Leidsid 20 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ühiskonna arengu koondtabel". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
andus, suremus, sündimus, kaubandu, elekter, korilus, aurulaevad, elektroonika, kaevandus, karjakasvatus, arengumaa, tehnoloogia, paberraha, masinad, kivisüsi, nafta, metalle, jalgsi, lennukid, internet, rahvasti, postindustriaal, giline, eluviisiga, kodustati, seotu, küttimine, rasketööstus, keemiatööstus, arud, karjandus, rändav, hõimud, tundraMAHA PUUTÖÖD ENERIGA ENERGIAKS OLI PUIT; SÜSI, NAFTA, MAAGAAS, SUURENEB ALTERNATIIVSETE KASUTAMINE JA PUUDUB LOOMADE JÕUD; TEKKISID ELEKTER (GAASILAMBID , ENERGIATE PEAMISED ESIMESED VESKID PETROOLEUMILAMBID) KASUTUSELEVÕTMINE ENERGIALIIGID METALLURGIA METALLURGIA OSATÄHTSUS SEPATÖÖ ARENEMINE METALLURGIA MUUTUB
Transport ja side Inimese enda Ratsaveondus; laevandus; info Laevad, rongid, autod, Kõik transpordiliigid hästi lihaste jõul inimeselt inimesele lennukid, postiteenus, telefon, arenenud; side kiire ja satelliitside paindlik Rahvastiku Kõrge sündimus Kõrge sündimus ja suremus Sündimus kõrge; suremus Madal sündimus ja uuenemine ja suremus langeb; rahvaarv kasvab suremus; kõrge eluiga; kiiresti rahvastikujuurdekasv aeglane
lihaste jõul info inimeselt inimesele autod, lennukid, hästi arenenud; side torutransport, kiire ja paindlik postiteenus, telefon, satelliitside Rahvastiku Kõrge sündimus Kõrge sündimus ja Sündimus kõrge; Madal sündimus ja uuenemine ja suremus suremus suremus langeb; suremus; kõrge eluiga; rahvaarv kasvad rahvastikujuurdekasv kiiresti aeglane Asustuse areng Paikseid Paiksete elukohtade teke; Uute linnade teke; Suurlinnad enam ei
peamised energialiigid veskid, energiaks oli puit Metallurgia areng, paiknemise - Sepatöö iseärasused areneb(vask,tina,kuld,hõbe) Pronks-vask+tina RAUD! Transpordi ja side areng Inimese enda lihaste jõud. Laevaga-,ratsa, loomadejõud Rahvastiku uuenemine Sündimus ja suremus olid Rahvaarv kasvas väga kiiresti, kõrged. kõrge sündimus Asutuste areng Paikseid elukohti ei ole Ülekaalus on maarahvastik, aga hakkavad tekkima linnad. Areng Euroopas - Kuni 15. saj lõunas Areng Eestis. U 500 aastat e.m.a. 18.saj lõpuni
ehk valmistati kivist, luust, küttimine veekogude (järvede, mesoliitikum (u sarvest ja puust. Kasutati (mesoliitikumi jõgede) lähedusse. Eesti 9000-5000 eKr). tulekivi/kvartsi väikeste teisel poolel ka esimene teada olev tööriistade tegemiseks. hülgeküttimine), asula on Pulli Luudest ja sarvadest korilus (taimede, asulakoht (kuulub valmistati nooleotsi, juurikate, marjade Kunda kultuuri). ahinguid, harpuune, jne. korjamine) naaskleid jms. 2. Noorem kiviaeg Keraamika Küttimine, korilus, Asulad olid endiselt ehk neoliitikum kasutuselevõtt u 5000. a. kalastamine. Savist enamasti järvede, (u 5000-1800 Paiku eKr
1. Agraarajastu  jaguneb kolmeks: korilus, varaagraarne ja hilisagraarne. Koriluses korjati marju, seeni, juurikat ja muud taolist jura. Varaagraarses kas oldi paiksed ja hariti põldu või rännati ringi ja karjatati koduloomi. Hilisagraarses jäädi paikseks ja karjakasvatus ning põlluharimine koondusid kokku. Võeti kasutusele uued tehnoloogiad nagu veoloomade kasutus, põlispõllundus ja veoloomade sõnniku kasutamine. Selles ühiskonnas tegeldi kalanduse, metsanduse ja jahindusega, asju toodeti endale ja käsitsi, inimesed tegelesid enamasti põllumajandusega ning valdavalt kasutati maad, metsa ja vett. Tegeldi maakondade ja provintside piires ning maailmamajanduses kaubeldi üksikute kaupadega.
Müük ja hooldustööd Ostujõuline turg Majanduslikud näitajad : 1. SKT-sisemajanduse kogu toodang, näitab aasta jooksul toodete ja kaupade turuväärtust. Ostujõu näitaja. 2.Ekspordi ja inpordi üldine struktuur. 3.Majanduslik struktuur. 4.Rahvastiku hõive erinevates sektorites. 5. Side  ja transpordi hulk 1000 elaniku kohta 6.Elektrienergia tarbimine elaniku kohta aastas. Sotsiaaldemograafilised näitajad : 1.Keskmine eluiga 2.Imiku suremus 3.Kirjaoskus 4.Sündimus 1000 elaniku kohta 5.Suremus 1000 elaniku kohta 6.Inimarengu indeks. Põhja- ja lõunariigid : Põhja riigid  on arenenud heaoluühiskonnana, tugev riiklik haridus-, tervishoiu-, sotsiaalabi- ja ettevõtlussüsteem. Riigi osakaal majanduses saavutas oma tipu. Kerkisid uued tööstusettevõtted ja linnad. Olulisemaiks muutus informatsiooni kiire hankimine ning parem töötlemine. Kasvas äriteenuste, kõrghariduse ja ülikoolide tähtsus. Tekkis turismi- ja
B-rida 1. Mis on agraarühiskond? Põllumajandusühiskond 2. Too 4 näidet Agraarühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on põlluharimine ja karjakasvatus, vahel ka kalapüük ja kus tööd tehakse peamiselt kätega. 3. Mis on geograafiline tööjaotus? Näide Geograafiline tööjaotus  ettevõtluse spetsialiseerumine tulenevalt asukoha geograafilisest, sh. ka inimtekkelistest eelistest. NT: Eestis ei toodeta autosi ega kasvatata banaane, sest see poleks kasulik/tulus. 4. Kaardil on.. OPEC  Naftat transportiv riikidevaheline organisatsioon 5. India ja Suurbritannia võrdlus 6. Näitajat veel, mis näitab, et riik on arenenud
lähedus) transport soodne ühiskondliku Kaubanduse reljeef oluline tööjaotuse võimalus, kliima süvenemine ristumisteed olemasolevad transporditeed ressursside olemasolu 3.Iseloomusta erinevaid ühiskonna arenguetappe. Arenguetapp Iseloomustus Korilus tegeleti küttimise, kalapüügi ja korilusega. Toodeti vaid elamiseks Agraarühiskond Inimesed jäid paikseks, tegeleti alepõllundusega, käsitöö ning korilusega ning ka karjakasvatamisega. Toodeti elatamiseks, vähesel
koguväärtus sõltumata ettevõtte asukohast 3.Väliskaubanduse struktuur ja suurus – Oluline ekspordi ja impordi saldo ning milliseid kaupu riik ekspordib ja impordib 4.Töö tootlikkus – ühe töötaja poolt valmistatud toodangu koguhulk aastas 5.Energia tarbimine 1 el. kohta – Mida suurem, seda rohkem suudab riik toota 6.Transpordi- ja sidevõrkude tihedus 7.Elatus- ja kultuuritaseme üldnäitajad kirjasoskuse%, väikelaste suremus, sündimus, suremus Inimarengu indeks (IAI): 1. Hariduse osaindeks 2. Tervishoiu osaindeks 3. Majanduse osaindeks (kõrgeim Norra 0.96, väikseim Niger 0,304) 3.Ettevõtte paigutust mõjutavad tegurid: Nt: Alumiinumsulatus ettevõte: tooraine, looduslikud tingimused, jäätmemajandus, turvalisus, kapital, tööjõud, transport, hind, energia, seotid ettevõtted, valitsuse poliitika 4.GLOBALISEERUMINE – üleilmastumine. Kogu maailma haarav majandus-, kultuuri-,
kättesaadavus *majanduslikud võimalused Erinevused Põhja ja Lõunariikide vahel. LÕUNARIIGID PÕHJARIIGID *iive suhteliselt kõrge,põhjusteks traditsioonid, *sündimus suhteliselt madal, suur naiste hõive, noored abielud, pereplaneerimise oskuse pereplaneerimine, hilisemad abielud. puudumine,religioon *suremus on suhteliselt suur,haigused, eriti väikelaste *suhteliselt madal suremus, meditsiinitase ja kõrgem hulgas,epideemiad,lühike eluiga. eluiga. *iive on siiski tugevalt positiivne ~20% *iive on 0 või 5%, v.a endised sotsriigid. Loomuliku iibe muutused seotuna ühiskondliku korra muutustena e. Demograafilise siirde etapid. Traditsiooniline ühiskond Industriaal ühikond Kaasaegne ühiskond
Iseloomulikuks jooneks on inimeste ränne suurlinnadest välja. Vastulinnastumine- e. kontraurbanisatsioon- väljaränne suurematest linnadest kaugematesse piirkondadesse. Juhul, kui lahkutakse lähitagamaale, nimetatakse sarnast protsessi suburbanisatsiooniks ehk lähilinnastumiseks. Linnastumine- linnarahvastiku osatähtsuse suurenemine rahvastikus. Seotud ka linnade kasvu ja arenguga. Demograafiline üleminek- e. siire, rahvastiku demograafilise arengu etapp, mille käigus asenduvad kõrge sündimus ja suremus madalamaga ning inimeste keskm eluiga tõuseb.2. Rahvaarvu kasv maailmas ja erinevates regioonides. Rahvaarv hakkas märgatavalt kasvama siis, kui inimesed olid muutunud paikseks, hakanud põldu harima, koduloomi kasvatama. 1650. aastaks oli maailma rahvaarv suurenenud ligi 50 korda: 10 miljonilt 500 milj-le. Umbes 1800. a. paiku elas maailmas juba miljard inimest. Iga järgmine miljard on täitunud järjest lühema aja jooksul. Maailma rahvastik paikneb väga ebaühtlaselt
maailmasse.Eur oopa saavutab Lõuna- domineeriva Prantsusmaa positsiooni ja teine Lõuna- maailmas 17, Venemaa sajandiks. Korilus ja küttimine moodustasid Eestis ainsa majandamisviis i vähemalt 4. kuni 3. aastatuhandeni e. Kr., ilmselt oli ta valitsev Eestis arenes agraarne Kuna Eesti kuulub Eu osaliselt ka 2. ühiskond sobivate põllu Eestis algas Liitu, siis areneb ta jõu aastatuhandel ja karjamaade lähedusse
rahvastusteooria  selle õpetuse kohaselt kasvab rahvastik geomeetrilises , elatusvahendite hulk aga aritmeetilises progressioonis. 19saj suurenes maakera rahvaarv keskmiselt 5prom. 20 saj esimesel poolel 8prom ning sajandi teisel poolel 20 prom. Osades riikides hakkas rahvaarv kiirelt kasvama ja st hakkasid nt Hiina ja India, rakendama riiklikke piiranguid sündimuse vähendamiseks . Igal aastal on rahvastiku juurdekasv u 80mln. Demograafiline plahvatus : · Kõrge iive ( suremus väheneb) · Iive plahvatuslik · Keskmine eluiga tõuseb · Eakate roll ühiskonna suureneb Rahvastiku iive  on rahvaarvu muutmine mis võib olla ka negatiivne ; eristatakse üld; loomulikku ja mehaanilist iivet ning absoluutselt ja suhtelist iivet . Rahvastikuregister- on andemekogu milles sisalduvad rahvastiku iga liikme ehk isiku olulisemad demograafilised andmed ja mille pidev tegelikkusega kooskõlas
(TOO NÄIDE ) Liitriik , mis koosneb autonoomsetest osariikidest , kus osariigi võim on antud keskvõimu pädevusse . Näide : USA , Venemaa 5) MIS ON UNITAARRIIK ? ( TOO NÄIDE) Liitriik , millesse ei kuulu iseseisva riigi tunnustega üksusi , vabariike , osariike,liidumaid jt . Näide : Eesti , Jaapan , Prantsusmaa 6) ISELOOMUSTA LÜHIDALT AGRAARSE TOOTMISVIISIGA ÜHISKONDA ? Traditsioonilised tootmisviisid : kalapüük , küttimine , korilus . Vara agraalne tootmisviis  põlluharimine , kodustati loomi , vahetuskaubandus põlluharijatele ja loomakasvatajatele , kasutusel tööriistad /käsitöölised . Esineb mäestiku aladel , kõrbetes ja tundrates . Hilis agraalne : Taime ja loomakasvatuse ühendamisel , põlispõllud , kaubandus , põllundus . 7) ISELOOMUSTA LÜHIDALT INDUSTREAALSE TOOTMISVIISIGA ÜHISKONDA ?
Riigis elab vähemalt 17 000 põliselanikust saami. Nende põhisissetulek on seotud põhjapõtradega. Rootsi on koduks ka väikesele osale etnilistele soomlastele. · ELiga ühinemise aasta: 1995 · Poliitiline süsteem: konstitutsiooniline monarhia · Pealinn: Stockholm · Üldpindala: 449 964 km² · Rahvaarv: 9,2 miljonit · Keel: rootsi · Haldusjaotus: 24 provintsi · Rahaühik: euro · Linnastumine: 84% · Sündimus: 12 · Suremus: 11. · Eksportkaubad: masinad, autod, paber, puit, teras, laevad, lennukid, mööbel, elekter. Stockholm Rootsi Lipp Rootsi kaart Rootsi vapp Rootsi arengutaseme üldiseloomustus ja võrdlus Eestiga Rootsi on kõrgelt arenenud maa, kus on majanduse tähtsaim aru on tööstus. Tööstusel põhirõhk on masina- ja raske tööstusel. Rootsi toodab masinaid, autosid, laevu,
DEMOGRAAFILISE SIIRDE TEOORIA (ülemineku) Selles protsessis on neli etappi: Etapid on läbinud või läbivad enamus kultuuriliselt ja ühiskondlikult. Ühtlased inimrühmad maakeral ETAPID : TRADITSIOONILINE PÕLVKONDADE VAHELDUMINE DEMOGRAAFILINE PLAVATUS DOMOGRAAFILINE KRIIS JA RAHVASTIKU VANANEMINE KAASAEGNE PÕLVKONDADE VAHELDUMINE Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine Ajalooliselt läbinud kõik rahvad. Tänapäeval esineb väga vaestes arengumaades korilus või varaagraarne tootmisviis N: musta- aafrika hõimudes Lõuna- ameerika indiaanihõimud TUNNUSED: I suur sündmus Põhjused: 1) naise roll on väga madal. põhiülesandeks on sünnitamine 2) Majanduslikud põhjused Lapsed on tööjõud 3) Kompenseerib kõrget suremust II väga suur suremus 1) Suur imikute suremus, madal keskmine eluiga PÕHJUSED: haigused - meditsiin peaaegu olematu 2) nälg 3) kodusõjad III iive - väike, kohati võib olla negatiivne ( Rahvaarvu väheneb)
· Ekvatoriaalne vööde: väga niiske kliima. Peaaegu viljatud mullad. Haritavat maad vähe, rohumaid pole peaaegu üldse. Kasvatatakse õlipalmi, kautsuki-, kohvi- ja kakaopuud. Karjapidamist ohustab tsetsekärbes. · Mägedes: Peruu Andides  kartul, mais, laamad. Nepalis  jakid. Toodang omatarbeline. PÕLLUMAJANDUSLIKU TOOTMISE VORMID JA NENDE LEVIK Agraarajastu põllumajandus · Minevikus  korilus, küttimine, kalapüük. Nüüd vaid Lõuna-Ameerikas, Aafrikas, Aasias. · 10 000 aastat tagasi  kodustati loomi, hariti põldu. · Taime- ja loomakasvatus ühendati. Mindi üle põlispõldudele ja paiksele eluviisile. Esmalt jäädi paikseks Edela-Aasias, Hiinas, Kesk-Ameerikas. · Põlispõllundus arenes, tekkis toidutagavara. Maad hõivasid jõukamad pered. Tekkis maaomand, mõisasüsteem (mõisnik, talunik)  praegugi levinud arengumaades. Industriaalajastu põllumajandus
Seoses inimeste heaolu kasvuga kuivatatud loomasõnniku Nüüd põletati ka pruunsütt, põlevkivi ja vahetatakse elukohti tihedamini. põletamisel. turvast. Hüdroelektrijaamad. Rahvastiku uuenemine Ârahvaarv Veokulud väga 20. saj.nafta ulatuslik kasutamine.Maagaas. maailmas kasvab aeglaselt (v.a. Aafrika kõrged.- hobuste, Metallurgia üks põhilistest m.harudest. riigid).Sündimus ja suremus on madal. vankritega. Riikide vahel Metalli vajavad tööstusharud tekkisid toorme Oluline on tööjõu kvaliteet. kaubeldi vaid leiukohtade läheduses.Laevad ja Asustuse areng  Kõige tihedamini luksuskaupadega. navigatsiooniseadmed. Veokulud kõrged. asustatud alad on jäänud ajalooliselt Rahvastiku uuenemine - Raudtee võidukäik. samaks (nt.Ida- ja Lõuna-Aasia, Põhja-
Valdav majandusharu oli töötlev tööstus Toodetakse turule, sõltutakse turust Tekkis geograafiline tööjaotus, kiire linnastumine Arengule andsid tõuke ka järgmised tehnoloogilised uuendused: 18. sajandi lõpp  19. sajandi algus Aurumasin Kivisüsi energiaallikana Aurik, auruvedur Tekstiilitööstuse kiire areng Metallurgia areng Raudteetransport 19. sajandi lõpp  20. sajandi algus Autotööstuse areng Konveiermeetod Nafta kasutuselevõtmine -> bensiin Elekter Telefoniside, raadio süvenes veelgi geograafiline tööjaotus  iga piirkond spetsialiseerub nende hüvede tootmisele, mille jaoks on kõige paremad eeldused Geograafilise tööjaotuse tekkeks andsid tõuke loodusressursside ebaühtlane paigutus ning transpordi, side areng Industrialiseerimise kaks võimalust: 1. iseseisev  üleminek uuele tehnoloogiale loomulikul teel, olles ise sellest huvitatud 2
annaabi.ee 
