Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Mis on arvutiviirused ja millist kahju need arvutile tekitavad?.................................................. 4 Kuidas arvutiviirused levivad?....................................................................................................4 Peamised arvuti viirusega nakatumise tunnused on järgmised:..................................................5 Viiruste ehitus ja talitlus............................................................................................................. 5 Nakatamissüsteem .............................
täiesti identse originaali) ja rakendama neid erinevatesse arvutisüsteemidesse, võrkudesse jne. objektidesse/ressurssidesse. Seejuures säilitavad koopiad võime edasiseks paljunemiseks. Nad on mõeldud häirima arvuti tööd, rikkuma kettale salvestatud andmeid, tekitama teie arvutile juurdepääsu teistele kasutajatele/häkkeritele, koguma paroole ja saatma neid edasi ning tegema muud sarnast. Samuti halvavad viirused arvutivõrgu tööd, tekitades üleliigset liiklust võrgus. Nende tegevused võivad olla: 1)täiesti kahjutud, mille tulemusena väheneb vaba mälu maht ketastel, halvenevad graafika- ja heliefektid jne. 2)kahjulikud, mis võivad viia tõsiste tõrgeteni arvuti töös 3)väga kahjulikud, mille tööalgoritmi on lisatud kindlad protseduurid, mis võivad viia programmide kaotuseni, hävitada andmed, kustutada arvuti tööks vajaliku informatsiooni 4)mitte kunagi kasulikud
valdaja saab kasutada analüüsimisel ja probleemide lahendamisel. Digitaalne (ingl. digital) omane andmetele, mis koosnevad numbritest. Informaatika on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb arvutite abil toimuva infotöötlusega. Infotöötlus on informatsiooniga süstemaatiline operatsioonide sooritamine (võib sisaldada ka andmeside ja bürooautomaatika operatsioone). Infotöötlussüsteem on üks või mitu andmetöötlussüsteemi (arvutid, välisseadmed, tarkvara, ka büroo- ja sideseadmed), mis sooritavad infotöötlust. Infosüsteem infot andev ja jagav infotöötlussüsteem koos oma organisatsiooniliste ressurssidega (tehnoloogiad, inimesed, finantsid, protsessid). Informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia (lüh. IKT) on arvutustehnika (arvutid ja lisaseadmed); kommunikatsioonitehnika (arvuti- ja telefonivõrgud; heli-, video- jm nõrkvooluseadmeid); info, mida transporditakse, töödeldakse või säilitatakse IKT vahendite
........................................................10 2 1. Ohutu ja turvalise arvuti kasutusviisi mõistmine Kui loote ühenduse Internetiga, lubate teistel inimestel oma arvutit kasutada või kui kasutate ühiselt faile, peaksite võtma meetmed arvuti kaitsmiseks. Miks? Sest on arvutikurjategijaid (mõnikord kutsutakse häkkeriteks), kes ründavad teiste inimeste arvuteid. Need inimesed võivad rünnata otse, murdes arvutisse Interneti kaudu sisse ja varastades isiklikku teavet, või kaudselt, luues ründetarkvara arvutite kahjustamiseks. Õnneks saate te aidata end kaitsta, võttes kasutusele mõned lihtsad ettevaatusabinõud. See artikkel kirjeldab ohte ja seda, mida te saate teha kaitseks nende vastu. 2. Arvuti kaitsmine Järgnevalt on toodud moodused, mille abil on võimalik oma arvutit potentsiaalsete ohtude vastu kaitsta.
........................................................10 2 1. Ohutu ja turvalise arvuti kasutusviisi mõistmine Kui loote ühenduse Internetiga, lubate teistel inimestel oma arvutit kasutada või kui kasutate ühiselt faile, peaksite võtma meetmed arvuti kaitsmiseks. Miks? Sest on arvutikurjategijaid (mõnikord kutsutakse häkkeriteks), kes ründavad teiste inimeste arvuteid. Need inimesed võivad rünnata otse, murdes arvutisse Interneti kaudu sisse ja varastades isiklikku teavet, või kaudselt, luues ründetarkvara arvutite kahjustamiseks. Õnneks saate te aidata end kaitsta, võttes kasutusele mõned lihtsad ettevaatusabinõud. See artikkel kirjeldab ohte ja seda, mida te saate teha kaitseks nende vastu. 2. Arvuti kaitsmine Järgnevalt on toodud moodused, mille abil on võimalik oma arvutit potentsiaalsete ohtude vastu kaitsta.
Välkmälukiipe monteeritakse välkmälu kaartidesse. Viimaseid esineb mitmes eri vormingus, sh. täismõõduline PC-kaart (ATA PC Card), CompactFlash, SmartMedia jms. vormingud. On olemas kaht tüüpi välkmäluliideseid. Esimene on ATA-liides, millel on samasugune 512-baidine plokisuurus nagu standardsel kõvaketta sektoril. Teine on varasem lineaar-välkmälu, mida kasutatakse ka programmide täitmiseks otse kiibilt (XIP). See nõuab Flash Translation Layer (FTL) või Flash File System (FFS) tarkvara kasutamist, et välkmälu paistaks arvutile kõvakettana. Virtuaalmälu (Virtual Memory) mõned opsüsteemid (näit.MS Windows) kasutavad virtuaalmälu. See on kujutletav mälupiirkond, millest osa paikneb muutmälus ja osa kõvakettal. Virtuaalmälul on oma mäluaadresside süsteem ning programmidkasutavad reaalsete mäluaadresside asemel neid virtuaalseid aadresse käskude ja andmete salvestamiseks. Kui programmi tegelikult täidetakse, siis muudetakse virtuaalsed aadressid
.............................................4 Jaosvara...................................................................................................................................4 Proovivara............................................................................................................................... 4 Vabavara................................................................................................................................. 4 Miks kasutada legaalset tarkvara?...............................................................................................4 Kellele on piraatlus kahjulik?..................................................................................................... 7 Ühiselt piraatluse vastu............................................................................................................... 8 Piraatlus arvutivõrkude vahendusel.......................................................................................... 10
...................3 2. MIS ON PIRAATLUS?.....................................................................................4 2.1 PIRAATLUSE LIIGID...............................................................................4 3. TARKVARAPIRAATLUS.............................................................................5 3.1 TARKVARAPIRAATLUSE LIIGID................................................................6 3.1.1 ARVUTIPROGRAMMIDE EBASEADUSLIK REPRODUTSEERIMINE...............6 3.1.2 TARKVARA VÕLTSIMINE......................................................................7 3.1.3 LITSENTITA PROGRAMMIDE INSTALLEERIMINE......................................8 3.1.4 PIRAATKOOPIATE LEVITAMINE INTERNETIS JA SELLE VAHENDUSEL SAADUD PIRAATKOOPIATE KASUTAMINE......................................................8 3.1.5 TARKVARA RENTIMINE VÕI LAENUTAMINE...........................................10 4. TARKVARAPIRAATLUSE NEGATIIVSED KÜLJED.........................................11 5
turvalisem. Esmalt võib vahet teha nende lahenduste eesmärkidel. Kui eesmärk on last kaitsta (heausklik parooli andmine, tarkvaraga viiruse alla laadimine vms), siis on tegelikult tehnilistest turvameetmetest kasulikum lapsele ohtude selgitamine ja turvalise käitumise 6 Internet täna maailmas õpetamine. Kodusesse arvutisse saab tekitada üsna turvalise ning limiteeritud keskkonna, kuid seal toimivad turvameetmed kaitsevad last ainult seni, kuni ta on selles keskkonnas. Internet on suur ja lai - kui ta satub arvutit kasutama sõbra juures, koolis või kusagil mujal, siis seal ei pruugi olla rakendatud samasuguseid turvameetmeid ning laps peab iseseisvalt ohutuid otsuseid vastu võtma. Just nimelt seetõttu tuleb ka lisaks tehnilistele turvameetmetele lapsele ka ohtudest rääkida ning õpetada teda ohutult käituma
turvastandardid · Mitmekasutajasüsteemide turve, DAC & MAC, usaldatavad süsteemid · Autentimismeetodid, paroolid, NIS(+), Kerberos, NT domeenid, LDAP kataloogid, Active Directory, single signon · PKI (avaliku võtme infrastruktuuride) idee, rakendamine autentimisel ja signeerimisel, hierarhiad · Ohud võrgus, tulemüürid, krüpto rakendamine · Rünnakute avastamine: IDS (Intrusion Detection System), logimine; taasteplaanid; turvaprobleemide PR · Viirused, ussid, trooja hobused, tagauksed, ... · Privaatsus ja anonüümsus Internetis · Pöördkodeerimine, seadused, kopeerimiskaitsed, ... Kirjandus · Infosüsteemide turve 1: turvarisk. Vello Hanson, Märt Laur, Monika Oit, Kristjan Alliksoo. Cybernetica AS, Tallinn 2009 · Infosüsteemide turve 2: turbetehnoloogia. Vello Hanson, Ahto Buldas, Tarvi Martens, Helger Lipmaa, Arne Ansper, Viljar Tulit. Küberneetika AS, Tallinn 1998 · Security Engineering. Ross Anderson, Wiley 2001
a firmas MITS esimene arvuti Altair-8800. See arvuti maksis 500 USD. Selle arvuti võimalused olid piiratud (operatiivmälu 256 baiti), klaviatuuri ja ekraani ei olnud. Sai populaarseks. Hilisemad variandid varustati monitoride ja klaviatuuriga. P.Allen ja B.Gates (tulevane firma Microsoft asutaja) töötasid selle arvuti tarvis sisseehitatud Basic-u interpretaatori. Firma MITS edusammud innustasid ka teisi firmasid arvutite alal tegutsema. Alustati ka üldotstarbelise tarkvara väljatöötamisega, nagu näiteks tekstiredaktor WordStar (1978.a.) ja tabeliprotsessor VisiCalc (1979.a.). Need väljatöötlused aitasid kaasa mikroarvutite(siis neid nii ka nimetati) edasisele tormisele arengule. Suure panuse personaalarvutite arendamisel ja kasutamisele võtmisel andis firma Apple. Tollal maailma suurim suurte arvutite tootja firma IBM ei kiirustanud mikroarvutite loomisega. Kuid vastav väljatöötajate grupp siiski loodi. Nendele anti vabad käed, selles
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
