juba tuulegeneraatoreid elektrienergia tarvis. Tänapäeval on väga suur hoog sees tuuleparkide rajamisel, mis peaksid reostama keskkonda vähem kui teised elektrit tootvad jaamad. Siiski inimesed on nende suhtes umbusklikud, kuna nende ehitamisega kaasneb maastiku rikkumine ja ka häiriv müra. Peab tõdema, et neid ilmub iga aastaga aina juurde ja neil ei näi lõppu olevat, kui ohtlikud nad keskkonnale siiski on? 2. TUULEGENERAATOR 2.1 Kuidas töötab tuuleturbiin? Tuult on kasutatud energiaallikana tuhandeid aastaid. Juba 2000 aastat tagasi kasutati tuult Pärsias teraviljade jahvatamiseks ja Hiinas vee pumpamiseks. Tuult hakati elektrienergiaallikana kasutama 19. sajandi lõpus. Tuul tekib soojade ja külmade õhumasside liikumise tulemusena, mis sõltuvad päikeseenergia tugevusest. Liikuva õhu kineetilist energiat on võimalik muundada teisteks energialiikideks, sh elektrienergiaks, tuuleturbiinide abil.
juba tuulegeneraatoreid elektrienergia tarvis. Tänapäeval on väga suur hoog sees tuuleparkide rajamisel, mis peaksid reostama keskkonda vähem kui teised elektrit tootvad jaamad. Siiski inimesed on nende suhtes umbusklikud, kuna nende ehitamisega kaasneb maastiku rikkumine ja ka häiriv müra. Peab tõdema, et neid ilmub iga aastaga aina juurde ja neil ei näi lõppu olevat, kui ohtlikud nad keskkonnale siiski on? 2. TUULEGENERAATOR 2.1 Kuidas töötab tuuleturbiin? Tuult on kasutatud energiaallikana tuhandeid aastaid. Juba 2000 aastat tagasi kasutati tuult Pärsias teraviljade jahvatamiseks ja Hiinas vee pumpamiseks. Tuult hakati elektrienergiaallikana kasutama 19. sajandi lõpus. Tuul tekib soojade ja külmade õhumasside liikumise tulemusena, mis sõltuvad päikeseenergia tugevusest. Liikuva õhu kineetilist energiat on võimalik muundada teisteks energialiikideks, sh elektrienergiaks, tuuleturbiinide abil.
Püstitamise loa saamine võib olla keeruline (naabrite lähedus-müra jne). Väiketuulikute mõju Müra ebatõenäoline,et kaugemale kui 50 m on väiketuulike müra kuulda Peegeldused- Enamasti labad kaetud peegeldamisvastase kattega Varjutus- tuleb arvestada Linnud- ei ole suurt mõju Eesti tuuleenergia ajalugu Eesti tuuleenergeetika ajalugu sai alguse juba NSV Liidu ajal. 1997. aastast töötab Hiiumaal Tahkuna neeme tipus 0,15 MW tuuleturbiin. 2002. aastal püstitati järgmine tuuleturbiin Sõrve sääres. 11. oktoober 2002 esimene tuulepark- Virtsu Tuulepark. 2009. aastal avati Eesti suurim tuulepar- Aulepa Tuulepark Virtsu Tuulepark Eesti tuuleenergia statistika 2011. aastal tootsid tuulikud 365 GWh energiat, mis on umbes 5% kogu elektritarbimisest. 2011. aasta lõpu seisuga oli Eestis töös 85 elektrituulikut koguvõimsusega 184MW. 2011. aastal maksti tuuleparkidele toetuseks 14,4 miljonit eurot, mis moodustab kogu taastuvenergia toetussummast 23%. Kasutatud kirjandus
Tuuleenergia uleenergia Aron Kuusik & Artur Annimäe 11.c Mis on tuuleenergia ? Taastuv energiaallikas Mehaaniline energia Elektrienergia Ajalugu Esimene elektrit tootev tuulegeneraator 1888.a Esimene vahelduvvoolugeneraatoriga tuuleturbiin 1904.a Tootmine suures mahus 1970.a Esimene Click to edit Master text styles maailmas Second level Third level Fourth level Fifth level · Rootori läbimõõt 17m · 144 seedripuust laba · Töötas 20 aastat, laadis akusid · 12 kW generaator Tuuleenergia Eestis Tootmine sai alguse 1997
Kristel Metsla G1L TUULEENERGIA Mis on tuuleenergia? Tuuleenergia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb õhu liikumisel. Elektrienergiaks muundavad tuulegeneraatorid Eesti esimene tuuleturbiin Tahkuna neeme tipus - 0,15 MW Tuuleenergia väldib kliimamuutusi Vaade Pakri tuulepargile Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Ajaloost Charles Francis Brush- 1. tuuleenergia pioneer 1887-1888 aasta talvel ehitas tuuleturbiini
me ehitame tuuliku niimoodi, et ta sätib ennast ise vastavalt tuule suunale õigesse asendisse. See lahendus ei ole samuti midagi uut - ka vanasti ehitati tuuleveski pöörlevale alusele. Kus peaksid tuulikud asetsema? Maismaal asuvaid tuuleturbiine saab mitmetesse kohtadesse püsti panna. Head kohad selle jaoks on kõiksugu kõrgendikud. Kui tuul liigub kõrgendiku poole, siis ta surutakse üle takistuse samal ajal tuule kiirust suurendades. Sellisesse kohta paigutatud tuuleturbiin toodab rohkem energiat ning selle tõttu otsitaksegi suuremahuliste tuuleparkide rajamisel anemomeetritega sobivat kohta mõnikord lausa aasta aega. Nende abil koostatakse detailsed tuulekaardid, mõnikord võivad tühised 30 m tähendada kahekordseid tuulekiiruseid ja seega paremat toodangut. Väiksemate projektide puhul otsitakse looduslikke märke tugevast tuulest (nt. viltused puud) või uuritakse selle piirkonna meteoroloogilisi andmeid. Samuti paigutatakse tuuleturbiine ka ranniku äärde
· Kasutatakse purjelaevadega sõitmisel kui ka tuuleveskite töölepanekuks. 2. Negatiivsed küljed: · Müra tekkimine; · Lindude lennu häirimine, lindude hukkumine; · Maastikupildi rikkumine (nn visuaalne reostus); · Tuuleenergia ei saa asendada põlevkivi või tuuma; · Kui aga tuuleenergia osakaal tõuseks juba mitme protsendini, tekiks probleeme reservvõimsuste osas. 3. Tuuleenergia tehnoloogia: · Tuuleturbiin töötab täpselt vastupidiselt ventilaatorile. Selle asemel, et kasutada elektrit tuule tekitamiseks, kasutavad turbiinid tuult elektri tekitamiseks; · Tuuleturbiinid koosnevad rootorlabadest, mis tiirlevad horisontaalse keskme ümber; · See kese on ühendatud masinaruumis asuva käigukasti ja generaatoriga. Masinaruum on torni tipus olev osa, mille sees paiknevad kõik elektrilised koostiselemendid; 3
· Mehaanilise energia saamiseks: · Purjepaadid ja -laevad on kasutanud tuuleenergiat tuhandeid aastaid ja arhitektid on sama kaua tuult majades loomuliku ventilatsioonina kasutanud. Kreeka insener Heroni tuulikut 1. sajandist kasutati esimesena teadaolevalt selleks, et masinat tööle panna. Veel 20. sajandi alguses olid Eestis tuuleveskid väga levinud. · Elektrienergia saamiseks - kelle abil ja kuidas arenes välja · 1887 - Soti akadeemik James Blyth - riidest tuuleturbiin akude laadimiseks. · 1888 - USA leiutaja Charles Bush - tuulegeneraator, mis varustas energiaga tema kodu ja laboratooriumi. · 1890 - Taani teadlane ja leiutaja Poul la Cour - ehitas tuuleturbiine, et toota vesinikku ja hapnikku. · 1920 - firmad Parris-Dunn ja Jacobs Wind - hakkasid tootma ühe -kuni kolmevatiseid tuulegeneraatoreid. · 1920 - prantslane Georges Darrieus - ehitas esimese vertikaaltelhega tuuleturbiini. · 1956 - la Couri õpilane Johannes Juul - ehitas 200kW
on see täiesti võimalik. See lahendus ei ole samuti midagi uut - ka vanasti ehitati tuuleveski pöörlevale alusele. Quietrevolution'i uudne turbiin Asetus Maismaal asuvaid tuuleturbiine saab mitmetesse kohtadesse püsti panna. Head kohad selle jaoks on kõiksugu kõrgendikud. Kui tuul liigub kõrgendiku poole, siis ta surutakse üle takistuse samal ajal tuule kiirust suurendades. Sellisesse kohta paigutatud tuuleturbiin toodab rohkem energiat ning selle tõttu otsitaksegi suuremahuliste tuuleparkide rajamisel anemomeetritega sobivat kohta mõnikord lausa aasta aega. Nende abil koostatakse detailsed tuulekaardid, mõnikord võivad tühised 30 m tähendada kahekordseid tuulekiiruseid ja seega paremat toodangut. Väiksemate projektide puhul otsitakse looduslikke märke tugevast tuulest (nt. viltused puud) või uuritakse selle piirkonna meteoroloogilisi andmeid.
Tuuleenergia Kuidas toota tuulenergiat? Alljärgnev diagramm näitab lihtsustatud versiooni selle kohta, kuidas tuuleturbiin muundab tuule kineetilise energia elektrienergiaks. Juhul kui te diagrammi ei näe, tuleb selle vaatamiseks installida flash.1. Tuul puhub labadele ja labad hakkavad pöörlema.2. Labad panevad pöörlema masinaruumis (turbiini otsas olev karp) asuva rootori.3. Rootor on ühendatud käigukastiga, mis omakorda tõstab pöördekiirust.4. Generaator muundab magnetväljade abil pöörlemisenergia elektrienergiaks. Sama meetodit kasutatakse ka harilikes jõujaamades.5. Saadud energia suunatakse transformaatorisse, mis muundab generaatorist pärineva elektri (umbes 700 volti) jagajale sobivaks (harilikult 33,000 volti).6. Riikliku elektrivõrgu abil transporditakse elekter üle kogu riigi. Masinaruumi kohale on paigutatud mõõteriistad tuulekiiruse ja suuna määramiseks. Kui tuul vahetab suunda, keeravad mootorid masinaruumi ja tiivikud es...
ilmselt imeline Tuulegeneraatoreid hakati suuremas mahus tootma 1970. aastatel, kui oli naftakriis.Pärast seda on vastav tehnika kiirestiarenenud. Eesti esimene tuulegeneraator rajati Hiiumaale Tahkunale 1997. aastal. Tuuliku võimsus oli 150 kW.Eestis on mitu tuuleparki, näiteks Virtsu (esimene Eestis; tinglikult ka Virtsu 1 tuulepark), Virtsu 2, Esivere, Pakri ja Viru-Nigula. Kuidas töötab tuulegeneraator? Alljärgnev diagramm näitab lihtsustatud versiooni selle kohta, kuidas tuuleturbiin muundab tuule kineetilise energia elektrienergiaks. 1. Tuul puhub labadele ja labad hakkavad pöörlema. 2. Labad panevad pöörlema masinaruumis (turbiini otsas olev karp) asuva rootori. 3. Rootor on ühendatud käigukastiga, mis omakorda tõstab pöördekiirust. 4. Generaator muundab magnetväljade abil pöörlemisenergia elektrienergiaks. Sama meetodit kasutatakse ka harilikes jõujaamades. 5. Saadud energia suunatakse transformaatorisse, mis muundab generaatorist
Tuulegeneraatori tiiviku valmistamine kasutades komposiitmaterjale. Tiiviku labad: · on tugevad, vastupidavad erinevatele jõududele. Peavad vastu pidama erinevatele ilmastikuoludele, UV- kiirgusele ja ka kokkupõrkele lindudega. ·peavad olema kerge kaaluga, jäigad ning kulumiskindlad. ·Kuna labad on suured, siis kasutatakse kergeid materjale. ...
Elektromagneetiline induktsioon Elektromagneetiline induktsioon on nähtus, mille puhul magnetvälja toimel tekib juhtmes elektrivool. See nähtus avaldub selles, et magnetväljas liikuvas juhtmes tekib elektrivool, kui juhe lõikab magnetvälja jõujooni. Juhtmes tekkinud elektrivoolu nimetatakse induktsioonvooluks. Selle füüsikalise suuruse avastas inglise füüsik Michael Faraday 29. augustil 1831. aastal. Oma uuringuid alustas 1822 aastal ja tal kulus oma eesmärgi teostamiseks ligi 10 aastat. On olemas isegi legend, et ta kandis taskus traadijuppi ja magnetit uurigute algusest lõpuni. Kuid tegelikult soovis ta tõestada ,et kui Oerstedi ja Amperei poolt avastatud elektrivoolu magneetiline toime peabk esinema ka vastupidiselt. Ehk kui elektrovool tekitab magnetvälja, kas siis ei võiks magnetvälja abil tekitada elektrivoolu. On olemas kolm viisi kuidas kuidas magnetvälja abil elektrivoolu tekitada. Esiteks kui juhet ...
hooldada. Tuulegeneraatorid ja keskkond Tuuleenergia tootmisel ei ole otseselt mitte mingeid keskkonnal kahjulikke mõjusid. Kaudselt mõjutab keskkonda tuulegeneraatorite tootmine ning transport, kuid samamoodi kahjustab keskkonda ka tavaliste elektrijaamade ehitamine ja osade (korstnad, generaatorid jne) transport. Keskkonnakahjulikkust saab veelgi vähendada muutes tootmisprotsessi tõhusamaks. Oma eluaja jooksul toodab tuuleturbiin keskmiselt 80 korda nii palju energiat, kui kulus selle tootmiseks. Tuulegeneraatorid ja linnud Kuigi tuuleparkide ohvriks langeb iga aasta tuhandeid linde, ei ole need numbrid erilise tähtsusega võrreldes seda autoliikluses hukkunud linduse arvuga. Ameerika Ühendriikides, kus turbiinid tapavad 70 000 lindu iga aasta, hukkub autode tagajärjel 57 miljonit lindu ning vastu klaasi lendab ennast surnuks 97,5 miljonit lindu. Üks uuring väidab, et
Tsornobõli rajoonis. · Aastal 1986 töötas 4 plokki, igaüks võimsusega 1000 MW, ehitati 5. ja 6. plokki. · 26. aprillil 1986 leidis jaama 4. energiaplokis aset Tsornobõli katastroof. Tuuleenergia · Tuuleenergia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb õhu liikumisel. · Tuulepark on elektrijaam, milles elektrienergiat toodetakse mitme elektrituuliku abil. · Tuul kujutab endast liikuvat õhku ja tuuleturbiin muundab osa õhu kineetilisest energiast (tuuleenergiast) elektriks. Loodete energia · Loodete energia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb mere taseme muutumisel tõusu ja mõõna ajal. · Esimene loodeteelektrijaam, mis töötab tõusu ja mõõna jõul, oli avatud 26. Septembris 1966. Prantsusmaal. · Loodete energia on üsna odav, aga selle kasutamine pidevaks
ületama liikumisel tekkiva õhutakistuse. Tuuliku labad on võlli kaudu kinnitatud generaatoriga (n-ö tagurpidi elektrimootoriga), mille südamiku (rootori) pöörlemise energia muutub elektrienergiaks. Kaasaegsed tuulegeneraatorid on erineva suurusega alates 1,5 meetrist, mida saab kasutada kodumajapidamises, ja lõpetades hiigelsuurte turbiinidega, mis on ühendatud otse elektrivõrku kas üksikult või mitmekaupa, moodustades tuulepargi. Tuuleturbiin töötab vastupidiselt ventilaatorile. Selle asemel, et kasutada elektrit tuule tegemiseks ventilaatorilabade liikumise abil, kasutab turbiin tuult elektri tegemiseks. Kuigi me teame üldprintsiipi, et tuule surve lükkab rootori võlli külge kinnitatud labad liikuma, siis tegelikkuses võetakse tööprotsessi alguses elektrivõrgust elektrit selleks, et anda mitmeid tonne kaaluvale rootorile see algne pöörlemiskiirus, mis on vajalik tuulejõu ja rootori
Elektrienergia tootmine, tarbimine ja jaotamine Eesti näitel SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................................lk.3 ELEKTRIENERGIA TOOTMINE..........................................................lk.4 1.ALTERNATIIVENERGIA EHK TAASTUV ENERGIA.................. lk.4 1.1.ELEKTRIENERGIA TOOTMINE VEE ABIL...............................lk.4 1.2.ELEKTRIENERGIA TOOTMINE TUULE ABIL......................lk.4-5 1.3.PÄIKESEENERGIA.......................................................................lk.5 1.3.1.PÄIKESEPANEELID EESTIS....................................................lk.5 ELEKTRIENERGIA TARBIMINE.........................................................lk.6 KILINGI-NÕMME JA RIIA ÕHULIIN..................................................lk.7 SISSEJUHATUS Elektrienergiat toodetakse elektrijaamades, selleks muudetakse mingit teist liiki energia elektienergiaks. E...
• Mehaanilise energia saamiseks: • Purjepaadid ja -laevad on kasutanud tuuleenergiat tuhandeid aastaid ja arhitektid on sama kaua tuult majades loomuliku ventilatsioonina kasutanud. Kreeka insener Heroni tuulikut 1. sajandist kasutati esimesena teadaolevalt selleks, et masinat tööle panna. Veel 20.sajandi alguses olid Eestis tuuleveskid väga levinud. • Elektrienergia saamiseks - kelle abil ja kuidas arenes välja • 1887 - Šoti akadeemik James Blyth - riidest tuuleturbiin akude laadimiseks. • 1888 - USA leiutaja Charles Bush - tuulegeneraator, mis varustas energiaga tema kodu ja laboratooriumi. • 1890 - Taani teadlane ja leiutaja Poul la Cour – ehitas tuuleturbiine, et toota vesinikku ja hapnikku. • 1920 - firmad Parris-Dunn ja Jacobs Wind – hakkasid tootma ühe -kuni kolmevatiseid tuulegeneraatoreid. • 1920 - prantslane Georges Darrieus - ehitas esimese vertikaaltelhega tuuleturbiini.
vähendavaid takistusi ning seal on ka loomulikult tugevamad tuuled kui maismaal. Tuuleenergia tootmisel ei ole otseselt mitte mingeid keskkonnale kahjulikke mõjusid. Kaudselt mõjutab keskkonda tuulegeneraatorite tootmine ning transport, kuid samamoodi kahjustab keskkonda ka tavaliste elektrijaamade ehitamine ja osade (korstnad, generaatorid jne) transport. Keskkonnakahjulikkust saab veelgi vähendada muutes tootmisprotsessi tõhusamaks. Oma eluaja jooksul toodab tuuleturbiin keskmiselt 80 korda nii palju energiat, kui kulus selle tootmiseks. Kivisüsil töötava elektrijaama vastav number on 11 ning tuumajaamal 16, kusjuures selles uuringus ei ole arvestatud seda, et fossiilkütused on ise energiaallikad. Seda arvestades oleks viimase kahe elektrijaama energiatootlus miinustes. 4 Kindlasti on tuuleenergia heaks alternatiiviks riikidele mille
La Cour asutas ka tuuleelektrikute ühenduse millel 1905 a., üks aasta pärast asutamist oli 356 liiget. Ka esimene tuuleenergia ajakiri on asutatud Poul La Cour’I poolt. Järgnevad tuulearendajad F.L. Smidth’i turbiinid: II maailmasõja ajal ehitas energiakompanii F.L. Smidth mitmeid tuuleturbiine, milledest mõned olid kahe- ja osad kolme labaga. Kõik need ehitatud tuuleturbiinid tootsid reeglina alalisvoolu. Esimene vahelduvvoolugeneraatoriga tuuleturbiin on valmistatud Poul La Couri endise 1904 a. lõpetaja Johannes Juul’i poolt. J. Juul’i poolt on loodud ka innovatiivne 200 kW-ne masin (1956- 1957) elektrikompaniile SEAS. Kolmelabaline masin koos elektromehhaanilise pööramissüstemiga oli teerajajaks just tänastele tuulikutele. Turbiin oli nn stall control süsteemiga ja J. Juul leiutas sinna juurde aerodünaamilised pidurid mis hakkavad teatud tuulekiirusel pöörlemiskiirust hoopis pidurdama
ELEKTRIENERGIA TOOTMINE, TARBIMINE JA ÜLEKANNE Referaat Tallinn 2010 ...................................................................................................................................................2 ....................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. SOOJUSENERGIA EHK PÕLEVKIVIST SAADUD ENERGIA........................................4 2. TUUMAENERGIA.................................................................................................................5 3...
Üheks huvitavaks projektiks on ka brittide Quietrevolution, mille uudne turbiin püüab tuule kinni igast suunast ning sobib väga hästi linnadesse majade vahele ning katustele. Nad ei tekita ka müra ega vibratsiooni. Maismaal asuvaid tuuleturbiine saab mitmetesse kohtadesse püsti panna. Head kohad selle jaoks on kõiksugu kõrgendikud. Kui tuul liigub kõrgendiku poole, siis ta surutakse üle takistuse samal ajal tuule kiirust suurendades Sellisesse kohta paigutatud tuuleturbiin toodab rohkem energiat ning selle tõttu otsitaksegi suuremahuliste tuuleparkide rajamisel anemomeetritega sobivat kohta mõnikord lausa aasta aega. Nende abil koostatakse detailsed tuulekaardid, mõnikord võivad tühised 30 m tähendada kahekordseid tuulekiiruseid ja seega paremat toodangut. Väiksemate projektide puhul otsitakse looduslikke märke tugevast tuulest (nt. viltused puud) või uuritakse selle piirkonna meteoroloogilisi andmeid. Tuuleparke võib ka otse merre ehitada
SISSEJUHATUS ENERGIAMAJANDUS. ENERGIAMAJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Energiat on vaja valguse ja soojuse saamiseks, samuti mootorikütuseks ja masinate tööks. Seega on energia vajalik kõikjal nii koduses majapidamises, tootmises kui ka transpordis. Energia hind sisaldub kõikide toodete ja teenuste hinnas, seepärast mõjutab energiamajandus kõiki teisi majandussektoreid.Puidunappus sundis 17. sajandil kasutusele võtma kivisütt, mida esialgu peeti puidust kehvemaks kütuseks.Kivisöe laialdane kasutamise 17. 18. sajandil ja aurumasina leiutamine panid aluse iseseisvale energiamajandusele.Energiavarad (energiaallikad) on loodusnähtused ja maavarad, mida on võimalik kasutada energia tootmiseks. Taastuvad energiaallikad on looduses pidevalt toimuvate protsesside tagajärjel kujunenud energiaallik...
0) Tähistades suhte v2/v1=x, võime avaldada turbiini tiivikule üleantava võimsuse tuule võimsusesse, mida nimetatakse teoreetiliseks võimsussuhteks ja tähistatakse cteor: (7.0) Eelmisest seosest on võimalik määrata suhte x väärtus, mille juures võimsussuhe on maksimaalne. Selleks suhte x väärtuseks on 1/3 ja cteor maksimaalväärtuseks 16/270,593. Seega tuuleturbiin suudab tuule kineetilisest energiast ära kasutada kuni 59%, tegelikult enamasti 40 50%. Tuulegeneraatori pöörlemissageduse püsivana hoidmiseks kasutatakse põhiliselt järgmisi tehnilisi lahendusi: · tiivad on nabaga jäigalt ühendatud, kusjuures tiibade ristlõige on nii profileeritud, et tuule kiiruse suurenemisel tiibadele toimiv jõud väheneb. Sellist lahendust kasutatakse väiksemate tuuliku võimsuste juures (alla 500 kW);