Turutüübid Täielik konkurents Monopolistlik Oligopol Monopol konkurents Firmade arv Väga palju palju vähe (üksikud suurfirmad) üks (suur ettevõte) Toodang Ühesugune (hüvise Erinev (tooted on Erinev ja ühesugune Unikaalne (sarnased
1. Mikroökonoomika Uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude,/ kauba ja rahavooge üksikute kaupade lõikes. 2. Makroökonoomika Uurib majandust (kauba- ja rahavoogudega tervikuna) tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötusemäär, sisemajanduse koguprodukt , inflatsioonimäär. 3. Hüvised On üldmõiste, mille alla kuuluvad kaubad (commodities) ja teenused (services). 4. Turg On mehhanism, mille kaudu ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad ning hüviseid ning tootmistegureid vastastikku vahetavad. Tarbijad püüavad osta nii odavalt kui võimalik ja seega tootjad valmistavad hüvist nii odavalt kui võimalik. 5. Nõudlus On seos hüvise hinna ja koguse vahel, mida mingi ajaperioodi jooksul selle hinna juures soovitakse ja ollakse valmis OSTMA Nõudluse muutus väljendub nõudluskõvera nihkena. – NB! Nõudluse muutus ei ole sama, mis nõutava koguse muutus – Nõudluse muutus tähendab terve nõ...
Alternatiivkulude mõiste ja näited Alternatiivkulu on parimast alternatiivist loobumise hind (ressursi hulk mida oleks saanud teise hüvise tootmiseks kasutada). 8 Majandussüsteemide liigid ja nende iseloomustus Traditsiooniline majadnus juhivad kombed ja tavad Käsumajandus riigi poolt teostatav tsentraalne planeerimine. Turumajadnus Eraisikud jaotavad ressursse, kusjuures riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda. 9 Turumajanduse iseloomustus. Turutüübid ja nende iseloomustus Eraisikud jaotavad ressursse, kusjuures riik sätestab omanduõiguse ja kaitseb seda. Piiratud hüviste kasutusõiguse tagab turuinstitutsioon, kus hinnad kujunevad konkureerivate indiviidide vabas konkurentsis. Tegelikult kujutab enamik turumajandusi endast segamajandust, kus ressursside jaotuse määravad ära riik, traditsioonid ning turg käsikäes. 10 Mis on turunõudlus ja kuidas iseloomustatakse turunõudluskõverad. Nõudlusseadus
1.3. Majandusmudelid ja majandusteoreetilise analüüsi vahendid 2. NÕUDLUS JA PAKKUMINE: TURUMEHHANISM (II nädal) 2.1. Turg. Nõudlus ja selle mõjurid 2.2. Pakkumine ja selle mõjurid 2.3. Turu tasakaal 3. ELASTSUS (III nädal) 3.1. Nõudluse hinna-, sissetuleku- ja ristelastsus 3.2. Pakkumise elastsus 4. TOOTMINE JA KULUD (IV nädal) 4.1.Püsi- ja muutuvressursid 4.2.Lühiperioodi kulud 5. TÄIELIK KONKURENTS (V ja VI nädal) 5.1.Turutüübid 5.2.Kasumi maksimeerimine lühiperioodil 5.3.Kahjumi minimeerimine lühiperioodil 6. MITETÄIELIK KONKURENTS (VII nädal) 6.1. Monopol 6.2. Monopolistlik konkurents 6.3. Oligopol 7. MAJANDUSRESSURSSIDE TURG (VIII nädal) 7.1. Ressursside nõudlus 7.2. Kasumit maksimeeriva ressursside hulga kindlaksmääramine 8. RAHVAMAJANDUSE KOGUPRODUKTI MÕÕTMINE (IX nädal) 8.1.Sisemajanduse koguprodukt (SKP) 8.2.SKP mõõtmine 9
Turunduses on tarvis teada kulude jaotumist muutuv- ja püsikuludeks. Muutuvkulud on kulud, mis muutuvad proportsionaalselt tegevuse mahuga, näiteks tükitöötasu kulu, põhimaterjali kulu, tehnoloogilise energia kulu, transpordis küttekulu jne. Püsikulud on kulud, mis ei sõltu tegevusmahust, on muutumatud teatud ajaperioodil (aasta jne), näiteks tootmishoone amortisatsioon, juhatuse esimehe töötasu, bürooruumi rendikulu jne. 3. Konkurents . Erinevad turutüübid täiuslik konkurents, monopolistlik, oligopolistlik, puhas monopol. Vertikaalne konkurents asenduskaubad, uued sisenejad, tarnijad, toodete vahendajad. Hinnakujundusmeetodi valik a) kuludele baseeruvad meetodid. Plussid aitab kavandada püsivkulude katmiseks piisavat müügikatet, kui käivet ja püsivkulusid osatakse prognoosida. Miinused erinevate kaupade puhul on konkurents ja tarbija väärtustaju erinevad osadelt
Kordamisküsimused 2011 Hinnapoliitika ja strateegia MS.0283 1. Hind, selle erinevad tähendused: tootja, tarbija, ühiskonna jaoks Laiemas käsitluses (majandusteoorias) on hind mehhanism kaupade ja teenuste jaotamiseks potentsiaalsete tarbijate vahel ning konkurentsi kindlustamiseks müüjate vahel avatud turumajanduses. Konkreetsemas lähenduses mõeldakse hinnast kui teatud kindlast rahasummast, mille peame ohverdama soovitud toote eest. K.M. Monroe: Hind on raha (või teenuste ja kaupade) kogus, mille ostja vahetab müüja poolt pakutavate kaupade ja teenuste vastu. Erinevad lähtenurgad hinna käsitlemiseks: · Hind tarbija seisukohalt · Hind tootja seisukohalt · Hind ühiskonna seisukohalt Hinna erinevad nimetused (hind, palk, õppemaks, honorar, teenustasu, rent, üür, altkäemaks jne). 2. Hinna roll majanduses: turgu korrastav ja arengut juhtiv Lühiajalised muutused: hinna "turgu korrastav funktsioon" Pikaajalised muu...
tihedalt seotud turu struktuuriga. Kui tootmismahu kasvades pika perioodi keskmised kulud (LRATC) vähenevad, kogeb firma kasvavat mastaabisäästu. Ühikukulud võivad varieeruda, kui firma muudab tootmiskogust, kasutades konstantsete hindadega sisendeid, või sisendite hinnad muutuvad. Esimesel juhul toimub liikumine piki kulukõveraid, teisel juhul aga kõverate nihkumine. Loeng 9: Täieliku konkurentsi turg Turustruktuurid e turutüübid: Turustruktuur hõlmab vaadeldava turu iseloomulike joone: turul tegutsevate ettevõtete arv ja suurus toodangu iseloom turule tuleku ja sealt lahkumise tingimusi konkurentsi vorme Turustruktuure võib eristada nii toodangu- ja kui ka tootmistegurite turgudel. Toodanguturg on turg, kus müüakse kaupu, tooteid ja teenuseid. Toodanguturgu iseloomustab tavaliselt suur ostjate arv. Sellist turgu saab jagada nelja põhikategooriasse: täieliku konkurentsi turg (TKT)
on: Enne toote turule toomist ei tehtud tarbija- ja turu-uuringuid (28% juhtudest kukub uus toode läbi). Toode pole uus turu jaoks (24%) Tehnoloogiline viga (15%) 7. Tööstustarbija ja äritarbijaturg Turg on mehhanism, mille kaudu ostjad ja müüjad suhtlevad omavahel, määrates kauba hinnad ja nendega müüdavad-ostetavad kogused. Turuosa – ettevõtte toote osatähtsus vastava tooteturu üldises läbimüügis. Turutüübid: B2B turg - Äriturg business to business B2C turg - tarbijaturg business to consumer C2B turg - consumer to business C2C turg - consumer to consumer Tarbijaturu tunnused (B2C) Ärituru tunnused (B2B) Ostjaid on palju Ostjaid on vähe Ostukogused on väikesed Ostukogused on suured Ostjad on geograafiliselt hajutatud Ostjad on geograafiliselt kontsentreeritud
Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Need on kaks lähenemisviisi sama uurimisobjekti teaduslikuks käsitlemiseks. Majandusteooria tundmaõppimist alustatakse tavaliselt mikroökonoomilise majanduskäsitusega tutvumisest. Mikroökonoomika on teoreetiline majandusteaduslik distsipliin, mida iseloomustab rangetel eeldustel põhinev, üksiksubjektist lähtuv käsitlusviis. Mikroökonoomikas esile tulevaid seaduspärasusi on empiiriliselt rakse kontrollida. Makroökonoomika lähtepunktiks on rahvamajanduse kui terviku tulemuslikkuse mõõtmise ja majandussektorite seoste problemaatika. Kui majanduspoliitilised otsused põhinevad enamasti makroökonoomilistel järeldustel, siis makroökonoomilised seosed ise on sageli tuletatud mikroökonoomikast. Teoreetilise kontseptsiooni loomisel jääb kõrvale osa uurija poolt ebaoluliseks peetavaid üksikas...
tootmistaseme juures domineerima hakkav kahanev mastaabiefekt. 39 PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 6. TÄIELIK KONKURENTS JA TOOTMISE OPTIMEERIMINE 6.1. Täieliku konkurentsi olemus Vatsavalt konkurentsi iseloomule turul, saab turutüübid liigitada järgmiselt: Ø täielik konkurents Ø mittetäielik konkurents Kõigepealt antakse ülevaade täieliku konkurentsiga turu olemusest, omadustest ning sellest, kuidas sellisel turul ettevõtted optimeerivad oma tootmist (maksimeerivad kasumit või minimeerivad kahjumit). Täielikku konkurentsi iseloomustavad järgmised omadused: Ø väga palju firmasid
annaabi.ee 
