2. Adresaat- on organisatsioon või isik, kellele suunatakse.On kohustuslik element. Kirja adresaadiks võib olla: Füüsiline isik Ruuta Vajalik Ametisik Ruuta Vajalik Juhatuse liige Kirja adresseerimisel ametiisikule on soovitav märkida adressaadi koosseisu organistatsiooni nimetus. Ruuta Vajalik AS Tuuleke Ruuta Vajalik AS Tuuleke Personaliosakond Organisatsioon AS Tuuleke Organisatsiooni allüksus AS Tuuleke Raamatupidamise osakond Paljude üheliigiliste adresaatide üldistatud nimetus Maavalitsused * Tähtsuse järjekorras Ministeeriumid
Haikud Taevas roosatab Koidukuma valguses Algamas uus päev Maapind on märg kui Kõndimas paljajalu Olen kesksuvel murul Suvetuuled on Ära puhutud viimaks nüüd Sügis tulemas Sirelipungad Kirsiõied roosatamas Mahe tuuleke Lumehelbed maas Käre pakane paugub Näkku lendab lund Varblane säutsub Pungad puhkemas puudel Ning põõsastel ka Tähed siravad Öö tumedas kaisus me Unemaal rändame
Kevad tuleb Tärkab kevad Kevad jällegi on käes, Kevad tasa koputab pakatavad täies väes, Vihm päiksesilmad loputab pungad põõsal, pungad puul, Siis lumememm reisima läheb aasal tansib lõunatuul. Öö taevasse riputab tähed Tuuleke kevade lõhna kannab Päike soojust juurde annab Lepik sinililli täis, Lumehangedest tekkinud ojad särab õie kõrval õis, Okstel pajukassipojad lõhnab värske rohutukk, Sinilill ärkab ja pilgutab silma ülane ja nurmenukk. Tärkab kevad Karupoeg uudistab kevadist ilma Aias vilistab kuldnokapaar Karupoisi kevad Õhus liblika lennukaar Õues nägin eile karu, Kevad
koolis käima, kui tarkust on vaja? Mida lapsed ei tea, seda teavad isa, ema ja õpetaja. Pärast luuletuse lugemist palub õpetaja lastel ära arvata, mis on tema selja taga peidus. Kui kõlab õige vastus võtab õpetaja vahtralehe selja tagant välja ning laulab ise lastele (kui võimalus näitab arvutist ka videot) : E.Salm, E. Lõbin - „Lehekene“ http://mudila.lastekas.ee/lastelaulud/lastelaul-lehekene [2015, november 25 ] : Lehekene kollane, langes meie õuele. Sosistas veel tuuleke, sügis jõudnud aasale. Lapsed õue jooksevad, lehekesi korjavad. Oi kui tore nendega, õues ringi keerelda. Pärast laulu laulmist paneb õpetaja vahtralehe laste lauale, meenutatakse viimast õueskäiku, kui lehti korjati. Räägitakse läbi, mis värvi lehed on kevadel ning mis värvi on nad sügisel. Õpetaja võtab enda laualt näidise. Näitab lastele, mida nad täna tegema hakkavad. Õpetaja käib laua juurest laua juurde, et kõik näidist ka lähedalt näeksid
Kirja adressaadiks võib olla: Füüsiline isik Ruuta Vajalik Ametiisik Ruuta Vajalik Juhatuse liige Kui adressaate on rohkem kui adressaadiväljale mahub (rohkem kui 4 adressaati), vormistatakse ülejäänud adressaadid lisaadressaadiväljale (asukoht allkirjast allpool), märkides ette sõna Sama Näide: Sama: AS Tuuleke AS Maasikas Adressaadi ees- ja perekonnanime ette võib märkida viisakusvormeli või akadeemilise tiitli lühendi Pr Ruuta Ratas Prof Ruuta Ratas Vastuskirjad adresseeritakse alati kirja saatnud isikule, kui dokumendis ei ole märgitud teist adressaati. Asukoht: adressaadi esimene rida trükitakse umbes 5,5 cm kaugusele plangi ülaservast, nii et aknaga ümbriku puhul oleks adressaat aknast tervikuna nähtav. Rea pikkus adressaadiväljal ei tohi ületada 7,6
käega ülalt alla) Neid keerleb, keerleb alla ( kätega ees ülalt alla spiraalikujulised liigutused) Vihm rabistab ja tõstab tuult ( käed ees ülal, sõrmede rippes liigutamine, siis käte paralleelsed lainetused ülal) Uks talvele on valla ( käed laia kaarega eest kõrvale alla) (Rekkaro, 1992) Sõbrale Vesiratas veere, veere, ojake sind aitab ( käed küünarliigesest kõverdatult vaheliti ees, käte vertikaalringid ümber üksteise) Tuuleratas keerle, keerle, tuuleke sind aitab ( sama, ringid vastassuunas) Ojakene, veega kanna ( käed ees vasakul, lainjad liigutused paremale) Tervitusi sõbrale (käega lehvitamine) Tuulekene, tiivad anna! ( käed eest üles laiali, vaade üles, sealt taha alla, pihud väljapoole) Külla lendan temale (käed kõrval, tiivalöökide matkimine) Tuulepalve Tuuleke, tuuleke, ilmataadi pojake! Tuuleke, tuuleke, kõrgel sinu kojake. Pühi puhtaks taevatee, et näeks tulla päikene! Päikesepalve
Ruumi jätkub seal ka külalistele ja perekondlikke tähtpäevi saab tähistada kodus. Linnades tingib ruumipuudus seda, et peaaegu kunagi ei kutsuta külalisi koju ning pidulikke sündmusi tähistatakse restoranides või nn. ühiskondlikes hoonetes (jaap. k. kaikan). Suvi on Jaapanis kuum ja niiske, seepärast pööratakse elamute ehitamisel peatähelepanu mitte küttele ja soojustamisele, vaid sellele, et ka kuumadel suvepäevadel pääseks tuuleke ruume jahutama. Tubade eraldamiseks ei ehitata kapitaalseid vaheseinu, vaid kasutatakse lükanduksi. Neid on kaht tüüpi - shji ja fusuma. Välisseinadki on sageli kõrvale lükatavad ning aknad on konstrueeritud lükandakendena. Traditsioonilises jaapani majas on esiku (genkan), koridoride ja köögi põrandad puidust, tubade põrandad on kaetud punutud mattidega (tatami). Kaasaegsetes majades on ka
Ruumi jätkub seal ka külalistele ja perekondlikke tähtpäevi saab tähistada kodus. Linnades tingib ruumipuudus seda, et peaaegu kunagi ei kutsuta külalisi koju ning pidulikke sündmusi tähistatakse restoranides või nn. ühiskondlikes hoonetes (jaap. k. kaikan). Suvi on Jaapanis kuum ja niiske, seepärast pööratakse elamute ehitamisel peatähelepanu mitte küttele ja soojustamisele, vaid sellele, et ka kuumadel suvepäevadel pääseks tuuleke ruume jahutama. Tubade eraldamiseks ei ehitata kapitaalseid vaheseinu, vaid kasutatakse lükanduksi. Neid on kaht tüüpi - shji ja fusuma. Välisseinadki on sageli kõrvale lükatavad ning aknad on konstrueeritud lükandakendena. Traditsioonilises jaapani majas on esiku (genkan), koridoride ja köögi põrandad puidust, tubade põrandad on kaetud punutud mattidega (tatami). Kaasaegsetes majades on ka tubades
kotiga või alla ja ilma!? Pehmete jalgadega maabusime cabana Curmatura külje all mäenõlva rohelisel lapikesel. Olime roninud üle aheliku ääre ja viibisime nüüd kuusemetsadega kaetud kaljuringis. Kuum grokk ja piparmündiõli salv päästsid meie hinged, loitev lõke maas ja säravad tähed selges öötaevas. 21. august, kolmapäev, matka 2. päev Meie rühmal vedas ilmadega kohutavalt. Kõik matkapäevad paistis päike, puhus mahe tuuleke. Kus me ka ei viibinud, meie ümber oli ilus ilm, vastasahelikus sähvisid välgud ja seisis vihmaloor. Igahommikuse rituaalina kummardasime ja tänasime eelneva ilusa päeva eest ja palusime järgnevteks päevadeks sama ilusat ilma. Jaa, jaa.. Täna on Velli sünnipäev! Vaatasime pilvevines Fagarasi poole ja läkitasime Vellile kosutava tervitusena SMS- tordi
„Kalevipojas“ esitatud mõtted ja ideed ning Koidula looming on ärkamisaja kese. Koidula looming seisab ärkamisaja luuletajate tekstikorpusest, sest on kunstiliselt kõrgemal tasemel. Hiljemgi võrreldi Koidula luulet teiste kirjanike omadega. Milline oli saksa romantismivaimus kirjutatud tekst? Kasutatakse kindlat kujundikeelt. Tekstides korduvad motiivid: lillerikkad aasad ja luhad, õitsevad lilled ja rohetavad puud ja põõsad, vulisevad vaiksed allikad, mahe tuuleke puhub heinamaa ja vee peale, puude otsas laulavad ööbikud ja põõsastes istuvad tuvikesed, kuskil õitsevad roosid ja taevas särab kuldne päike, öösel säravad tähed. Kasutatakse kõiki aasta- ja päevaaegu. Räägitakse lahkumisest ja kodust – idülliline ja elukauge. See on ideaalmaailma ja abstraktse maailma naiivne loomine – klišeelik ja lihtsustatud. Patriootlik isamaaluule; loodusluule või kodukohaluule – oluline ja populaarne baltisaksa kirjanduses 19
ja millised välja näevad. Rääkisid ka rääkida sellest, mis sellest loost lõpuks sai. Miks võiks jutustamisel kasutada pikemaid lauseid? Sinagi tegid täna lauseid pikemaks. Mis sõna sa panid lause sisse? Aga. Tegime kahest väikesest lausest ühe suure. Poiss ja jänes Oli ilus suvepäev. Päike paistis ja vaikne tuuleke puhus. Üks poiss kõndis metsas. Poisi nimi oli Tõnu. Tõnul oli uus vibu. Ta pidas oma uue vibuga jahti. Järsku nägi Tõnu jänest. Jänes oli valge ja pikkade kõrvadega. Ta sõi peenral porgandeid. Tõnul oli hea meel. Ta tahtis jänest vibust lasta, et temast endale lõunasööki keeta. Tõnu sihtis vibuga jänest. Kuid jänes märkas Tõnut ning hakkas haledasti nutma. Ta hakkas oma elu pärast paluma. Jänes nuttis nii kõvast, et Tõnul hakkas temast kahju
Muidugi olid saatus ja ühiskond tema vastu ühevõrra ülekohtused olnud -- et nii habrast olendit murda, poleks vaja olnud nii ülearu palju kannatusi ega piinu. Esmeralda oli pimedusse kadunud, maha maetud, mulda pandud, elavalt kinni müüritud. Kes teda varem oli näinud naervana, päikese käes tantsivana, oleks jahmatanud teda siin sellises seisundis nähes. Ta oli külm nagu öö, külm nagu surm, ükski tuuleke ei mänginud ta juustega, ühegi inimese hääl ei ulatunud ta kõrva, ükski päikesekiir ta silma. Ta konutas murtuna, aheldatuna maas, veekruusi ja leiva kõrval õlgedel veeloigus, mis kongi rõskusest oli tekkinud. Ta ei liigutanud 309 ennast, peaaegu ei hinganudki, sest ta oti kao tanud võime isegi kannatusi tunda. Phoebus, päike, keskpäev, avar taevas, Pariisi tänavad, tantsud käteplagina saatel, armastuse magusad
muud sihukesed -- ning pikki musti jooni -- need olid parved; mõnikord kuuldus aeru kriiksumist või segaseid hääli -- oli nii vaikne ja hääled kostsid kaugelt. Viimaks tekkis mõnda kohta veepinnale kriips, mida nähes me teadsime, et seal ujus palk käredas voolus, mis tema vastu põrkas. Udu keerles vee köhal, idataevas hakkas punetama, ka jõgi punas; metsaservalt paistis palkidest onn, -- kaugel teisel jõekaldal; vist oli seal puuladu. Siis tõusis kerge tuuleke ja lehvitas nii meeldivalt jahedust ja värskust; lõhnas nii magusasti metsade ja lillede järele. Mõnikord 327 aga tuli tuul teistsuguse lõhnaga, -- kuhugi oli surnud kalu vedelema jäetud ja need olid mädanema läinud. Viimaks tuli päevavalgus, kõik naeris päikesepaistel ja laululinnud hakkasid häälitsema. Nüüd ei võinud kerge suits enam tähelepanu äratada, seepärast võtsime mõned kalad õngede otsast ja keetsime sooja hommikusööki
annaabi.ee 
