majanduslikku ja tehnilist abi kokku umbes 13 miljardi dollari väärtuses. Marshall ise oli USA sõjaväelane ja poliitik. Selle plaaniga liitusid paljud teised riigid, pakuti isegi abi NSV liidule, kuid NSVL keeldus. Keeldus ka Soome, sest tahtis häid suhteid hoida NSVL'iga. 1945-1947 aastatel kahanes USA sõjaväe kooseis 12 miljoni pealt 1,4 miljoni peale. NSVL'is vähenemist polnud. USA lootis kommunismi pealtungiähvarduste vastu seista tuumarelvastuse eelisarendamisega. Pärast USA tuumamonopoli kadumist, sundis see Külma sõja mõlemaid osapooli kurnavale võidurelvastumisele. Võimsamaks muutusid tavarelvad, täiustati kõiki massihävitus relvade liike. Vietnami sõda võib pidada üheks Külma sõja pöördepunktiks. Põhjuseks on, et see oli esmakordne hetk, kui kommunistlik reziim sai jagu USA pingutusest hävitada kõik kommunistlik ja luua demokraatia. Esimest korda pidid aga USA tunnistama kaotust ja ebaedu
rünnakut. Külma sõja algul kuulus NSV Liidule ülekaal tavarelvastuses (tankid, kahurid, lennukid jms), kuid Ühendriikidel oli tollase maailma kõige võimsam relv tuumapomm. Stalin andis käsu kiirendada oma tuumarelva loomist. Nõukogude luurel õnnestus ameeriklastelt varastada tuumapommi tootmist puudutavad salajased dokumendid ja 1949. Aastal katsetas NSV Liit edukalt oma pommi, lõpetades sellega Ühendriikide tuumamonopoli. 1952. Aastal katsetas Ühendriigid senisest veelgi võimsamat relva vesiniku ehk termtuumapommi. Järgmistel aastatel lõhkas oma termotuumapommi ka NSV Liit. Tuumarelvad levik seadis maailma ühelt poolt hävimise ohtu, teiselt poolt hoidis nende olemasolu ilmselt ära kolmanda maailmasõja puhkemise. 1990 tunnistati Külmsõda lõppenuks, kuid sellega ei lõppenud lääneriikide ja NSV Liidu omavaheline vastasseis. NSV Liit soovis endiselt haarata võimu kogu
kristlased Lihtrahvas Reformid Sotsiaalprogrammide Sotsiaalprogrammide suurendamine. kärpimine Võitlus vaesuse vastu Maksude alandamine Piirkond Lõunaosariigid Põhjaosariigid USA suuremad sisepoliitilised probleemid Teise maailmasõja järel „Punane hirm“ o Usa tuumamonopoli kaotamine 1949 o Korea sõda (1950-53) o Kommunistide võimulepääs hiinas 1949 o Ida-Euroopa venestamine Makartism – Hüsteeriline antikommunism Rassiline diskrimineerimine . 1954 keelati rassiline diskrimineerimine sõjaväes, föderaalastusustes, haridusasutustes. Segregatsioon – rassieralduspoliitika Neegriliikumise juhiks kujunes Martin Luther King (1929-1968). Töötas pastorina aastatel 1950-1960.
osales helsingi protsessil. Vabariiklane. 7) Jimmy Carter (1977-1981) iisraeli ja egiptuse rahuleping, suurenes inflatsioon, boikoteeris moskva olümpiamänge. Demokraatlik partei 8) Ronald Reagan (1981-1989) asus kärpima sotsiaalprogramme, reaganoomika, majandus hakkas peale tööpuudust tõusma, külma sõja lõpp. Vabariiklane 5. USA sise- ja välispoliitika ning majanduskesksed probleemid Külma sõja ajal: Hirm kommunismi leviku ees, USA tuumamonopoli kaotamine, kommunistide võimulepääs Hiinas, vaesus, klasside vahelised probleemid, rasside vahelised probleemid. Protestiti sõdade vastu:hipiliikumine. Korea sõda, Vietnami sõda. Algselt suur tööpuudus, hiljem soodustati tööstuse arengut ning võidurelvastumine tõi kaasa uusi töökohti (1981.aastal algatatud reaganoomika tõi kaasa 13 miljonit uut töökohta). Raskusi tekitas majanduse ümberkorraldamine rahuaja tingimustele vastavaks ent samas kasvas sõja järel
vajasid kaitset. 1949: Mao Zedong Hiina Rahvavabariiki välja kuulutamas Hiina kodusõjas tugevdas kommunistide võit Hiinas tugevndas kommunistide positsioone kogu maailmas, aidates eriti kaasa nende mõjuvõimu laienemisele Aasia. NSV Liidul valmib aatompomm Nõugkogude luurel õnnestus ameeriklastelt varastada tuumapommi tootmist puudutavad salajased dokumendid ja 1949.a katsetas NSV Liit edukalt oma pommi, lõpetades sellega Ühendriikide tuumamonopoli. Korea sõda (1950-53) Esimene suurem sõjaline kokkupõrge külma sõja käigus. Kommunistlik Põhja- Korea tugis NSV Liidu ja Hiina toetusel Lõuna-Koreale kallale ja vallutas suurema osa selle terriotooriumist. USA nõudis ÜRO julgeolekunõukogult Põhja-Korea kuulutamist agressoriks. Ühendriikidel õnnestus oma ettepanek läbi suruda. ÜRO väed, eesotsas kindral Douglas MacArthur, peatasid agressiooni. Hiljem tungisid Hiina üksused ÜRO vägedele kallale. USA
noored, ka neegrid, latiinod ning vähemuste esindajad edul lõunaosariikides Vabariiklik Partei - konservatiivsema maailmavaatega pooldavad sotsiaalprogrammide kärpimist ja maksude alandamist toetajaskond pigem rikkad, mehed, vanemad inimiesed, valged ning kristlased edu põhjaosariikides Suuremad sisepoliitilised probleemid: Hirm kommunismi leviku ees - sellele aitasid kaasa: Külma sõja puhkemine USA tuumamonopoli kaotamine 1949 Ida-Euroopa sovjetiseerimine kommunistide võiume pääsemine Hiinas 1949 Korea sõda 1950-1943 Vastusena sellele tekkis 1940.aastate lõpus makartism e. hüsteeriline antikommunism, mille käigus toimusid riigiasutustes lojaalsuskontrollid ja lasti lahti kõik, keda kahtlustati kommunismimeelsuse või antiamerikanismis. Hakati taga kiusama vasakapoolse või liberaalse maailmavaatega inimesi.
noored, ka neegrid, latiinod ning vähemuste esindajad → edul lõunaosariikides Vabariiklik Partei - konservatiivsema maailmavaatega → pooldavad sotsiaalprogrammide kärpimist ja maksude alandamist → toetajaskond pigem rikkad, mehed, vanemad inimiesed, valged ning kristlased → edu põhjaosariikides Suuremad sisepoliitilised probleemid: Hirm kommunismi leviku ees - sellele aitasid kaasa: Külma sõja puhkemine → USA tuumamonopoli kaotamine 1949 → Ida-Euroopa sovjetiseerimine → kommunistide võiume pääsemine Hiinas 1949 → Korea sõda 1950-1943 Vastusena sellele tekkis 1940.aastate lõpus makartism e. hüsteeriline antikommunism, mille käigus toimusid riigiasutustes lojaalsuskontrollid ja lasti lahti kõik, keda kahtlustati kommunismimeelsuse või antiamerikanismis. Hakati taga kiusama vasakapoolse või liberaalse maailmavaatega inimesi.
vähemuste esindajad kritlased valimistel saavutab edu peamiselt valimistel saavutab edu peamiselt lõunaosariikides põhjaosariikides · Suuremad sisepoliitilised probleemid olid: · Makartism: II maailmasõja järel vallandus USA ühiskonnas hirm kommunismi leviku ees maailmas. "Punasele hirmule" aitasid kaasa külma sõja kujunemine ja mitmed välispoliitilised tagasilöögid (näiteks tuumamonopoli kadumine; Ida-Euroopa sovietiseerimine; kommunistide võimulepääs Hiinas ja Korea sõda). Vastusena sellele tekkis 1940-ndate aastate lõpul makartism (nimetus kontrollkomisjoni juhi vabariiklase McCarthy järgi)- hüsteeriline antikommunism, mille käigus riigiasutustes toimusid lojaalsuskontrollid ja lasti lahti kõik, keda kahtlustati kommunismimeelsuses või antiamerikanismis; hiljem hakati taga kiusama ka lihtsalt vasakpoolse või liberaalse maailmavaatega inimesi.
ühiskondades Oluliseks tõukejõuks oli seejuures sõjaline oht. Aastail 1945-1947 kahanes USA sõjaväe koosseis 12 miljonilt 1,4 miljonile mehele. Midagi taolist ei toimunud Nõukogude Liidus. Ameerika Ühendriigid lootsid kommunismi pealetungi-ähvardustele vastu seista tuumarelvastuse eelisarendamisega, kuid pärast USA tuumamonopoli kadumist 1949, sundis see Külma sõja mõlemaid pooli kurnavale võidurelvastumisele. Marshalli plaan oli Ameerika Ühendriikide 1947. aastal algatatud abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks. Algatus nimetati USA tollase riigisekretäri George Marshalli järgi. Programm kestis neli aastat ning selle aja jooksul
Lisaks aitas programm kaasa poliitilise olukorra stabiliseerumisele ning sundis Euroopat hakkama mõtlema integratsioonile. See inspireeris Euroopa riike ka ise hiljem arenguriikidele abi andma. Samal ajal tagas USA ise oma toodetele laialdase ekspordituru. Sisepoliitika II maailmasõja järel vallandus USA ühiskonnas hirm kommunismi leviku ees maailmas. "Punasele hirmule" aitasid kaasa külma sõja kujunemine ja mitmed välispoliitilised tagasilöögid (näiteks tuumamonopoli kadumine; Ida-Euroopa sovetiseerimine; kommunistide võimulepääs Hiinas ja Korea sõda). Kommunistliku ideoloogia takistamine USAs võttis teise pöörde kui endist aseriigisekretäri Hissi alusetult süüdistati kommunismi spiooniks olemises ja toimus kohtuprotsess Rosenbergide üle aatomisaladuste reetmise pärast. Toimus 5 kommunistlike meeleolude uurimine ka Hollywoodis
Partei pooldajaskonna moodustavad pigem rikkamad, mehed, vanemad inimesed, valged ning kristliku maailmavaatega inimesed. Vabariiklik Partei saavutas kuni 20.saj lõpuni valimistel edu peamiselt põhjapoolsetes osariikides. Suuremad sisepoliitilised probleemid: 1. Hirm kommunismi leviku ees. Teise maailmasõja järel vallandus USA ühiskonnas hirm kommunismi leviku ees maailmas. “Punasele hirmule” aitasid kaasa: Külma sõja puhkemine USA tuumamonopoli kaotamine 1949, Ida- Euroopa sovjetiseerimine, kommunistide võimule pääsemine Hiinas 1949 Korea sõda 1950-1953. Vastusena sellele tekkis 1940.aastate lõpul makartism (nimetus kontrollkomisjoni juhi vabariiklase J.McCarthy järgi)- hüsteeriline antikommunism, mille käigus riigiasutustes toimusid lojaalsuskontrollid ja lasti lahti kõik, keda kahtlustati kommunismimeelsuses või antiamerikanismis
annaabi.ee 
