Klaas on muutunud oluliseks materjaliks igapäevases elus. On olemas ka karastatud klaas, seda kasutatakse siis, kui klaasile langeb vari ja klaas on eriti suure absorbeerimisvõimega, siis võivad soojuse mõjul tekkida praod. Selle vältimiseks kasutatakse karastatud klaasi või tugevdatud soojustaluvusega klaasi. Karastatud klaas on tavalisest klaasist 5 korda tugevam ning tugevdatud soojustaluvusega klaas tavalisest 2-3 korda tugevam. Klaasi paksus oleneb normidest, mis arvestavad tuulekoormust, klaasi suurust, paigaldamiskõrgust ja hoone geomeetriat. Klaasi tootmisel kasutatakse sulatusahjudes põlemisprotsessil tavaliselt õhku. Iga inimene teab mis on klaas ja kasutab seda ka oma kodus akendena ja näiteks ka kasvuhoones või muudes kohtades. Tavaline klaas on enamasti amorfne ränidioksiid (SiO2), mis in sama keemiline ühend mis kvarts või polükristallilises vormis liiv. Puhta ränidioksiidi sulamispunkt on umbes 2000 ºC,
joonis 7. Töölavade suurim vertikaalne vahekaugus ei tohi olla üle 4,00 m. Tähelepanu: Kahjustatud või defektseid detaile ei tohi kasutada! Paigaldamisel tohib kasutada ainult teisaldatavate tellingute 7071 originaal-tellingudetaile! Teisaldatavate tellingute mahavõtmist tuleb teha vastupidises järjekorras (tabel 3). 3. Püsimiskindlus: Tuule kiirusel üle 12 m/s ei ole püsimiskindlus enam tagatud. Tuleb arvestada täiendavat tuulekoormust (läbikäidavate hoonete, vooderdamata hoonete ja hoonenurkade tunneliefekt) Sel juhul tuleb telling nihutada tuule eest kaitstud piirkonda või maha võtta. Tellingute lubatud kõrguse ning võimalike hädavajalike lisadetailide ning/või lisaraskuste kohta vt. tabelitest 2 kuni 2.3. Kui töölavad jäävad järelevalveta, tuleb nad sõidutada tuule eest kaitstud kohta või muude sobivate meetmete abil (näiteks hoidetoru kasutamisega) ümberpaiskumise ja minemaveeremise vastu kaitsta.
NIISKUSKINDLAD PUIDUST OSB3 EHITUSPLAADID- On väga hea soojus- ja heliisolaator. Tuuletõkke kipsplaadid KTS9 on kartongkattega. 9mm paksused kipsplaadid, mille kipsist sisu on kartongkate, on immutatud vett mitteimavaks karkasshoonete välisseinte tuulutava fassaadikatte all asuva soojustusmaterjali katmine, kui ka niiskuse mõju eest. Välisseina vooderdusmaterjali vajatakse peamiselt puit- ja metallkonstruktsiooniga ehitisteks. Vooderdusplaat Fiberock, need taluvad tuulekoormust kuni 1,4 KPA. Tulekindlad kipsplaadid on mõlemalt poolt kaetud veekindla paberiga. Paber aitabki tasandada soojustusseina. Tähtis on see, et paber oleks hästi hingatav ja ei laseks läbi veeauru. Tiheda materjali korral võib niiskus hakata tema pinnal kondenseeruma ning kasu asemel tuleb kokku puutuda niiskuskahjustustega. VAHTPOLÜSTÜREEN VÕI MINERAALVILL. Seinte soojustamiseks võib kasutada vahtpolüstüreeni-EPS või penoplasti.
· Sooja- ja õhupidavus. · Helipidavus. · Süttivus ja tulepüsivuspiir peavad vastama hoone tulepüsivusastmele. · Ökonoomsus. Arhitektuurne sobivus. Seinte liigitamine asukoha järgi. Välisseinad Siseseinad Välisseinte liigitamine töötamise iseloomu järgi. Kandvad - lisaks omakaalule kannavad veel koormusi katuselt, vahelagedelt jne. Ennastkandvad - võtavad vastu ainult omakaalu ja tuulekoormust hoone välisseina kõrguses. Mittekandvad - võtavad vastu koormusi omakaalust ja tuulest ainult ühe korruse ulatuses. Rippuvad - kinnituvad hoone karkassi külge. Seinte liigitamine struktuuri järgi. · Massiivseinad. · Kergseinad. Seinte liigitamine detailide suuruse järgi. · Tellisseinad · Väikeplokkseinad · Suurplokkseinad · Paneelseinad · Karkass-seinad
- Sooja- ja õhupidavus - Helipidavus - Süttivus ja tulepüsivuspiir peavad vastama hoone tulepüsivusastmele - Ökonoomsus - Arhitektuurne sobivus Seinte liigitamine asukoha järgi. - Välisseinad - Siseseinad Välisseinte liigiramine töötamise iseloomu järgi. - Kandva – lisaks omakaalule kannavad veel koormusi katuselt, vahelagedelt jne. - Ennastkandvad – võtavad vastu ainult omakaalu ja tuulekoormust hoone välisseina kõrguses. - Mittekandvad – võtavad vastu koormusi omakaalust ja tuulest ainult ühe korruse ulatuses. - Rippuvad- kinnitavad hoone karkassi külge. Seinte liigitamine struktuuri järgi - Massiivseinad - Kergseinad Seinte liigitamine detailide suuruse järgi. - Tellisseinad - Väikeplokkseinad - Suurplokkseinad - Paneelseinad - Karkass-seinad - Puitkarkass ruumpaneelid Seinte liigitamine materjali järgi
Tellisvooder Tuulutuse toimimiseks on vaja jätta fassaadi ja akende alumise ja ülemise kivirea iga kolmas püstvuuk tühjaks. Tellisvoodri kriitilised kohad on halvasti täidetud püstvuugid ja samuti mördi ning kivi halvast nakkest tekkinud praod. Tellisvooder on õhuke ja iseseisvalt ei püsi. Tema hoidmiseks ankurdatakse vooder seina kandva kihi või sõrestiku külge korrosioonikindlate ankrutega, ∅4 mm, 4tk/m2. Ankrud peavad olema suutelised taluma tuulekoormust ja voodri toetumise juhuslikust ekstsentrilisusest tingitud koormust. Ankrud paigaldatakse kaldega soojustusest eemale, et vesi ei valguks mööda ankrut soojustuse poole. 26 13 Tellisvooder 27 14
Võivad olla vertikaalsed (sienad, positid, vundamendid) või horisontaalsed (paneelid, talad, fermid). 2)Piirdekonstruks - hoone osad, mis moodustavad ruume (seinad koos akende ja ustega, vahelaed, laed, katused jne). Seinad võivad olla üheaegselt nii kande kui piirdekonsruktsioonideks. Välisseinad liigitatakse: 1) kandvad- kui kannavad lisaks omakaalule veel koormusi katuselt, vahelagedelt jne. 2)Ennastkandvad- kui kannavad ainult omakaalu ja tuulekoormust kogu hoone välisseina kõrguses. 3) Mittekandvad kui võtavad vastu koormusi omakaalust ja tuulest ainult ühe korruse ulatuses. 4) Rippuvad- kui ennastkandvate või mittekandvate välisseintega hoones kannab katuse, vahelagede jne koormust sisemine karkass või põikiseinad. Seinte ehitamiseks kasut materjalide järgi liigitatakse hooned: puit, kivi, plokk, paneel hooneteks. Vundament on hoone maaalune konstruks, millele toetuvad seinad või postid ja mis annab koormused edasi ehitise alusele
Klaas on muutunud oluliseks materjaliks igapäevases elus. On olemas ka karastatud klaas, seda kasutatakse siis, kui klaasile langeb vari ja klaas on eriti suure absorbeerimisvõimega, siis võivad soojuse mõjul tekkida praod. Selle vältimiseks kasutatakse karastatud klaasi või tugevdatud soojustaluvusega klaasi. Karastatud klaas on tavalisest klaasist 5 korda tugevam ning tugevdatud soojustaluvusega klaas tavalisest 2-3 korda tugevam. Klaasi paksus oleneb normidest, mis arvestavad tuulekoormust, klaasi suurust, paigaldamiskõrgust ja hoone geomeetriat. Klaasi tootmisel kasutatakse sulatusahjudes põlemisprotsessil tavaliselt õhku. [1] "Krestomaatiliselt" on silikaatklaas läbipaistev, värvuseta, habras ja kõva materjal, lisandite ja töötlusega saab aga tema omadusi oluliselt modifitseerida - karastatud klaas või keemiliselt inertne. Klaasi värvus on tingitud tema lisanditest, kas loodulikest (toormes sisalduvatest) või spetsiaalselt sisseviidutest. Nn
· grupp I - katused, mille kasutamise iseloom ja koormused on samasugused kui gruppidesse A - G kuuluvatel vahelagedel; · grupp K - eriliste funktsioonidega katused, näiteks helikopterite maandumisväljakud jms.. (2) Käesolevas peatükis käsitletakse ainult gruppi H kuuluvate katuste kasuskoormust. Gruppi I kuuluvate katuste kasuskoormus määratakse punktide 4.2 või 5.2 kohaselt. Grupi K puhul leitakse kasuskoormus lähtudes konkreetsetest tingimustest. (3) Katuste lume- ja tuulekoormust EPN 1 käesolevas osas ei käsitleta. 7.2 Koormuste suurus (1) Gruppi H kuuluvate katuste vertikaalkoormuse normatiivsed suurused on toodud tabelis 3. Ühtlaselt jaotatud koormuse qk suurus on antud katuse pinna horisontaalprojektsioonile. Tabel 3 Katuste normatiivne kasuskoormus Katus qk (kN/m2) Qk (kN) Grupp H · kalle < 200 0,75 1,5 · kalle > 40 0 0 1,5
lumekoormustega. Kasuskoormus Grupp A, eluruumid - vahelaed qk = 2,0 kN/m2 - trepid qk = 3,0 kN/m2 - rõdud qk = 4,0 kN/m2 Grupp B, bürooruumid qk = 3,0 kN/m2 Grupp H, katused - kalle kuni 20º qk = 0,75 kN/m2 Kuna vastavalt EVS-EN 1991-1-1:2002 punkt 3.3.2 (1) ei tuleks katusele samaaegselt rakendada kasuskoormust ja lume- või tuulekoormust ning ilmselgelt saab määravaks lumekoormus, on katuse kasuskoormus jäetud arvestamata. Kergete vaheseinte kaal on arvesse võetud ühtlaselt jaotatud koormusena Kuna vaheseina omakaal on 0,1x 2,8 x 6,5 =1,82 kN/m, siis arvestan kasuskoormusele 1,0 kN/m2 juurde. a. eluruumides mõjuv kasuskoormus qk = 3,0 kN/ m² qk = 3,0 kN/ m²
2. hooneosi, mis moodustavad ruume, nimetatakse piirdetarinditeks. Kandetarinditeks on vundamendid, seinad, sambad/postid, talad/fermid, laepaneelid, trepid, rõdud ning piirdetarinditeks kõik seinad, uksed, aknad, vahelaed ja laed, katused. Eelnevast selgub, et mõned hooneosad võivad olla üheaegselt nii kande- kui ka piirdetarindid seinad. Välisseinad liigitatakse: a) kandvateks, kui nad kannavad lisaks omakaalule ka vahelagedelt ja katuselt tulevaid koormusi ning tuulekoormust; b) ennastkandvateks, kui nad võtavad vastu ainult omakaalu ja tuulekoormust kogu hoone välisseina kõrguses; c) mittekandvateks, kui nad võtavad vastu koormusi omakaalust ja tuulest ainult ühe korruse ulatuses; 4 d) rippuvaiks, kui nad on riputatud hoone kandekarkassi külge. Z Kui hoone kandvad seinad on asendatud postide ja talade võrguga, on tegemist karkasshoonega.
-postv.- monteeritavad(raudb. kannvundamendid) projekteerimistingimusetega, NN: 2-ennastkandvad-kui nad võtavad vastu ainult omakaalu ja monoliitsed(r/betoonist, betoonist, paekivist) -korruste arv -katuse kalle -fassadimaterjal ja värv tuulekoormust kogu hoone välisseina kõrguses. -katuseharja suund -katusekattematerjal, vahel ka värv -ehitusjoon 3-mittekandvad-kui nad võtavad vastu koormusi omakaalust ja krundil. tuulest ainult 1 korruse ulatuses. 4-rippuvad-kui ennastkandvate/mittekandvate välisseintega hoones
- Sooja- ja õhupidavus - Helipidavus - Süttivus ja tulepüsivuspiir peavad vastama hoone tulepüsivusastmele - Ökonoomsus - Arhitektuurne sobivus Seinte liigitamine asukoha järgi. - Välisseinad - Siseseinad Välisseinte liigiramine töötamise iseloomu järgi. - Kandva – lisaks omakaalule kannavad veel koormusi katuselt, vahelagedelt jne. - Ennastkandvad – võtavad vastu ainult omakaalu ja tuulekoormust hoone välisseina kõrguses. - Mittekandvad – võtavad vastu koormusi omakaalust ja tuulest ainult ühe korruse ulatuses. - Rippuvad- kinnitavad hoone karkassi külge. Seinte liigitamine struktuuri järgi - Massiivseinad - Kergseinad Seinte liigitamine detailide suuruse järgi. - Tellisseinad - Väikeplokkseinad - Suurplokkseinad - Paneelseinad - Karkass-seinad - Puitkarkass ruumpaneelid Seinte liigitamine materjali järgi
Parim aeg õhukaabli-paigalduseks on kevadtalv, kui kaablit võib vedada mööda lund. Kaabli tuulekoormuse (kõikumisnähtus) vähendamiseks keeratakse need (8-ehitusega kaablid) 8-10 keerdu postivahe kohta. Sidumistehnikat kasutades saab valguskaableid kinnitada selliste endiste ehitiste külge, nagu elektriraudtee, maanduspostid ja kõrgepingeliinid. Sidumistehnika on sammuti arenenud, nii et seotud kaablid kannatavad suuremat tuulekoormust. Aladel, kus on oodata lume ja jäitekoormust peavad õhukaablikandjad olema üsna paksud. Tavaliselt kasutatakse 7x1,57mm terastrossi. Tele kaablispetsifikatsiooni järgi peab kaabel taluma 2,5kg/m lumekoormust, ilma et kiud veniksid üle 0,20%. Siiski talvel 1986 mõõdeti juba 4,5kg/m lumekoormust. Uusimat õhukaablipaigaldusviisi esindab kaabli paigaldus elektrijuhtmete, äikese kaitse (kõrgem traat) sisemusse. Põhjalalaijuskraadidel võivad välis temp. laskuda alla 45 C
annaabi.ee 
