Beaujolias Champagne Loire Languedoc-Roussillon Rhône Provence Edela-Prantsusmaa Kasutamine kulinaarsel eesmärgil Toitude valmistamisel kasutatakse viinamarja veine, konjakit ja likööre toidule maitse andmiseks või selle parandamiseks. Veine kasutatakse ka liha marineerimisel. Kastmete koostises . Väga tavaline on ka veini joomine toidu kõrvale. Tuntumad viinamarjasordid Valged: Chardonnay, Sauvignon Blanc, Sémillon, Muscadet, Chenin Blanc, Riesling ja Ugni Blanc. Punased: Carignan, Grenache, Merlot, Cabernet Sauvignon, Syrah, Gamay, Ginsault ja Pinot Noir. Punane vein Fumees Blanches Pinot Noir 2010 Viinamarja sort Pinot Noir Särav rubiinpunane Mõnus marjaaroom milles tulevad esile maasika, vaarika ja kirsinoodid, alkoholisisaldus 13% Pehme ja ümar vein,lõpp meeldivalt marjane. Fumees Blanches Pinot Noir 2010 Valge vein B&G SAUVIGNON BLANC RESERVE Viinamarja sort Sauvignon Blanc ja alkoholi sisaldus 12%
lahjendatakse see nõutavase müügikangusesse. Viinamarjad Viinamarjade kvaliteet on väga oluline. Samas ei pruugi näiteks söömiseks või veiniteoks sobilikest marjadest saada häid brändisid. Oluline on eri omaduste koosmõju ja balanss – happesus, puuviljasus, võime küpseda pikka aega tammepuidust vaatides. Sellegipoolest toodetakse konjakit tänapäeval peaaegu eranditult (98%) kõige neutraalsemast valgete viinamarjade sordist „Ugni Blanc”. See sisaldab piisavalt rikkalikku lisamaterjali – lisandeid, rasvhappeid, estreid ja paljusid muid aineid –, et saada suurepäraseid jooke. Destilleerimine Eraldatakse osa vett ja tahked jääkained alkoholist. Viinamarjaveini tuleb keeta aeglasel tulel ning mitte liialt puhastada mitmekordse destilleerimisega. Saadav brändi on seda parem, mida vähem arv kordi on veini destilleeritud ning mida madalama kangusega on lõpp-produkt.
juust, parmesan jt. 7. Magustoit 8. Puuvili 9. Kohv Prantsusmaa veinid Prantsuse veinistandardid on aluseks veinide hindamisel kogu maailmas. Sealset veiniajalugu loetakse juba 6. Sajandist e. Kr. Veinitoodangu poolest jagab Prantsusmaa esikohta Itaaliaga mõlemad valmistavad keskmiselt 55 miljonit hektoliitrit veini aastas. Tuntumad viinamarjasordid, mida kasvatatakse, on valgetest Chardonnay, Sauvignon Blanc, Sémillon, Muscadet, Chenin Blanc, Riesling ja Ugni Blanc.Punastest on enam levinud Carignan, Grenache, Merlot, Cabernet Sauvignon, Syrah, Gamay, Ginsault ja Pinor Noir. Piirkonnad: Alsace, Burgundia (sealsete veinide kvaliteet on etaloniks kogu maailma viinamarjakasvatajatele), Bordeaux, Beaujolias, Champagne (seal valmib maailma parim vahuvein), Loire, Languedoc-Roussillon, Rhône, Provence (sealseid kergeid veine nimetatakse puhkajate või kohvikuveinideks), Edela- Prantsusmaa. Cave de Tain Marsanne
Sajandist e. Kr. ning traditsioone ja teadmisi on kogunenud piisavalt. Alates 1935. aastast toimib kindel Appellation d'Origine Contrôllée süsteem ning veinid klassifitseeritakse nelja kategooriasse. Veinitoodangu poolest jagab Prantsusmaa esikohta Itaaliaga mõlemad valmistavad keskmiselt 55 miljonit hektoliitrit veini aastas. Tuntumad viinamarjasordid, mida kasvatatakse, on valgetest Chardonnay, Sauvignon Blanc, Sémillon, Muscadet, Chenin Blanc, Riesling ja Ugni Blanc. Punastest on enam levinud Carignan, Grenache, Merlot, Cabernet Sauvignon, Syrah, Gamay, Ginsault ja Pinor Noir. Prantsusmaa KLASSIFIKATSIOON Vin de Table (VTD) lauavein Vin de Pays (VDP) maakonnavein Vins Délimités de Qualité Supérieure (VDQS, aste VDP ja AOC vahel) piiratud kvaliteediga vein Appellation d'Origine Contrôllée kindlatele reeglitele vastav kvaliteetvein
tähelepanu pöörama. Kasvatatakse põhiliselt Lõuna-Prantsusmaal Languedocis, Provanc'is ja Lõuna-Rhone'is. Hinnatakse Rhone'i linna Die ümbruses, kus valmistatakse väga head vahuveini Clairette de Die. Samuti kasvatatakse marja Clairette de Languedocis ja Clairette de Bellegarde'is, kus valmistatakse kergeid, lihtsaid, mahlase happega noori ja värskeid valgeid veine. Colombard Vana Cognaci piirkonna viinamari, mida kasutati koos Ugni Blanc' ja Folle Blanche'iga konjaki valmistamisel. Kerge puuviljase, veidi terava happega viinamari, mille täht langes Prantsusmaal 1970. Aastatel. Califoriasse kolinuna muutus aga French Colombard'i nime all väga populaarseks ja sai üheks enamlevinud sordiks. Veinid on neutraalsed, karged, kuid magusapoolsed, madala happega, lihtsad ja veidi kommertslikud. Lõuna-Aafrika Vabariigis kasvatatakse Colombar'i nime all. Seal on see tänase päevani
Unicum (kõhurohud); Angostura Aromatic Bitters (maitseaine, kasutatakse näiteks kokteili Manhattan valmistamisel), Campari (joogibitter). Brändid ehk laagerdatud veinidestilladid valmistatakse viinamarjaveinist destilleerimise teel. On eri vanuse ja eri kvaliteediga destillaatide segud. Tuntumad bärndid on konjakid ja armanjakid. Konjakid on : • tammevaatides laagerdunud veinidestillaadid • Valmistatud kolmest viinamarjasordist: Ugni Blanc, Colombrad, Folle Blanche. • Destilleeritud 2 korda. • Laagerdatud kindla piirkonna( Limousin, Troncais, Allier) tammedest valmistatud tammetünnides. Konjakid klassifitseeritakse kvaliteedi järgi kolme ametlikku klassi: • V.S. (very special) – kõige noorem segus kasutusel olev destillaast ei tohi olla alla 2,5 aasta vana. • V.S.O.P.( very superior old pale )- kõie noorem segus kasutusel olev destillaat ei tohi olla
happega tsitruselised veinid Torrontes hetkel tähtis Argentina sort, mis pärineb Hispaaniast; veinide aroomis on tsitrust, muskaati, basiilikut ja teisi värskeid ürte; vein on suhteliselt kõrge happesusega ja kerge,mahlase puuviljasusega, ideaalne noorelt joomiseks Trebbiano Itaalias enimkasvatatud valge sort; veinid on madala alkoholisisaldusega, kuid kõrge happesuse, keskpärase ja neutraalse puuviljasusega, samas kergelt joodavad; lauaveinide ja maakonnaveinide baasmaterjal Ugni Blanc konjaki ja armanjaki valm kasutatav mari, millest valm vein on õhuke ja väga happeline Verdicchio Kesk-Itaalia hea, värske ja kuiva, klassikaline valge veini mari; vein on maitselt elegantne, tsitruseline ja elav, järelmaitses võib leida mõrkjat röstitud mandlit ja õlisust Vernaccia vein on mineraalne, värske, suhteliselt kõrge alkoholisisalduse ja maheda mõrkja aroomiga Viognier Rhone`i orus kasvatatakse; elegantse happe ja värskete ürtidega aroom; veinid on
Mis on konjak? Konjak on valgetest viinamarjadest (peamiselt ugni blanc sordist, vähesel määral ka colombard ja folle blance) valmistatud brändi, mida toodetakse Cognac'i linnas ja maakonnas. Valmistamiseks kasutatavad viinamarjad peavad olema kasvanud Prantsusmaal rangelt kindlaks määratud piirkonnas - Charentes'es (16 ja 17 Department) ja väikeses osas Deux Sevres'is. Kogu piirkond on jaotatud kasvualadeks (cru - pr.k.) vastavalt pinnase omadustele ja klimaatilisele eripärale, mis mõjutavad lõpp-produkti omadusi.
keemiaalased teadmised on täienenud, destilleerimis- ja villimisseadmed on kaasajastunud, tootmisareaal laienenud ning mõnede regionaalsete tipptoodete kaitseks on täpselt paika pandud ka nende nimekasutusõigus. Tegelikult tehakse nüüdki suur osa tööst mehaaniliselt või lausa käsitsi ning lõpptulemuse kvaliteet oleneb endiselt ilmast ja inimesest. Konjaki valmistamine Charente'i ja Maritime'i regioonis asuvaid Cognaci kasvualasid, kus viljeldakse kolme viinamarjasorti (90% ugni blanc, 10% folle blanche ning colombard), on kokku kuus: Grand Champagne, Petite Champagne, Bordiers, Fins Bois, Bons Bois, Bois Ordinaires et Bois Communs. Paralleelselt saagikoristusega, mis algab septembri 3.4. nädalal, käib seal ka viinamarjade töötlemine ning veini kääritamine. Järgnev destillatsiooniperiood, mille algus pole reglementeeritud, käivitub tavaliselt novembris ning peab olema lõppenud hiljemalt 31. märtsiks
Tähtis on ka reeglistik, mille järgi konjakit valmistada võib. Konjaki valmistamiseks kasutatavad viinamarjad peavad olema kasvanud Prantsusmaal rangelt kindlaks määratud piirkonnas Charentes'es ja väikeses osas Deux Sevres'is. Samuti omab reeglistiku puhul tähtsust asjaolu, et fermenteerimise ajal ei tohi lisada suhkrut ega tehispärmi. Konjaki algvein valmistatakse ainult kolmest kindlaksmääratud viinamarjasordist: · Ugni Blanc, · Colombard ja · Folle Blanche. Igal konjakipudeli etiketil on markeering, mis vastab antud konjaki valmistamisel kasutatud kõige noorema komponendi vanusele. Kuna seadusega on kehtestatud igale markeeringule vastav miinimumvanus, siis tuntud tootjad kasutavad peaaegu alati oma lõpptoodangus tunduvalt vanemaid komponente: V.S. (Very Special) minimaalselt 2,5 aasta vanune konjak; V.S.O
annaabi.ee 
