Kõigi elementide nimetused otsustab IUPAC ehk Rahvusvaheline Puhta ja Rakenduskeemia Liit. · Kuidas tekivad? Elemendid tekivad enamaasti termotuumareaktsioonide tulemusel. Kerged elemendid tekkisid juba Suure Paugu ajal. Nendeks oli vesinik, heelium ning väikeses koguses ka liitiumi ja berülliumi. Raskemad elemendid tekivad Universumi tähtedes toimuvate tuumareaktsioonide tulemusel. Kõigepealt tekib vesinik ning seejärel heelium. Sarnane tuumasüntees jõuab enamikus tähtedes välja süsinikutuumade moodustumiseni, suurema massiga tähtedes ka rauatuumadeni. Rauast raskemad elemendid tekivad tähtede eluaja lõpul. · Uued elemendid Tekivad tuumasünteesi tulemusena. Tuumasünteestoimub looduslikult tähtedes ning on tähtede energiaallikaks. Maa peal on tuumasünteesiks vajalikke tingimusi raske luua, sest selle toimumiseks peab liituvatele tuumadele eelnevalt andma energia, mis ületaks energiabarjääri
Põhilised tuumareaktsioonid: Tuumareaktsioon aatomituumas Energia võib tuumareaktsiooni puhul vabaneda erineval moel: 1. Reaktsiooni tulemusena tekkinud tuumade ja osakeste kineetilise energiana 2. Gammakiirgusena 3. Ergastatud olekus tekkinud tuum on ergastatud olekus (omab energiat). Põhilised tuumareaktsioonide tüübid on järgmised: Click icon to add picture Tuumasüntees on tuumade loomine varemeksisteerinud nukleonidest. Tuumasüntees võib toimuda kas tuumaühinemise või tuumalõhustumise teel. Tuumaühinemine on reaktsioon, milles kaks kergemat tuuma ühinevad raskemaks. Näiteks toodud reaktsioon ongi tuumafusioon. Tuumalõhustumine on reaktsioon, milles raske tuum laguneb kergemateks tuumadeks. Kui see toimub ilma välise mõjutuseta, siis nimetatakse seda spontaanseks lõhustumiseks ja tegemist ei ole tuumareaktsiooniga
Tähed 2010 Mis on tähed tähtede mass on vähemalt kümnendik Päikese massist neil omadus ise valgust kiirgata nad on gaasilised taevakehad sisemuses leiab aset tuumasüntees (kergete aatomituumade liitumisel vabaneb energia kui tekkinud osakeste mass on väiksem kui algsete tuumade masside summa) koosnevad vesinikust tähed vilguvad Maa atmosfääri mõju tõttu Tekkimine tekivad tähtaine kokkutõmbumisel nad tekivad termotuumareaktsioon käigus termotuumareaktsioon on tuumareaktsioon, kus kergemate aatomituumade tuumaühinemise tulemusel kõrge temperatuuri ja rõhu juures tekivad raskemad aatomid. Lähimad tähed
TÄHED JA NENDE FÜÜSIKALISED OMADUSED TÄHED · Gaasilised taevakehad · Sisemuses leiab aset tuumasüntees · Kiirgavad valgust tänu kõrgele temperatuurile, värv oleneb samuti temperatuurist · Vilguvad Maa atmosfääris olevate õhuvoolude tõttu · Tähed on erineva suurusega · Kõige rohkem on kollaseid ja punaseid ja oranze kääbustähti · Ei jaotu universumis ühtlaselt, vaid on grupeerunud galaktikatesse PÄIKE · Maale lähim Galaktika täht · Kääbustäht · Läbimõõt on peaaegu 1,4 miljonit kilomeetrit · Eluiga hinnanguliselt 10 miljardit aastat, praegu on
Keemiliste katalüsaatorite kasutamisega üritatakse siduda deuteeriumi ioone, et neid seejärel elektrivoolu toimel teineteise vastu suruda Müüon-katalüsaatormeetod Tulenevalt müüonite tekitamise keerukusest, nende lühikesest elueast (2,2 mikrosekundit) ja muudest kadudest, kulub müüon- katalüsaatormeetodil tuumaühinemise tekitamiseks oluliselt rohkem energiat kui ühinemise tulemusena vabaneb Hobifusioneerid Eraisikud, kes on loonud tuumasünteesi tootvaid masinaid Tuumasüntees luuakse aatomituumasid olemasolevatest nukleonidest 23. juuni 2010 seisuga 38 inimest Nende seas üks koristaja, üks kooliõpilane Kulutused 400 000-5 000 000 krooni Mark Suppes'il õnnestus ehitada enda tuumareaktor otse New Yorgi linna Brooklynisse Tänan kuulamast!
väheneb poole võrra. 17. Tuumareaktsioon- protsesse, kus tuumad võivad ühineda, ümber korralduda ja laguneda. *Tuumareaktsioonid *Raskete tuumade lõhustumine *Kergete tuumade liitumine *Süntees 18. Raskete tuumade lõhustamise reaktsioon- protsess, tuumareaktsioon, mille puhul suur aatomituum laguneb väiksemateks aatomituumadeks. 19. Kergete tuumade ühinemine e tuumasüntees- kergete aatomituumade ühinemine raskemateks tuumadeks. 20. Tuumareaktor- seade, kus toimub juhitud ahelreaktsioon, mida kontrollitakse neutronite abil. Seadet kasutatakse elektrijaamades ja elektri tootmiseks. 21. Tuumapomm- suure plahvatusjõuga lõhkekeha, kus energia vabaneb raskete aatomituumade lõhustumisel. 22. Neeldumisdoos- näitab mingis keskkonnal neeldunud kiirgusele vastavat energiahulka. 23
paisumine ja jahtumine, kuni kiirgus saab hakata ruumis levima. Edasi tuleb Plancki aeg, kus pole olemas mitte ühtegi osakest, temperatuur ülikõrge ja kõik jõud levivad ühe suur superjõuna. Suure ühenduse periood - universum hakkab jahtuma, jõudude seast eraldub gravitatsioon. Inflatsiooni ajastu, universum paisub kiiremini kui valgus kiirus ning korratus ja ebasümeetria kasvab. Algab osakeste ajastu, tekivad kvargi ja leptonid. Kvargid ühinevad prootoniteks, käivitub tuumasüntees ja vesinikule lisaks tekib heelium. Selleks ajaks on suurest plahvatusest möödas 20 min. Rekombinatsiooni ajajärgus tekivad vesiniku ja heeliumi tuumadest raskemad elemendid kuni rauani, vabaneb mikrolaine taustkiirgus. Lõpuks on kulunud miljard aastat kuni tekivad esimesed tähed ja galaktikad. Samuti olid välja kujunenud kõik tänapäeval kasutatava perioodilisus tabeli elemendid. 9 miljardi aasta pärast hakkab kujunema päikesesüsteem. Üldiselt
Seda selgitab graafik, mis näitab tuuma seoseenergia suurust ühe tuumaosakese(nukleoni) kohta: Seoseenergia nukleoni kohta B/A sõltuvalt tuuma massiarvust A. Ühe tuumaosakese kohta on seoseenergia maksimaalne massiarvu 60 ümbruses, mida arvestades ei tule imestada, et raua isotoop 56Fe on üks püsivamaid ühendeid universumis. Kui kergeid tuumi sundida mingi jõu abil liituma, siis võib toimuda tuumasüntees, mille käigus vabaneb energiat, sest tekkinud tuuma mass on väiksem kui ühinenud tuumade masside summa. Kui ühinenud tuumade massiarvud on seoseenergia kõveral rauast vasakul, siis on uues liitunud tuumas nukleonid tugevamalt seotud kui üksikutes kergemates tuumades. Massi vähenemise tõttu vabaneb seoseenergiat. Seega, rauast kergemate elementide puhul võib seoseenergia vabaneda tuumade ühinemisel.
kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. See kõik toimus umbes 13,7 miljardit aastat tagasi. Suure Paugu teooria käsitleb ühtlasi ka universumi varajast arengut. Esialgu oli universum väga tihe, mis paisus ja jahtus kiiresti, juba minuti pärast hakkas soojustasakaal kaduma, tuumaosakesed olid seotud tuumadesse, ning neutriinod ja antineutriimod käituvad vabade osakestena. 3 minutit peale Suurt Pauku hakkas toimuma tuumasüntees, ning tekkis valgus. Esimeste tuumadena hakkasid moodustama heeliumi tuumad. Hakkasid tekkima erinevate ainete aatomid kuni rauani, kuid siis ainete teke lakkas, sest temperatuur langes. Edaspidi ülejäänud ained moodustusid supernoovades tuumareaktsioonide jõul. 300 000 aastat peale Suurt Pauku tekkis mikrolaine kiirgus. 1000 miljonit peale maailma algust hakkasid moodustama tähed ja protogalaktikad. 4,5 miljonit
esile mingisugune välismõju. Sobivaim osake tuumareaktsiooni esilekutsumiseks on neutron, tal puudub laeng ja tuumareaktorites tekkivat neutronvoogu saab ära kasutada. Tuumareaktsioonides vabaneb energia osakeste seoseenergia arvel. Tuumareaktsioonides on võimalik saada suurel hulgal energiat kahes piirkonnas: kergete tuumade ühinemisel ja raskete tuumade lõhustumisel. Kergete tuumade ühinemine toimub väga kõrgel temperatuuril ja seda nim termotuumareaktsiooniks (tuumasüntees) RAK: *termotuumapomm e VESINIKPOMM ja termotuumareaktor, -> vesinikpommis vabaneb energia lühikese ajavahemiku jooksul, -> raskete tuumade lõhestumisel neelab tuum lisa neutroni, muutub ebastabiilseks ja lõhustub tuumadeks. Selle käigus vabaned energia, Ahelreaktsioon on nähtus, kus reaktsioon põhjustab sama reaktsiooni jätkumise naaberaatomites. Kriitiline mass on lõhustuva aine väikseim mass, mille korral tekib ahelreaktsioon
on rohelised, punased, sinised pallid),kvarke hoiavad koos gluoonid(sinised sidemed) ning neutronitest ning teda ümbritsevad elektronid Massidefekt- Seoseenergia- energia, mis tuleb anda tuumale, et see üksikuteks nukleonideks, mida suurem on seoseenergia, seda raskem on seda lõhkuda Eriseoseenergia- seoseenergia ühe nukleoni kohta Tuumareaktsioonid- saab esile kutsuda tuuma pommitamisega teiste tuumadega ja tuumaosakestega. Tuumasüntees-aatomituumad luuakse olemasolevatestnukleonidest, tuumafusioon ehk tuumaühinemine-kaks kergemat tuuma ühinevad raskemaks,tuumalõhutamine-raske tuum laguneb kergemateks tuumadeks Tuumaenergeetika ja tuumarelv. - aatomituuma siseenergia, mille põhjustavad tuuma tuumajõud, energeetika kohapealt elektrienergia, mida saadakse tuumaelektrijaamades tänu tuumareaktsioonidele, seda saab kasutada elektrienergiana, tuumaelektrijaamade pluss see, et ei paisataõhku
Perspektiivsed on arendused rikkaliku tooriumkütuse tegelikuks kaasamiseks energeetikasse. Ehkki asjatundjate hinnangul jätkub uraani isegi tuumaenergeetika osa olulisel suurenemisel maailma energiatoodangus paljudeks sajanditeks, ületavad tooriumivarud uraani omasid kolmekordselt. Teine väljakutse, tuumasünteesi juhitav ja ohutu teostamine, tõotab inimkonnale ammendamatut ja keskkonnasõbralikku energiaallikat. Tuumasüntees toodab tuumalõhestumisega võrreldes oluliselt lühema poolestusajaga ja vähemohtlikke radioaktiivseid jäätmeid. Puuduvad ka tuumkütuse tarnijatega seotud probleemid – iga vett ja seega selles sisalduvat deuteeriumi (raske vesinik) omav riik saab tuumkütuse omanikuks. 5 Kõrgaktiivsed jäätmed HLW (i.k. High-Level Waste), milleks on avatud kütusetsüklis
Need prootonid ja neutronid moodustavadki suurema osa tänapäeval tuntud ainest - barüonainest. Tihedus langes 1013 g·cm 3 -le, mis oli ikka veel tohutu suur. · Pärast 10 sekundit, temperatuuridel alla 109 K, ühinesid prootonid ja neutronid tuumasünteesis esimesteks aatomituumadeks, milleks oli heeliumi tuumad. Lisaks tekkisid veel vesiniku tuumad Seda protsessi nimetatakse ürgseks tuumasünteesiks. · 5 minuti pärast oli aine niipalju hõrenenud, et tuumasüntees vaibus. Järelejäänud vabad neutronid ei olnud stabiilsed ning järgmiste minutite jooksul lagunesid nad prootoniteks ja elektronideks. · Seni moodustas elektromagnetkiirgus põhiosa kosmose energiatihedusest. Ent paisumisega seotud temperatuuri alanemisel see aina vähenes. Aine energiatihedus kahanes seisumassi tõttu tunduvalt aeglasemalt. Umbes 200 000 aasta pärast ületas aine osatähtsus Universumi koguenergias kiirguse oma.
avastused maailmast (Avastused), lugejate küsimustele vastamine (Küsi meilt), uudistooted ja nutividinad (Nutikad asjad), loogikale ja teadmistele põhinevad testid (Testid), uudised Eesti teadusmaailmast (Ole Kursis) ning järgmise numbri tutvustus (Uus number). Visates pilgu peale sisukorrale, saab teada, et artikli põhiteemadeks on tuumasüntees, liustike sulamine ning Egiptuse vaarao Senebkay haua leidmine, kõrvalisteks teemadeks võib lugeda geeniuurijate töö bakteritega jamobiiltelefoni laadimine kõndimise pealt. ’’Horisondi’’ sisukorrast paljastuvad vastava numbri valdkondlik jagunemine: põhiartiklid ja –lood (Selles numbris), olümpiaadide kajastus (Olümpiaadid),
Tänapäevane tuumatehnoloogia eel-dab erilist tähelepanu ja sotsiaalset dis-tsiplineeritust. Seetõttu ei saaks sisemiselt korrastamatule ühiskonnale seda kuidagi soovitada. Lonkav ja logisev elukorraldus palju ohutumategi tehnoloogiate valdkonnas peaks olema selgeks märgiks, et täna tuntud tuuma-energeetika võiks Eestis pigem segadust ja ohtu kui õnne ning edu tekitada. Teine tuumaenergeetika lootus on tuumasüntees. See on protsess, mille käigus kergemad aatomituumad (kõrge temperatuuri ja rõhu või muude mõjurite tulemusena) liidetakse raskemateks tuumadeks ning kergete ja raskete tuumade massivahe kiirgub sel juhul kasutuskõlbliku energiana. Ahelreaktsioonina toimub see protsess vesinikupommis. Tuumaenergeetika ootab ge-niaalset ideed. Vaatamata ligi pool sajandit kestnud uuringutele ja kümneid miljardeid neelanud projektidele, pole seda tänini õnnestunud muuta juhitavaks
Tähe elu lõpu lähedal toimub tähes sibulasarnase kihistumisega kihtpõlemine. Igas kihis toimub erinev protsess erineva elemendiga, välimises vesinikuga; järgmine kiht heeliumiga jne. Viimane faas toimub, kui massiivne täht hakkab tootma rauda. Kuna raua aatomid on ühed kõige tihedamalt ühendatud aatomid üldse, siis nende sünteesiprotsess ei tekitaks energiat – protsess hoopis neelaks energiat ning seetõttu tuumasüntees peatub. Suhteliselt vanades, väga massiivsetes tähtedes, koguneb tähe keskmes suur inertse raua tuum. Nendes tähtedes leiavad raskemad elemendid oma tee pinnani, moodustades objektid mida tuntakse kui Wolf-Rayet tähti 6 (ülimalt massiivsed tähed, mis kaotavad pidevalt kiiresti massi ja on ekstreemselt kuumad), millel on tihe tähetuul, mis lõhub väliatmosfääri. 3 Tähtede liigid 3.1 Peajada tähed – noored tähed
tööstusvajadusteks. Perspektiivsed on arendused rikkaliku tooriumkütuse tegelikuks kaasamiseks energeetikasse. Ehkki asjatundjate hinnangul jätkub uraani isegi tuumaenergeetika osa olulisel suurenemisel maailma energiatoodangus paljudeks sajanditeks, ületavad tooriumivarud uraani omasid kolmekordselt. Teine väljakutse, tuumasünteesi juhitav ja ohutu teostamine, tõotab inimkonnale ammendamatut ja keskkonnasõbralikku energiaallikat. Tuumasüntees toodab tuumalõhestumisega võrreldes oluliselt lühema poolestusajaga ja vähemohtlikke radioaktiivseid jäätmeid. Puuduvad ka tuumkütuse tarnijatega seotud probleemid iga vett ja seega selles sisalduvat deuteeriumi (raske vesinik) omav riik saab tuumkütuse omanikuks! Loodetavasti õnnestub maailma parimate asjatundjate koostöös ITER-i projektis oluliselt lühendada tuumasünteesi praktiliseks teostamiseks kuluvat ajavahemikku, mida siiani on mõningase irooniaga nimetatud
Pärast 10 sekundit, temperatuuridel alla 109 K, ühinesid prootonid ja neutronid tuumasünteesis esimesteks aatomituumadeks. Seda protsessi nimetatakse ürgseks tuumasünteesiks. Sealjuures moodustus 25% heelium-4 (4He) ja 0,001% deuteeriumi ning heelium-3 (3He), liitiumi ja berülliumi. Ülejäänud 75% moodustasid prootonid, hilisemad vesiniku aatomi tuumad. Vanimatel tähtedel kosmoses on veel praegugi just niisugune koostis. 5 minuti pärast oli aine niipalju hõrenenud, et tuumasüntees vaibus. Järelejäänud vabad neutronid ei olnud stabiilsed ning järgmiste minutite jooksul lagunesid nad prootoniteks ja elektronideks. Kõik raskemad keemilised elemendid tekkisid alles hiljem tähtede sisemuses. Temperatuur oli ikka veel nii kõrge, et aine eksisteeris plasma kujul seguna vabadest aatomituumadest, prootonitest ja elektronidest röntgenkiirguse (temperatuurikiirguse) käes. Kiirguseajastu lõpp ja aineajastu algus
Pärast 10 sekundit, temperatuuridel alla 109 K, ühinesid prootonid ja neutronid tuumasünteesis esimesteks aatomituumadeks. Seda protsessi nimetatakse ürgseks tuumasünteesiks. Sealjuures moodustus 25% heelium-4 (4He) ja 0,001% deuteeriumi ning heelium-3 (3He), liitiumi ja berülliumi. Ülejäänud 75% moodustasid prootonid, hilisemad vesiniku aatomi tuumad. Vanimatel tähtedel kosmoses on veel praegugi just niisugune koostis. 5 minuti pärast oli aine niipalju hõrenenud, et tuumasüntees vaibus. Järelejäänud vabad neutronid ei olnud stabiilsed ning järgmiste minutite jooksul lagunesid nad prootoniteks ja elektronideks. Kõik raskemad keemilised elemendid tekkisid alles hiljem tähtede sisemuses. Temperatuur oli ikka veel nii kõrge, et aine eksisteeris plasma kujul seguna vabadest aatomituumadest, prootonitest ja elektronidest röntgenkiirguse (temperatuurikiirguse) käes. 1.9 Kiirguseajastu lõpp ja aineajastu algus
seoseenergiat. Kõrgete temperatuuride vajalikkuse tõttu nimetatakse neid reaktsioone ka termotuumareaktsioonideks. Looduses esineb neid reaktsioone seepärast ainult Päikesel ja tähtedel. 1 H 2 + 1 H 2 2 He 3 + 0 n 1 + 3,3 MeV 1 H 2 + 1 H 3 2 He 4 + 0 n1 + 17,6 MeV ( vesinikupomm ) 1 H 2 + 1 H 2 1 H 3 + 1 H 1 + 4,1 MeV Termotuumapommis ehk vesinikupommis toimub triitiumi ja deuteeriumi segus juhitamatu tuumasüntees, kus protsessiks vajaliku kõrge temperatuuri tekitab aatomipomm. Vabanev energia on umbes 30 korda suurem, kui niisama suurel aatomipommil. Kuidas valmistada vesinikupommi - 5 lk. joonis 6.6. F 9 lk. 79 1 ENERGIA TUUMAREAKTSIOONIDEST AATOMIELEKTRIJAAM 1 1 Ülesanded: 1.Väljendada megaelektronvoltides tuuma mass 17 Cl 35 ( mCl = 34,969 u ).
vesinikust, mille aatommass on umbes 1,0 (üks prooton), Põhijada tähtedes (mille hulka kuulub ka Päike) ühinevad vesinikutuumad kõrgel temperatuuril (mitu miljonit kraadi) ja kõrgel rõhul heeliumituumadeks (aatommass umbes 4,0). See ühinemine läbib mitu vaheastet. Saadav kahest prootonist ja kahest neutronist koosnev heeliumituum on pisut kergem kui neli prootonit kokku. Masside vahe läheb väljuva gammakiirguse arvele. Sarnane tuumasüntees, kus kergemad aatomituumad ühinevad raskemateks, jõuab enamikus tähtedes välja süsinikutuumade moodustumiseni, suurema massiga tähtedes rauatuumadeni. Raua kiirel sünteesil võib täht muutuda (super)noovaks ning tema materjal jaotub maailmaruumis laiali. Taolise materjali koondumisel võivad moodustuda uued taevakehad, nende hulgas ka meie Maa taolised. Eralduv energia jääb seejuures aina väiksemaks. Raua-aatomi tuum on kõige
Kui peale kokkupõrget kokku põrganud osakesed ei muutu, ega anna teineteisele üle olulisel määral energiat (muudavad ainult oma liikumise suunda), siis on tegemist elastse hajumisega, mitte tuumareaktsiooniga. Aatomituuma spontaansel lagunemisel on tegemist tuumareaktsiooniga ainult sellisel juhul kui lagunemine on põhjustatud kokkupõrkest mõne elementaarosakesega (näiteks neutroniga). Tuumareaktsioonide tüübid Põhilised tuumareaktsioonide tüübid on järgmised: · Tuumasüntees on tuumade loomine varemeksisteerinud nukleonidest. Tuumasüntees võib toimuda kas tuumafusiooni (tuumaühinemise) või tuumafissiooni (tuumalõhustumise) teel. · Tuumafusioon (ehk tuumaühinemine) on reaktsioon, milles kaks kergemat tuuma ühinevad raskemaks. Näiteks toodud reaktsioon ongi tuumafusioon. · Tuumafissioon (ehk tuumalõhustumine) on reaktsioon, milles raske tuum laguneb kergemateks tuumadeks
Endotermilise reaktsiooni puhul tuleb reaktsiooni toimumiseks anda selles osalevatele tuumadele ja osakestele piisav kineetiline energia, mis reaktsiooni käigus neeldub. Energia võib tuumareaktsiooni puhul vabaneda erineval moel: · Reaktsiooni tulemusena tekkinud tuumade ja osakeste kineetilise energiana · Gammakiirgusena · Ergastatud olekuna Põhilised tuumareaktsioonide tüübid on järgmised: · Tuumasüntees on tuumade loomine varemeksisteerinud nukleonidest. Tuumasüntees võib toimuda kas tuumafusiooni (tuumaühinemise) või tuumafissiooni (tuumalõhustumise) teel. · Tuumafusioon (ehk tuumaühinemine) on reaktsioon, milles kaks kergemat tuuma ühinevad raskemaks. Näiteks toodud reaktsioon ongi tuumafusioon. · Tuumafissioon (ehk tuumalõhustumine) on reaktsioon, milles raske tuum laguneb kergemateks tuumadeks. Kui see toimub ilma välise mõjutuseta, siis nimetatakse seda spontaanseks lõhustumiseks ja
vabaneda (uue tuuma seoseenergia on väiksem kui ühinevate tuumade seoseenergia) või neelduda (uue tuuma seoseenergia on suurem kui ühinevatel tuumadel). Tuumareaktsioon on kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed. Tuumareaktsioonid võivad olla eksotermilised (soojuse eraldumisega) või endotermilised (soojus neeldub). Tuumareaktsioon: 1. kergete tuumade ühinemine (tuumasüntees) 2. raskete tuumade lagunemine. Tuumalõhustumine on protsess, milles raske ebastabiilne tuum lõhustub kaheks (või rohkemaks) kergemaks, enam-vähem võrdse suurusega tuumaks. Seejuures kiirgab ta 2-3 neutronit ja suur hulk energiat. Lõhustumisel kasutatakse tuumade pommitamiseks aeglaseid neutroneid. Kiired neutronid ei suuda lohustumist esile kutsuda. Voib muutuda ahelreaktsiooniks, kui lohustumise tagajarjel tekkinud neutronid kutsuvad esile uusi lohustumisi
pH mõju passivatsioonile on kokku võetud Pourbaix'i diagrammides, kuigi paljude teiste faktorite mõjud on tähtsamad. Näiteks, keskkonna kõrge pH takistab alumiiniumi ning tsingi passiveerimist, madal pH või kloori ioonide olemasolu mõjutab roostevaba terast ning kõrge temperatuur titaani, kuna kõrgel temperatuuril oksiid lahustub pigem titaani, mitte elektrolüüti. Aatomireaktori töö põhimõte ja selle seos aatomi ehitusega. Tuumaenergia ja massidefekt. Tuumasüntees ja tuumade lõhustumine. Tuumaenergia ehk aatomienergia on füüsika seisukohast aatomituuma moodustavate elementaarosakeste süsteemi seoseenergia, mis võib tuumareaktsioonides vabaneda. Energeetika seisukohast on see elektrienergia, mida saadakse tänu tuumareaktsioonidele tuumaelektrijaamades. Energeetika haru, mis on pühendatud tuumaenergia kasutamisele, on tuumaenergeetika. Tehnika haru, mis tegeleb tuumaenergia rakendamisega, on tuumatehnika.
04.2009) 7. Icr. Uncertain speed of light. http://www.icr.org/articles/view/498/245/ (11.04.2009) 8. Martin Vällik. Mis on jama ehk sissejuhatus jamaloogiasse. http://www.skeptik.ee/in dex.php/category/tervis/homoopaatia/ (10.04.2009) 9. Physics. Creationism. http://www.physics.smu.edu/~pseudo/Creation (10.01.2009) 24 10. Skepdic. Project Alpha. http://skepdic.com/projectalpha.html (01.02.2009) 11. Strandberg, M. Külm tuumasüntees köögilaual. http://www.skeptik.ee/index.php/200 8 / 03/04/marek-strandberg-kulm-tuumasuntees-koogilaual (04.03.2008) 12. Us.gsk. Testing new medicines. http://us.gsk.com/html/research/research-testing-med icines.html (11.04.2009) 13. Vikipeedia. Energia jäävuse seadus. http://et.wikipedia.org/wiki/Energia_j%C3%A4 %C3%A4vuse_seadus (11.04.2009) 14. Vikipeedia. Homöopaatia. http://et.wikipedia.org/wiki/Hom%C3%B6opaatia (11.04.2 009) 15. Vikipeedia. Pseudoteadus. http://et
Lõhustuva massi minimaalset hulka, kus ahelreaktsioon on juba võimalik, nimetatakse kriitiliseks massiks. Tuumajõujaamades tuumakütus, näit. uraan- 235 laguneb kontrollitavais tingimusis kergemaiks elementideks baarium-141, krüptoon-92, vabanevad neutronid ja energia(moodsam tehnoloogia kasutab uraani peamist isotoopi uraan -238 mis muundatakse lõhustuvaks plutoonium -239). Tuumasisese energia hulk sõltub tuuma massiarvust, kergete tuumade liitumisel (tuumasüntees) vabaneb palju rohkem energiat kui raskete tuumade lagunemisel. Tuumasünteesi rakendamine energia tootmiseks muutub reaalseks oletatavasti käesoleva sajandi keskpaiku. Mis ma pean oskama: 1) teadma radioaktiivsuse kiirguse liike, neist tulenevaid ohte, vastavaid mõõtühikuid ja lubatavaid doose; 2) hinnata antud hetkel säilunud radioktiivse aine hulka teades alghulka ja poolestusaega.
kergemate elementide tuumad surutakse suure rõhu ja temperatuuri mõjul kokku ning tekib raskema elemendi tuum. Kui enam kergeid elemente ei ole, mida raskemaks elemendiks kokku suruda, st kui tuumakütus lõppeb otsa ja termotuumareaktsioone ei toimu, siis täht "sureb". Suure tähe surm=supernoova=võimas plahvatus. Galaktikad=taaskasutusjaamad. Varajane universum sisaldas vaid H, He. C-põhise Maa võimalikuks saamine tänu tähtede termotuumareaktsioonid+tuumasüntees. Kuu pealt jõuab valgus Maani ligikaudu 1 sekundiga. Päikeselt jõuab valgus Maani 8 minutiga. Galaktikates on tohutul hulgal gaasi ja tolmupilvi, kus gravitatsiooni mõjul toimub pilvede kollapseerumine ning tähtede ja planeetide teke. Kosmilised seosed: Tänu Maa pöörlemistelje kaldele langeb päikesevalgus eri aastaaegadel maapinnale eri nurga all Suvisele poolkerale langeb päikesevalgus maapinna suhtes suurema nurga all, kui talvisele poolkerale.
UNIVERSUM PÄHKLIKOORES Referaat Õppeaines: Informaatika Ehitusteaduskond Õpperühm: II KEI Üliõpilane: Andrus Erik Kontrollis: Rein Ruus Tallinn 2004 SISUKORD Eessõna...........................................................................................................................2 1. Relatiivsusteooria lühilugu ........................................................................................3 2. Aja kuju ............................................................................................................... 8 3. Universum pähklikoores...........................................................................................16 4. Tulevikku ennustamas..............................................................................................20 5. Mineviku kaitsel......................................................................................................29 6. Meie...
UNIVERSUM PÄHKLIKOORES Referaat Õppeaines: Informaatika Ehitusteaduskond Õpperühm: II KEI Üliõpilane: Andrus Erik Kontrollis: Rein Ruus Tallinn 2004 SISUKORD Eessõna .......................................................................................................................... 3 Relatiivsusteooria lühilugu ............................................................................................ 4 Aja kuju ......................................................................................................................... 9 Universum pähklikoores .............................................................................................. 17 Tulevikku ennustamas ................................................................................................. 21 Mineviku kaitsel .......................................................................................................... 29...
annaabi.ee 
