Tõeprobleemiga pole mõtet vaeva näha. Tõde pole midagi sügavat, mida peaks otsima. Ehk polegi tõde olemas. Selgitage lähemalt tõefraasi funktsioone. ,,on tõsi, et". Stiililine, üldistav, kinnitav, väljendav otstarve. Kritiseerige deflatsionistlikku tõekäsitlust. Tõde on ikkagi tähtis. Milline on eri liiki teadmiste omavaheline seos? Kas üht liiki teadmist (nt oskusteadmist) saab teise liiki teadmisesse (nt et-teadmisse) "ümber tõlkida"? Tutvusteadmine, oskusteadmine, propositsiooniline teadmine (ehk et-teadmine, väitev teadmine). Pakuks, et see ,,tõlkimine" oleks igat pidi asjade ette kujutamine ja käiks ikkagi läbi et-teadmise Kuidas defineerida et-teadmist? Kus teadmine või mitteteadmine ei sõltu otseselt läbitud kogemustest või tegevustest. Milles seisneb teadmise traditsiooniline määratlus? Teadmine on õigustatud tõene uskumus Selgitage teadmise traditsioonilise määratluse uskumise ja õigustatuse tingimust.
ühiskondliku staatuse jne.) õigustamatult tahaplaanile (varjatult on teadja valgenahaline keskealine mees). 4. Empirismi ja ratsionalismi erimeelsused allika küsimuses: Empiristid leiavad, et ainus teadmiste allikas on kogemus. Ratsionalistid leiavad, et me saame teadmisi eelkõige läbi puhta mõistuse ja kogemusel on vähemtähtis roll. 5. Tutvusteadmise ja oskusteadmise erinevus: Tutvusteadmine ehk kogemuste kaudu saadud teadmine nt peavalu. Oskusteadmine ehk õpitud/selgeks tehtud teadmine nt salli kudumine. 6. Proportsiooniline teadmine: Ehk „et“ teadmine. Sisuline teadmine, mis toetub uurimustele, mitte kogemusele. Avalik, tõestatav ja loogiline teadmine. Nt: 2+4=6 7. Selgitage teadmise traditsioonilise määratluse kolme komponenti: Tõesuse tingimus ehk midagi teada, peab
Idealistlik ratsionalism (Platon): Kogemus ei saa anda tõelist teadmist, kuna kogemuse objektid on muutumises. Ainus tõeline teadmise allikas on inimmõistus, mis võib saavutada teadmise muutumatutest ideedest. Klassikaline ratsionalism (Descartes ja Leibniz): jääb nende kahe vahel. Me saame teadmisi eelkõige läbi puhta mõistuse (kogemusel on vähem tähtis roll). 24.Selgitage näidete varal tutvusteadmise ja oskusteadmise erinevust. Tutvusteadmine ehk kogemus-teadmine- selles tähenduses teadmisi omandame kellegagi või millegagi kokku puutudes. Ma tean, mis on peavalu (ma olen seda tundnud). Ma tean, mida tähendab lapse sünd, sest ma olen 3 last sünnitanud. Oskusteadmine ehk kuidas-teadmine- selles tähenduses teadmised ilmnevad teatud tegevuses ning neid omandatakse samuti vaid tegevuse kaudu. Ma tean, kuidas teha kunstlikku hingamist. Ma tean, kuidas keeta muna
1) Ma tean, et klaasis on vesi 2) Ma ei tea, et klaasis on H2O (kuna ma ei tea, et vesi = H2O) Seega 3) Vesi ei ole H2O Läbipaistmatuse kaalutlused ei rakendu kõiketeadmise puhul? Vastusepuu. Gulicki järgi – kas Mary omandab uusi teadmisi kui ta kogeb esimest korda punast? Jah, Ei (Churchland). Vastuseid teadmise argumendile. Kas Mary omandab uusi Teadmisi? Jah. Mis laadi teadmise Mary omandab? Oskusteadmine: uus äratundmisvõime(Lewis, Nemirow); faktiteadmine; tutvusteadmine(Conee, Tye). Oskusteadmine. Oskuse vastus: Nemirow, Lewis – Mary ei omanda uut teadmist faktidest, vaid oskusteadmise, know-how. Oskus ära tunda ning kujutleda vastavat kvaliteeti. Ei kohusta mittefüüsikalistele faktidele. Kuid kas oskus või võime on piisav eristamaks Mary’t enne ja pärast ruumist lahkumist? Keegi võib olla võimeline kujutlema teatud värvivarjundit, ent seni kuni ta pole seda võimet rakendanud, ei tea ta
Ratsionalismid Idealistlik ratsionalism (Platon): - Kogemus ei saa anda tõelist teadmist, sest kogemuse objektid on muutumises! Ainus tõelise teadmise allikas on inimmõistus, mis võib saavutada teadmise muutumatutest ideedest.Klassikaline ratsionalism (Descartes, Leibniz): - Me saame teadmisi eelkõige läbi puhta mõistuse (kogemusel on vähemtähtis roll). 6. Selgitage näidete varal tutvusteadmise ja oskusteadmise erinevust.1) Tutvusteadmine: - ehk kogemus-teadmine - ehk teadmine kui tuttavolek:Näited:-“Ma tean, mis on peavalu” (s.t ma olen seda tundnud) 2) Oskusteadmine: ehk kuidas-teadmine -ehk protseduuriline teadmine: - “Ma tean, kuidas teha kunstlikku hingamist” (s.t ma oskan seda teha) 7
Laias mõttes st sisaldab ka mälu ja sisekaemust. Idealistlik ratsionalism (Platon): kogemus ei saa anda tõelist teadmist, sest kogemuse objektid on muutumises. Ainus teadmise allikas on inimmõistus, mis võib saavutada teadmise muutumatutest ideedest. Klassikaline ratsionalism (Leibniz, Descartes): me saame teadmisi läbi puhta mõistuse (kogemusel on aga vähemtähtis roll). 5. Selgitage näidete varal tutvusteadmise ja oskusteadmise erinevust. Tutvusteadmine on kogemusteadmine. (teadmine kui tuttavolek) Ma tean, mis on peavalu. (sest ma olen seda tundnud) Ma tean, mida tähendab kaotada meest. (sest ma olen sõbra kaotuse läbi elanud). Oskusteadmine on kuidas-teadmine. (protseduuriline teadmine) Ma tean, kuidas siduda salli (ma oskan) Ma tean, kuidas teha kunstlikku hingamist (ma oskan) Ma tean, kuidas kasvatada kanepit (ma oskan) 6. Mis on propositsiooniline teadmine? Moodusta näide.
Tunnetuse mateeria ei sisalda endas mingit korrapärasust. Nähtustele annavad korrapära inimmõistuse aprioorsed vormid. 6. Miks pidada Platonit ratsionalismi aga mitte empirismi eelkäijaks? Kuna ta leiab, et kogemus ei saa anda tõelist teadmist, kuna kogemuse objektid on muutumises. Ta arvab, et ainus tõeline teadmiste allikas on inimmõistus, mis võib saavutada teadmise muutumatutest ideedest. 7. Selgitage näidete varal tutvusteadmise ja oskusteadmise erinevust? -Tutvusteadmine e. kogemus-teadmine kui tuttavolek: "Ma tean, mis on kõhuvalu" (olen seda tundnud) "Ma tean mis on kaotusvalu" (olen lähedase inimese kaotanud) "Ma tean seda poissi keskkoolist saati) -Oskusteadmine e. kuidas-teadmine: "Ma tean, kuidas füüsikas seda valemit kasutada" "Ma tean, kus asub Venemaa" "Ma tean, kuidas õmmelda sellikut" 8. Mis on propositsiooniline (et-teadmine) teadmine? Moodusta näide! Sisuline teadmine, mis toetub uurimustele, mitte kogemusele. Avalik, tõestatav ja loogiline
mõistusega. Tõeliselt on olemas ainult see, mis kunagi ei muutu, mis ei teki ega hävine. Tunnetamine on Platoni arvates meeldetulemine e. kõik tõesed teadmised pärinevad mõistusest enesest. Empiristid seevastu leiavad, et kõik teadmised pärinevad kogemusest, mille saame meelte kaudu (meie meeled aga petavad meid!). 7. Selgitage näidete varal tutvusteadmise ja oskusteadmise erinevust? Tutvusteadmine- Kogemus, e teadmine kui tuttavolek. Tuttavolek millegagi.Nt.''Ma tean mida tähendab peavalu, sest ma olen seda tundnud. Ma tean mida tähendab kaotada jalg see tähendab ma olen jala kaotuse läbi elanud. Oskusteadmine- Kuidas teadmine, Millegi tegemise oskus.Nt Ma tean kuidas teha kunstlikku hingamist st ma oskan seda teha. 8. Mis on propositsiooniline (et-teadmine) teadmine? Moodusta näide! Teadmine kui teatud informatsiooni omamine ehk teadmine-et
Tunnetuse mateeria ei sisalda endas mingit korrapärasust. Nähtustele annavad korrapära inimmõistuse aprioorsed vormid. 6. Miks pidada Platonit ratsionalismi aga mitte empirismi eelkäijaks? Kuna ta leiab, et kogemus ei saa anda tõelist teadmist, kuna kogemuse objektid on muutumises. Ta arvab, et ainus tõeline teadmiste allikas on inimmõistus, mis võib saavutada teadmise muutumatutest ideedest. 7. Selgitage näidete varal tutvusteadmise ja oskusteadmise erinevust! Tutvusteadmine e. kogemus-teadmine kui tuttavolek: - “Ma tean, mis on kõhuvalu” (olen seda tundnud); “Ma tean mis on kaotusvalu” (olen lähedase inimese kaotanud); Oskusteadmine e. kuidas-teadmine: - “Ma tean, kuidas füüsikas seda valemit kasutada” ; “Ma tean, kuidas õmmelda sellikut” 8. Mis on propositsiooniline teadmine? Moodusta näide! Sisuline teadmine, mis toetub uurimustele, mitte kogemusele. Avalik, tõestatav ja loogiline teadmine. nt. Ma tean, et 2+2=4 9
Seega pole meelelise maailma objekte tõeliselt olemaski. Tõeline on Platoni järgi ideede ehk eidoste (kr eidos) maailm. Ideed on muutumatud. Neid ei saa hävitada. Kuna ta leiab, et kogemus ei saa anda tõelist teadmist, kuna kogemuse objektid on muutumises. Ta arvab, et ainus tõeline teadmiste allikas on inimmõistus, mis võib saavutada teadmise muutumatutest ideedest. 5. Selgitage näidete varal tutvusteadmise ja oskusteadmise erinevust! 1) Tutvusteadmine e. kogemus-teadmine e. teadmine kui tuttavolek: “Ma tean mis on peavalu” (st ma olen seda tundnud) 2) Oskusteadmine e. kuidas-teadmine e. protseduuriline teadmine: “Ma tean, kuidas teha kunstlikku hingamist” (st oskan seda teha) 6. Mis on propositsiooniline teadmine? Moodusta näide! Propositsiooniline teadmine e. Et-teadmine: “Ma tean, et loeng toimub Lossi 3-325” “Ma tean, et 8 : 2 = 4” Propositsioonilist teadmist on tavaks jaotada kaheks: 1
annaabi.ee 
