silberk Keskerakond Eesti Keskerakond on Eesti partei. See asutati 12. oktoobril 1991 Tallinnas. Erakonna esimees on Edgar Savisaar. Erakond paigutab ennast poliitilisse tsentrumisse. Keskerakond kuulub koos Reformierakonnaga Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendusse. Minevikus kuulus sellesse ühendusse ka Koonderakond. Keskerakonna majanduspoliitika nurgakiviks on sotsiaalse turumajanduse aren damine. Liikmete arvult on Keskerakond 2008. aasta jaanuari seisuga suurim partei Eestis. Novembris 2006 ületas Keskerakonna liikmete arv 10 000. Alates 18. augustist 1999 ilmub erakonna kuukirja "Seitse Päeva" kõrval ka laiale lugejaskonnale mõeldud nädalaleht "Kesknädal". Keskerakond Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Reformierakond Eesti Reformierakond on 13
korteriühistud; 2) kodanikuühiskond e tsiviilühiskond on veel väljakujunemata, sisuliselt pole kodanikuühiskond suuteline riigivõimu kontrollima; 3) poliitiline kultuur pole iseloomulik tugeva demokraatiaga riigile 1. rahva osalus valimistel vaba ja madal 2. erakondadevaheline poriloopimine; 4) arenenud demokraatiaga riikides on avalikus sektoris hõivatuid ca' 20%, Eestis ca' 30%; sisuliselt on märgata endise diktatuuririigi mõjusid, kus avalik sektor kontrollis kogu ühiskonda. Õhuke ja paks riik · Õhuke riik on riik, kus avaliku sektori töötajaid on vähem, bürokraatia e ametnike võim on väiksem ning riigi sekkumine majandustegevusse on vähene. Parempoolsed erakonnad pooldavad õhukest riiki (Reformierakond) · Paks riik on riik, kus avalikus sektoris on hõivatud palju töötajaid, bürokraatia on suur ning riik sekkub aktiivselt majandustegevusse. (Keskerakond) Kas Eesti on õhuke või paks riik?
ajastu vaimule, s.t. et nad sobivad antud aegruumi - oskuslik propaganda. Poliitilised ideoloogiad (õpik lk.49) on erakonna või liikumise teoreetiline platvorm, mille alusel tegutsetakse. Peamised poliitilised ideoloogiad 20.sajandil on: Konservatism - E. Burke. Iseloomulikud põhimõtted: orgaanilisus - riik on nagu organism; elitarism - inimesed on ebavõrdsed, traditsionalism, tugev võim, riik ei sekku majandusse, kodumaise kapitali toetamine, mõõdukad maksud, sotsiaalse turvalisuse tagamine eeskätt perekonna jt. traditsiooniliste koosluste ülesanne, kiriku ja riigi liit. Liberalism - Locke, Montesquieu, Smith, Mill. Iseloomulikud põhimõtted: individualism, parlamentarism, võrdsus seaduse ees, reformism, riik ei sekku majandusse, madalad maksud, vaba konkurents, tugev kodanikuühiskond (tsiviilühiskond) kirik peab olema riigist lahutatud. Sotsialism - Marx
võimeid 21/10/2010 17:48:00 Lk 29-34 Ühiskonna struktuur koos seletusega Avalik sektor(riigi- ja omavalitsused) raudtee, post, televisioon, koolid, haiglad, pensioniametid. Erasektor(eraettevõtted)- aktsiaseltsid, pangad, osaühingud Mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused) seltsid, klubid, usuühendused Koosta skeem avaliku ja erasektori tunnuste, osade ja eesmärkide kohta. (Venn'I diagramm) Avalik sektor Sarnased tunnused erasektor 1.) Raha annab riik Erasektoril tuleb Ettevõtted kuuluvad Eesmärk ühiskondlik arvestada avaliku erakapitalile, eesmärk sektori, täpsemalt kasusaamine ja eraomandi heaolu ja toimimine riigi ettekirjutistega kujunemine Riik maksude, Kohus tegevuslubade,
XI Riigikogu 4. märtsil 2007 valis Eesti kodanikkond XI Riigikogu, misa käis valimas 555 463 kodanikku 897 243 hääleõiguslikust kodanikust, mis on 61 protsenti. Riigikokku kandideeris 975 kandidaati. 11 üles seatud erakonna nimekirjas kandideeris 968 inimest ja 7 inimest kandideeris üksikkandidaadina. Kõige enam kogusid hääli Eesti Reformierakond, kes sai 153 044 häält (27,8 %) ja Eesti Keskerakond, kes kogus 143 518 häält (24,1 %). Riigikokku saamiseks Riigikogu valimise seadusega ette nähtud viie protsendi künnise ületasid kuus erakonda - Eesti Keskerakond, Eesti Reformierakond, Eestimaa Rahvaliit, Erakond Eestimaa Rohelised, Erakond Isamaa ja Res Publica Liit ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Juhatus: · Riigikogu esimees - Ene Ergma · Riigikogu I aseesimees - Keit Pentus · Riigikogu II aseesimees - Jüri Ratas Riigikogu juhatus registreeris 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
