suhteliselt püsivad. • Kolloidlahused on läbipaistvad. • Kolloidosakesi ei ole võimalik silmaga näha. Kolloidlahused tunduvad ka mikroskoobiga vaatlemisel ühtlased. • Kolloidosakesi ei ole võimalik lahusest filtriga eraldada. • Kolloidlahuste soojendamisel või elektrolüütide lisamisel tekib koagulatsioon. See tähendab kolloidosakeste liitumist suuremateks osadeks, mille tõttu osakesed sadenevad lahusest välja. Tyndalli efekt • Tyndalli efekt on nähtus, kus valguskiirgus kolloidlahuses hajub. Kui pimedas toas lasta valgust läbi kolloidlahuse ja tõelise lahuse, siis on näha, et kolloidlahuses on valguskiirte tee nähtav, aga tõelises lahuses ei ole. • Tyndalli efektiga saab kindlaks teha, kas tegemist on tõelise lahusega või kolloidlahusega. • Tyndalli efektiga võib kokku puutuda ka igapäevaelus. Näiteks autotulede kiired udusajus, valguskiirte tee pimedas kinosaalis, udus või tolmuses õhus.
suhteliselt püsivad. • Kolloidlahused on läbipaistvad. • Kolloidosakesi ei ole võimalik silmaga näha. Kolloidlahused tunduvad ka mikroskoobiga vaatlemisel ühtlased. • Kolloidosakesi ei ole võimalik lahusest filtriga eraldada. • Kolloidlahuste soojendamisel või elektrolüütide lisamisel tekib koagulatsioon. See tähendab kolloidosakeste liitumist suuremateks osadeks, mille tõttu osakesed sadenevad lahusest välja. Tyndalli efekt • Tyndalli efekt on nähtus, kus valguskiirgus kolloidlahuses hajub. Kui pimedas toas lasta valgust läbi kolloidlahuse ja tõelise lahuse, siis on näha, et kolloidlahuses on valguskiirte tee nähtav, aga tõelises lahuses ei ole. • Tyndalli efektiga saab kindlaks teha, kas tegemist on tõelise lahusega või kolloidlahusega. • Tyndalli efektiga võib kokku puutuda ka igapäevaelus. Näiteks autotulede kiired udusajus, valguskiirte tee pimedas kinosaalis, udus või tolmuses õhus.
suhteliselt püsivad. · Kolloidlahused on läbipaistvad. · Kolloidosakesi ei ole võimalik silmaga näha. Kolloidlahused tunduvad ka mikroskoobiga vaatlemisel ühtlased. · Kolloidosakesi ei ole võimalik lahusest filtriga eraldada. · Kolloidlahuste soojendamisel või elektrolüütide lisamisel tekib koagulatsioon. See tähendab kolloidosakeste liitumist suuremateks osadeks, mille tõttu osakesed sadenevad lahusest välja. Tyndalli efekt · Tyndalli efekt on nähtus, kus valguskiirgus kolloidlahuses hajub. Kui pimedas toas lasta valgust läbi kolloidlahuse ja tõelise lahuse, siis on näha, et kolloidlahuses on valguskiirte tee nähtav, aga tõelises lahuses ei ole. · Tyndalli efektiga saab kindlaks teha, kas tegemist on tõelise lahusega või kolloidlahusega. · Tyndalli efektiga võib kokku puutuda ka igapäevaelus. Näiteks autotulede kiired udusajus, valguskiirte tee pimedas kinosaalis, udus või tolmuses õhus.
Kallaste 11.R Valguskaabel Kiudoptiline kaabel Suurem infomahtude ülekanne, kui teistel elektrisignaalil põhinevatel kaablitel. Juuspeenikesed kiud Valguskaabel Üks valguskiud koosneb kolmest osast. Tuum Kattematerjal Pinnakate Valguskaabel Globaalsed võrgud Heli, andmete kui ka video edastamine nii lühikestel kui ka pikkadel vahemaadel Digitaalkaamerad Mehhaanikas mootorite kontrollimine Valguskaabli ajalugu Valguskaablite tööpõhimõte avastati 19ndal sajandil. John Tyndalli katse Alex Graham Belli hääle edastamise süsteem Esimene valguskaabel John Tyndall ja Alex Graham Bell Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level TÄNAN KUULAMAST!
Pihused, pihussüsteemid · Tõeliseid lahuseid ja kolloid lahuseid saab eristada Tyndalli efekti abil, mis näitab valguskiire teed lahuses. · Suspensioonis on tahke ained osakesed pihustatud vedelikus nt: * hambapasta, kohv, tee, küürimis vedelikud, vedelad ravimid. · Emulsioonis on vedelik pihustatud vedelikus nt: *piim, kreemid, emulsioon värvid, vesi. · Looduses on levinud kolloidlahused- nt: Biovedelikud, veri, taimemahlad, aerosool. tint Lisaks eristatakse: tardeid, vahtusid ja aerosoole.
Pihus-segu,milles üks aine on jaotunud teises suhteliselt ühtlaselt,kuid jaotunud aine osakesed on suuremad kui lahuses.Pihustunud aine osakesed koosnevad sadadest või tuhandetest ioonidest.Pihustuskekskkond-aine(te) segu, milles mingi teine aine on pihustunud..Tõelisest lahustes on osakesed vastavate mõõtmetega(10-7)ebapüsivad,kolloidlahused on näiliselt phtlased, suhteliselt püsivad, osakeste mõõtmed 10-7...10 -5 (1-100nanomeetrit),Tyndalli efekt-valguse hajumine kolloidosakestelt.Emulsioon-vedelik on pihustunud vedelikus(kreem, majonees,piim).Suspensioon-tahke aine on pihustunud vedelikus(presskannukohv,liiva vee segu,tsemendisegu).Vaht-gaas on pihustunud vedelikus(seebivaht,mannavaht,poroloon).Aerosool-vedel või tahke aine mille pihustuskekskkonnaks on õhk.(tolmune õhk, juukselakk,deodorant).Tarre-voolavuse kaotanud,tahke kolloidlahus(sült,tarretis).Tõelise ja kolloidlahuse sarnasus-koosnevad kahest ainest
Pihussüsteemid ehk pihused Osakeste mõõtmed Tõelised Jämepihused Kolloidlahused lahused Väiksemad kui 10-5 10-3 cm 10-7 10-5 cm 10-7 cm 12.02.2006 7 Tõeliste lahuste ja kolloidlahuste eristamine Tyndalli efekt Kolloidlahuses on valguskiire tee näha helenduva koonusena kuna kolloidosake hajutab valgust Kui juhtida valguskiir läbi tõelise lahuse, siis ei täheldata midagi 12.02.2006 8 Suspensioonid Pihustunud aine on tahke ja pihuskeskkond on vedelik Näiteid igapäevaelust: - Liiv, lubi + vesi = lubimört - Kustutatud lubi + vesi = lubjapiim - Tsemendisegud - Õlivärvid, lakid
Valguskaabli ajalugu Valguskaablite tööpõhimõte avastati 19-ndal sajandil. Mees nimega John Tyndall tegi 1870-ndal aastal katse, kus ta kasutas kahte anumat. Nimelt lasi ta veel voolata ühest anumast teise. Kuna katse tehti päikeselise ilmaga, siis oli näha, et veejuga täitus valgusega. Valgus levis veejoas siksakiliselt ning valguse levimise suund ühtis vee voolu suunaga ( Pilt 1 ). Pilt 1. John Tyndalli eksperiment Mees nimega William Wheeling patendeeris 1880-ndal aatsal valguse edastamise meetodi, mida kutsutakse ,,valguse torustamiseks" ( inglise keeles ,,piping light " ). Wheeling uskus, et kasutades peeglitega torusid, suudab ta saata valgust ühest toast teise samamoodi, nagu me tänapäeval saadame vett torustikuga üle maja laiali. Kõigest hoolimata, polnud see idee jätkusuutlik. Samal aastal leiutas Alexander
hajub difraktsiooniliselt tingimusel, et valguskiire teel asuv osake on mõõtmetelt väikesem valguse poollaine pikkusest ning osakese murdumisnäitaja erineb optilise keskkonna (dispersioonikeskkonna) omast. Sellisel juhul on osakeste poolt hajutatud valgusele iseloomulik tema levimine kõikides suundades. See avaldub visuaalselt helendusena, mida nimetatakse opalestsentsiks. J.Tyndall leidis 1868.a. opalestseeruva koonuse tekke koonduva kiirtekimbu läbiminekul kolloidlahusega anumast (Tyndalli efekt). J.W.Rayleigh esitas 1871.a. kolloidosakeste poolt valguse hajutamise Tyndalli efekti kohta teooria, milline kehtib sfääriliste, elektrit mittejuhtivate, mõõtmetega alla 0,1 valguse lainepikkust (l) kolloidosakeste juhul. I=243 ( n2-n02/n2+2n02) I0 N - osakeste arv ruumalaühikus V - osakese ruumala - langeva valguse lainepikkus n, n0 - dispergeeritud faasi ja dispersioonikeskkonna murdumisnäitajad I0 - langeva valguse intensiivsus I - hajunud valguse intensiivsus.
Vee tihedus = 1g/cm3 = 1000kg/m3 ; gaaside tihedust väljendatakse grammides liitri kohta (g/l). TOITAINED- süsivesikud, vagud, rasvad; toiduainete koostisosad. TOITEVÄÄRTUS- 1g toitaine oksüdatsioonil vabanev energia (kJ/g). TÕELINE LAHUS- vees lahustunud soolade, hapete, leeliste jt. lauhs; lahustunud aine osakeste suurus ona väiksem kui 10-7cm ja need esinevad ioonide või molekulidena. TÜÜPMETALLID- perioodilisussüsteemi IA ja IIA rühma metallilised elemendid. TYNDALLI EFEKT- kolloidlahuses tekib helendav koonud,st. Kolloidosakesed hajutavad valgust ja muutuvad nii helendavateks punktideks. TUUMALAENG- aatomi tuuma positiivne laeng, määratud prootonite arvuga tuumas. VAHT- süsteem, milles vedelikku on pihustunud gaas. VALK- org. polümeer, mis sisaldab hapnikku ja lämmastikku ning on elusaine väga tähtis koostisosa. VULKANISEERIMINE- kautsuki kuumutamine väävliga, tekib kumm. VEE PEHMENDAMINE- kareduse kõrvaldamine.
aine jaotunud teises) Liigitus: Jäme-, kolloidsüsteemid ja tõelised lahused 60. Mitselli ehitus. Mitsellide suurus ja mikrostruktuur sõltub kontsentratsioonist, 50-100 molekulist moodustunud agregaat on enamasti sfäärilise kujuga. Kõrgematel kontsentratsioonidel hakkavad sfäärilised mitsellid üksteist mõjutama ning võivad moodustuda ka ketta-, silindri või ellipsikujulised mitsellid 61. Valguse hajumine disperssetes süsteemides. Tyndalli efekt Kuna kolloidlahuses on pihustunud aine osakesed tunduvalt suuremad kui tõelises lahuses, siis on need osakesed nähtavad pihust läbivas valguses. Nii tekib valguse läbijuhtimisel kolloidlahuses silmaga nähtav valguskiirte tee, tõelises lahuses aga mitte 62. Mis vahe on a. Küllastunud ja küllastumata b. Tsüklilistel ja aromaatsetel c. Lineaarsetel ja tsüklilistel ühenditel? Mis on nende struktuurides ühist? Tooge näiteid!
Ainete olemasolu dispersioonikeskkonnas, mis stabiliseerivad osakesi kondensatsioonil, pidurdavad osakeste kasvu Sellised ained viiakse süsteemi kas spetsiaalseltvõi tekivad reaktsioonil 84. Koagulatsioon. Osakeste ühinemine suuremateks agregaatideks elektrostaatiliste tõukejõudude vähendamisel. Koagulatsiooni kutsub esile ioon, mille laeng on vastandmärgiline kolloidosakese laengule. Nt munavalge hüübimine keetmisel või praadimisel. 85. Tyndalli efekt. Kuna kolloidlahuses on pihustunud aine osakesed tunduvalt suuremas kui tõelises lahuses, siis on need osakesed nähtavad pihust läbivas valguses. Nii tekib valguse läbijuhtimisel kolloidlahuses valguskiirte tee, tõelises lahuses aga mitte. 86. Mitsell. Mitsell on molekulidest tekkinud assotsiaat, kus molekuli hüdrofiilsed rühmad on suunatud lahusti poole ja hüdrofoobsed osad on omavahel ühendatud. Mitsellid moodustuvad pindaktiivsete ainete molekulidest. 87
Mis on lüofiilsed- aine ja vedeliku tugev vastastikmõju, nt, vesilahustuvad valgud vees, seep vees ; mis lüofoobsed süsteemid- nähtus, kus vedeliku ja aine vahel vastastikmõju puudub, nt. metallide kolloidlahused vees, vähelahustuvate ainete osakesed vees. 79. Kolloidsüsteemi tekke peamised tingimused. Browni liikumine, osakeste mõõtmed on 10−7...10−9 m. vedela või gaasiline. 80. Koagulatsioon- kolloidsüsteemi lagunemisprotsess, mille tulemusena lahuses olev aine sadestub. 81. Tyndalli efekt- nähtus, kus valguskiirgus kolloidlahuse süsteemis (tolmune õhk, udus jt) hajub. 82. Mitsell- pindaktiivsete monomeeride agregaadid. 83. Absorptsioon- gaasi või gaasisegu neeldumine vedelikus või tahkises, harvem mõeldakse selle all vedeliku neeldumist tahkises. ja adsorptsioon- aatomite, ioonide, biomolekulide, gaasiliste, vedelate ning lahustunud molekulide adhesioon pinnale. 84. Analüütilise keemia eesmärk: mitmesuguste objektide keemilise koostise
Ainete olemasolu dispersioonikeskkonnas, mis stabiliseerivad osakesi kondensatsioonil, pidurdavad osakeste kasvu Sellised ained viiakse süsteemi kas spetsiaalseltvõi tekivad reaktsioonil 84. Koagulatsioon. Osakeste ühinemine suuremateks agregaatideks elektrostaatiliste tõukejõudude vähendamisel. Koagulatsiooni kutsub esile ioon, mille laeng on vastandmärgiline kolloidosakese laengule. Nt munavalge hüübimine keetmisel või praadimisel. 85. Tyndalli efekt. Kuna kolloidlahuses on pihustunud aine osakesed tunduvalt suuremas kui tõelises lahuses, siis on need osakesed nähtavad pihust läbivas valguses. Nii tekib valguse läbijuhtimisel kolloidlahuses valguskiirte tee, tõelises lahuses aga mitte. 86. Mitsell. Mitsell on molekulidest tekkinud assotsiaat, kus molekuli hüdrofiilsed rühmad on suunatud lahusti poole ja hüdrofoobsed osad on omavahel ühendatud. Mitsellid moodustuvad pindaktiivsete ainete molekulidest.
dispersioonikeskkonnas · Ainete olemasolu dispersioonikeskkonnas, mis stabiliseerivad osakesi kondensatsioonil, pidurdavad osakeste kasvu · Sellised ained viiakse süsteemi kas spetsiaalselt või tekivad dispersse faasi ja dispersioonikeskkonna vahelisel reaktsioonil. 86. Koagulatsioon- osakeste ühinemine suuremateks agregaatideks elektrostaatiliste tõukejõudude vähendamisel. 87. Tyndalli efekt- kuna kolloidlahuses on pihustunud aine osakesed tunduvalt suuremad kui tõelises lahuses, siis on need osakesed nähtavad pihust läbivas valguses. Nii tekib valguse läbijuhtimisel kolloidlahuses simaga nähtav valhuskiirte tee, tõelises lahuses aga mitte. 88. Mitsellidseks nim molekulidest tekkinud assotsiaate, kus molekuli hüdrofiilsed rühmad on suunatud lahusti poole ja hüdrofoobsed osad on ühendatud omavahel. 89. Absorptsioon ja adsorptsioon
tavalised molekulid. 45. Kolloidsüsteemid ja kolloidosakesed toiduainetes (piim ja piimatooted). Kolloidosakesed toiduainetes on homogeniseeritud. 46. Emulsioonid,nende stabiliseerimine, emulgaatorid Emulgaator – pindaktiivne aine, mis aitab kahel ainel seguneda ja homogeniseeruda. Emulsioon – dispersne süsteem, milles vedel aine on pihustunud vedelasse ainesse. Mikroskoopiliselt emulsioonid ei segune. 47. Tyndalli efekt. Tekib kui valguskiirgus kolloidlahuse süsteemis hajub. Hajub aineosakestel, valgusvihu tee keskkonnas muutub nähtavaks. 48. Kolloidosakese ehitus, kolloidosakese laengu tekkitamine. Kolloidosake on küllalt keeruka ehitusega, koosneb paljudest ioonidest. Seesmine e neutraalne osa ja välimine e ionogeene osa. Sisemine osa – tuum – koosneb aine molekulidest või aatomitest ning moodustab kolloidosakeste põhilise massi. Tuum
on mõõtmetelt väikesem valguse poollaine pikkusest ning osakese murdumisnäitaja erineb optilise keskkonna (dispersioonikeskkonna) omast. Sellisel juhul on osakeste poolt hajutatud valgusele iseloomulik tema levimine kõikides suundades. See avaldub visuaalselt helendusena, mida nimetatakse opalestsentsiks. J.Tyndall leidis 1868.a. opalestseeruva koonuse tekke koonduva kiirtekimbu läbiminekul kolloidlahusega anumast (Tyndalli efekt). J.W.Rayleigh esitas 1871.a. kolloidosakeste poolt valguse hajutamise Tyndalli efekti kohta teooria, milline kehtib sfääriliste, elektrit mittejuhtivate, mõõtmetega alla 0,1 valguse lainepikkust () kolloidosakeste juhul. N- osakeste arv ruumalaühikus V- osakese ruumala - langeva valguse lainepikkus n, n0- dispergeeritud faasi ja dispersioonikeskkonna murdumisnäitajad I0- langeva valguse intensiivsus I- hajunud valguse intensiivsus
87. Kuidas saaks kasutada kromatograafilist meetodit? Pinnanähtused ja adsorptsioon 88. Kolloidsüsteemide jaotus. 89. Kolloidsüsteemide tekke tingimused. 90. Koagulatsioon. Koagulatsioon on kolloidsüsteemi osakeste liitumine suuremateks osakesteks, mis kas settivad lahuses või moodustavad erilise struktuuri koageeli. Koagulatsiooni põhjustavad enamasti füüsikalised või keemilised tegurid. 91. Valguse hajumine disperssetes süsteemides. Tyndalli efekt Kuna kolloidlahuses on pihustunud aine osakesed tunduvalt suuremad kui tõelises lahuses, siis on need osakesed nähtavad pihust läbivas valguses. Nii tekib valguse läbijuhtimisel kolloidlahuses silmaga nähtav valguskiirte tee, tõelises lahuses aga mitte. 92. Mitselli ehitus. Mitsellide suurus ja mikrostruktuur sõltub kontsentratsioonist, 50-100 molekulist moodustunud agregaat on enamasti sfäärilise kujuga.
süsteemi. *Kolloidlahused on sellised heterogeensed lahused, mis silmaga vaadates tunduvad ühtlased. Seega segades liiva vette me kolloidlahust ei saa, sest liivaterad on palja silmaga nähtavad. Osakeste suurus kolloidlahuses on 1...100 nm. *Kolloidlahused ei ole termodünaamiliselt stabiilsed. See tähendab seda, et aja jooksul kolloidlahus laguneb näiteks sademe tekke näol. *Filtreerub läbi filterpaberi *Hajutab valgust (Tyndalli efekt) Tyndalli efekt *Kuna kolloidlahuses on pihustunud aine osakesed tunduvalt suuremad kui tõelises lahuses, siis on need osakesed nähtavad pihust läbivas valguses. *Nii tekib valguse läbijuhtimisel kolloidlahuses silmaga nähtav valguskiirte tee, tõelises lahuses aga mitte Kolloidlahuste omadused *Browni liikumine: dispergeeritud faasi kolloidosakeste pidev ebakorrapärane liikumine *Difusioon: osakeste liikumine suurema kontsentratsiooni alalt väiksema suunas Ficki seadus:
*Kolloidlahused on sellised heterogeensed lahused, mis silmaga vaadates tunduvad ühtlased. Seega segades liiva vette me kolloidlahust ei saa, sest liivaterad on palja silmaga nähtavad. Osakeste suurus kolloidlahuses on 1...100 nm. *Kolloidlahused ei ole termodünaamiliselt stabiilsed. See tähendab seda, et aja jooksul kolloidlahus laguneb näiteks sademe tekke näol. *Filtreerub läbi filterpaberi *Hajutab valgust (Tyndalli efekt) Tyndalli efekt *Kuna kolloidlahuses on pihustunud aine osakesed tunduvalt suuremad kui tõelises lahuses, siis on need osakesed nähtavad pihust läbivas valguses. *Nii tekib valguse läbijuhtimisel kolloidlahuses silmaga nähtav valguskiirte tee, tõelises lahuses aga mitte Kolloidlahuste omadused *Browni liikumine: dispergeeritud faasi kolloidosakeste pidev ebakorrapärane liikumine *Difusioon: osakeste liikumine suurema kontsentratsiooni alalt väiksema suunas Ficki seadus:
difraktsiooniga imeväikestes udupiiskades. (Kuusk 2005) Oma referaadi kirjutamisel kasutasime U. Veismann’i ja R. Veskimäe raamatust Universum valguses ja vihmas A. Kuusk artiklit Optikanähtused taevas. Pikemalt peatusime sellistel atmosfääri optilistel nähtustel nagu varjud, peegeldused, pühasära, miraaž, vikerkaar, tarad ja glooria, halod, helkivad ööpilved ja virmalised. Peale nende on veel terve hulk nähtusi nagu näiteks päikesekoerad, roheline kiir, sinine kuu, Tyndalli efekt jpm millel me pikemalt ei peatu. MIRAAŽID Miraažid tekivad siis, kui valguskiired läbivad oma teel erineva tihedusega õhukihte. Miraaž kujutab endast reaalselt eksisteeriva objekti kujutist horisondi kohal ja enamasti on kujutis moonutatud. (Kamenik, 2011) Näiteks võivad muutuda nähtavaks silmapiiri taga olevad reaalsed objektid või on tõusva/loojuva päikese kuju moonutatud. Enamasti korraga olemas nii asukoha- kui ka kujumoonutus.
süsteemis. Saadud seisund on termodünaamiliselt ebastabiilne ning selle tagajärjel diperssest faasist tekivad sfäärilised tilgad (sfäärilisel osakesel on minimaalne piirpind sama ruumala korral) ja need tilgakesed liituvad, põhjustades faasi eraldumise ning süsteem saavutab minimaalse vaba energia. Pindaktiivse aine lisamisel adsorbeeritakse see piirpinnale ja õ/v piirpinna aktiivsus väheneb, emulgeerimise protsess paraneb ja stabiilsus süsteemis samuti. 5. Tyndalli efekt. Kuna kolloidlahuses on pihustunud aine osakesed tunduvalt suuremad kui tõelises lahuses, siis on need osakesed nähtavad pihust läbivas valguses. Nii tekib valguse läbijuhtimisel kolloidlahuses silmaga nähtav valguskiirte tee, tõelises lahuses aga mitte. 6. Kolloidosakese ehitus, kolloidosakese laengu tekitamine. Kolloidosakene on küllalt keeruka ehitusega, koosnedes paljudest ioonidest (molekulidest, aatomitest)
osakesi, siis seda süsteemi nimetatakse dispersiooniks. Dispersioonide käitumist määrab oluliselt faasidevahelise piirpinna olemasolu ja viimane on seda suurem, mida peenem on dispergeeritud faas. 13 Hästidispergeeritud süsteeme nimetatakse kolloidideks (osakesed alla 100 nm). Kolloidid peegeldavad ja hajutavad valgust (Tyndalli efekt). Kolloidosakesed on elektriliselt laetud. See laeng tuleneb laetud gruppidest osakese pinnal ja vastupidise laenguga ioonide adsorptsioonist ümbritsevast dispergeerivast keskkonnast. Nii moodustub elektriline kaksikkiht tagamaks summaarset neutraalsust. Kui dispergeeritud aine osakesed on piisavalt suured eraldamaks neid filtrimisega, siis on tegu suspensioonidega. Mida ma pean oskama: 1) tõlgendada ja ennustada lähtuvalt aine valemist tema füüsikalisi omadusi,
annaabi.ee 
