Johannes Tõrs Neljateistkümne aasta eest kuulis käsitööline Johannes Tõrs unes häält, mis ütles: "Sa pead kokku koguma isamaa vabadusvõitluse ajaloo!" Mees võttis öeldu südamesse ning on praeguseks Harjumaal Lagedil pannud püsti muuseumi, mis on relvadest ja mundritest tulvil. Johannes Tõrs (62) on olnud hingelt vabadusvõitleja nii kaua, kui ta üldse mäletab. Tulirelva hoidis ta käes juba neljaaastase jõmpsikana Saaremaal. Tema kodu külje all toimus kuulus Tehumardi lahing. "Kui ümberringi hirmus tapmine käis, olin ema, vanaema, õe ja vennaga reheahjus peidus," meenutab relvakoguja esimesi kokkupuuteid sõjaga. "Hiljem said külapoisid ümbruskonnas vedelevate relvadega aastaid pauku teha, neid oli lademetes. Hea, et hing sisse jäi."
tükiks. Jahvatati kas veskis või kodus käsikiviga Meski valmistamine Õllemeister tõusis tavaliselt varahommikul. Eelmisel õhtul vett täis kantud katla alla tehti tuli. Tavaliselt lasti vett 3-10 min keeda, Vilsandil isegi tunni jagu. Mõni meister jälle vett pikemalt ei keetnudki, kuumutas vaid keemistemperatuurini. Veekeetmise käigus asetati kohtadele vajaminevad nõud. Ennekõike kaks suurt tõrt: alumine tõrs (käimatõrs, virdetõrs, meskitõrs) asetses põrandal, kuna ülemine tõrs (rabatõrs, kurnatõrs) tõsteti jalgadele. Kurnatõrre põhjas oli auk, mis suleti nagaga - ühest otsast koonilise kepiga, mille teine ots ulatus umbes 20 cm üle tõrre suudmeserva. Jalgade alla asetati virde kogumiseks toober või küna. Kuumutatud vesi valati käimatõrde ja lasti pisut jahtuda. Sel ajal tõmmatud üks piip. Umbes 70°C vette segati linnasejahud
Eesti Vabadussõja muuseum Raimond Russi MUUSEUMI SAAMISLUGU Lagedil, Pirita jõekäärus olevas Külma pargis asub antud hetkel Eestis ainuke sõjamuuseum, kus eksponeeritakse nii eelmistes sõdades kui Teises Maailmasõjas kasutusel olnud sõjatehnikat, relvi, sõjaväevorme ning palju muud. Muuseumi omanikuks on mittetulundusühing, mille juhatajaks on muuseumi asutaja Johannes Tõrs. Muuseumis on väljapanekud nii Eesti Vabadussõjas, kui Teises Maailmasõjas võidelnud eesti väeosade kohta. Esindatud on peaaegu kõik sõjaväevormid, mida eesti sõdurid neis sõdades on kandnud. Hoone keldris on suur, erinevatel ajaperioodidel kasutatud käsirelvade kogu. Muuseumi stendidel olevad väljapanekud kajastavad eestlaste osalust möödunud sõdades, sõjasündmusi, meie tuntud sõjaväejuhte ja nende elusaatusi
jõkke või tünni 2 3 päevaks ligunema. Leotati, kuni terad muutusid pehmeks, peale nõrgumist laotati need rehetoa põrandale 6 8 päevaks idusid ajama. · Seejärel kuivatati linnased parsil ja jahvatati jämedaks jahuks. Veel 19. sajandil oli üldine õlletegemise viis hautada meskit ehk meskimine st linnasejahule vee lisamine. Katlas lasti vesi keema, mis kallati käimatõrde, kuhu segati linnasejahu, tõrs kaeti riidega ja lasti paar tundi haududa. Ühtlase temperatuuri hoidmiseks asetati tõrde kuumad kivid. Kurnatõrre põhja tehti filter, mille kaudu õlu kurnati. Seejärel pandi tagasi käimatõrde filtreeritud õlu ehk õllevirre. Eemaldatud linnasejääkidest saadi õlleraba, mida kasutati loomasöödaks. Seejärel lisati õllevirdele humalad, mida oli enne 1,5 3 tundi keedetud. Järgnevalt õlu kääritati pärmi abil, mis muutis õlles
" "Redel ei seisa ju tooli peal püsti, kukub maha," ütles Ants "Aga kui seisaks ja kui reiealuse redeli otsa seaks toaredeli ja toaredeli otsa laudaredeli ja kui laudaredeli otsa aidavahe-redeli, kas siis ulataks?" "Taeva ei ulata, taeva ei ulata miski, taevas on kõigist kõrgem, muidu ta polekski taevas ja muidu läheks inimesed kõik taeva ja maa jääks tühjaks," seletas Ants "Nojah, ega jumala vastu ei saa" oli ka isa nõus, sest see oli see põhjatu tõrs, kuhu võis kallata kogu maailma mure ja kurbuse, ilma et see täis saaks. Oli suur meistritöö see murede ja nukruste suurtõrs ja Vargamäe vana Andres aina imetles seda. "Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus," ütles isa. Sina oled teind ja minu ema tegi teda ka, ega muidu nii vara surnud; aga armastus ei tulnd, teda pole tänini Vargamäel." // Aga mis siis on? Küsib Andres endalt, ega tea vastust.
leivalabidat), hobuse- või täku-mõistatus võis tähendada vahel ka aidavõtit ja lusikaid vaagnas jne. Ka kujundit ennast on olnud võimalik kallutada, sobitamaks seda paremini ühe või teise tähendusega. Näiteks mõistatuse Ligu linu, pinu puid, natuke nahka, raasuke rauda tavaline lahend on `vokk', kuid võib ette tulla ka mitmeid muid. Kui lahendiks on `püss', on tekstis enamasti rauda, tihti ka tina. Kui lahendiks on `hari', on tekstis harilikult tõrs tõrva, ratas rasva. Kui lahendiks on `laev', on tekstis tihti rauda või tõrva või takku. Kui lahendiks on `saabas', on tekstis tüüpiliselt tõrs tõrva, härg nahka. Mõistatustel nagu keerdküsimustelgi on kalduvus koonduda ridadeks või sarjadeks. Taoline rida võib loetleda näiteks: 1) mõne asja või looma koostisosi: Üks impab, teine timpab, kolmas koguni kõver, neljas neitsi nina, viies vigurivänt, kuues kogudusepulk, seitsmes setiauk, kaheksas karvalõug loetleb voki
selge, karm, tuim, vaga) • verbid (jätka-, tahta-, nälgi-, luule-, otsi-) Omatüved: läänemeresoome tüved (1000–0 eKr; ~700 tüve) • somaatiline (habe, higi, kabi, kärss, näpp, pöial, põrn) • loodus (aur, hang, mägi, oja, neem, saar, tuisk, udu, põud, mänd, võsa, võrse, malts, jänes, tihane, kirp, karu ( < kare)) • elu-olu (leek, nõgi, säde, tuhk, lagi, lävi, aed, riie, rõivas, takud, õmble-, king, kirst, nuga, tõrs, riist) • inimene (laps, mees, lesk, rahvas) • kombed (pulm, abi, kahju, võlg, sõna) • adjektiivid (hell, hull, jäme, kaine, kuri, noor, paks, nüri, pehme, raske, toores, vahva) • verbid (tõuse-, itke-, kosta-, naera-, nuta-, tõmba-, pääse-, rippu-, kukku-, lenda-, lange-, lõppe-, viska-) Omatüved: liivi-soome tüved (~400–500 tüve) • somaatiline (kihv, mokk, pugu, puus) • loodus (küngas, laid, loik, nõlv, nõmm, susi,
" "Redel ei seisa ju tooli peal püsti, kukub maha," ütles Ants "Aga kui seisaks ja kui reiealuse redeli otsa seaks toaredeli ja toaredeli otsa laudaredeli ja kui laudaredeli otsa aidavahe-redeli, kas siis ulataks?" "Taeva ei ulata, taeva ei ulata miski, taevas on kõigist kõrgem, muidu ta polekski taevas ja muidu läheks inimesed kõik taeva ja maa jääks tühjaks," seletas Ants "Nojah, ega jumala vastu ei saa" oli ka isa nõus, sest see oli see põhjatu tõrs, kuhu võis kallata kogu maailma mure ja kurbuse, ilma et see täis saaks. Oli suur meistritöö see murede ja nukruste suurtõrs ja Vargamäe vana Andres aina imetles seda. "Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus," ütles isa. Sina oled teind ja minu ema tegi teda ka, ega muidu nii vara surnud; aga armastus ei tulnd, teda pole tänini Vargamäel." // Aga mis siis on? Küsib Andres endalt, ega tea vastust.
köite, niite, täite) · mitm part lõputa (köisi, põisi, reisi, õisi) · i-mtimus moodustatakse tugevaastmelisest (s säilib), kuid II-vältelisest tüvest (hiisisse, köisis, niisist, õisil) need vormid on vähe kasutusel. · Voos: voe, voot: voesse e voode, voote: voosi: vootesse e voosisse. Voos:voosi: voosi Alltüüp VARS · Varre, vart, varresse e varde, varte, varsi, vartesse e varsisse · Rs: rr (hirs, kirs, kõrs, pars, tõrs, õrs) Alltüüp KÜÜS · Küüne, küünt, küünesse e küünde, küünte, küüsi, küüntesse e küüsisse. · Ains nom pikale vokaalile järgnev s asendub gen ne-ga · Kaas, laas, lääs, õõs. PÕHITÜÜP KÄSI · Käe, kätt, käesse e kätte, käte, käsi, kätesse e käsisse · Ains nom si-ga lõppevad laadivaheldusliku s-iga sõnad (esi, kesi, lüsi, mesi, susi, süsi, tõsi, vesi) VORMISTIKUST:
k langeb vormidest välja fonotaktilistel põhjustel. Sarnane on ka mõskma ‘pesema’ , kuid sellel puudub NA lihtminevik. S s sattus laadivahelduse objektiks, kuna varem asendas seda -ti (-ti > -si). 1) s kadu, nt käsi, mesi, tõsi, lüsi, süsi; 2) asendumine homorgaanse häälikuga pole eriti levinud, esineb vaid üksikutes sõnades, nt viis : viie, reis : reie; 3) assimileerumine rs : rr, nt sõnades tõrs, kõrs ja vars. 25. Vältevaheldus. 1) vältemuutus – astmemuutus, mille korral muutub ainult sõna välde, st häälduskestus, nt hõõruda : hõõrun, katsuda : katsun; (ka mets, pall); 2) pikkusmuutus – astmemuutus, millega kaasneb sulghääliku või s-i pikkuse muutumine, nt vaat : vaadi). Eristatakse a) nõrgenevat pikkusmuutust, kus k, p, t, ss muutub g, b, d, s-ks, nt pank : panga, kauss : kausi;
piirangud, kui kaua tohib väljas olla, kui palju peab õppima jne psühholoogiline kontroll - vanemate käitumine, mis takistab lapse psühholoogilist arengut, sest ei vasta tema emotsionaalsetele vajadustele õpetajate arust on koolis poistel rohkem probleeme, samal ajal tajuvad poisid õpetajaid tõrjuvamate ja kontrollivamatena kui tüdrukud 24.11 & 1.12 Kaia Kastepõld-Tõrs– Noorem täiskasvanuiga. Keskiga. Vanadus ◦ 20-30-aastane – varane täisiga ◦ 40-50- aastane – keskmine täisiga ◦ 60- ... - hiline täisiga ◦ tegelikult ei saa kindlalt määrata ◦ noorem täiskasvanuiga ▪ küpsus – psühholoogiline valmisolek, nt vastutamine, vastuoludega toimetulek ▪ autonoomsus, iseseisvus – majanduslik, ise otsustamine ▪ täiskasvanuks saadakse 18-34-aastaselt ▪ füüsiliste võimete tipp, nt tippsportlaste vanus 19-26
Need on Schaie kognitiivse arengu staadiumid: Omandamine, saavutamine, sotsiaalne vastutamine, täidesaatev funktsioon, reintegratsioon See intelligentsuse vorm hakkab täiskasvanueas langema: voolav intelligentsus Need on surmaga leppimise staadiumid: Eitus, viha, tingimine, depressioon, omaksvõtt Need neli õppejõudu pidasid teile selles aines loenguid: Tiia Tulviste, Astra Schults, Mairi Männamaa, Kaia Kastepõld-Tõrs Sellega tegeleb arengupsühholoogia: Vanusega seotud erinevused käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes Selle saavutamine on teismeea arenguliseks ülesandeks: iseseisvus ja autonoomia Iga hindamisvahendi puhul on olulised need kaks psühhomeetrilist näitajat: reliaablus ja valiidsus Aktiivsus- ja tähelepanuhäiret esineb rohkem sellest soost lastel: poistel Need on koolikiusamise vormid: Füüsiline, verbaalne, kaudne
annaabi.ee 
