kerge üleastumise eest on seda inimest karistatud ülearu karmilt, mis teda ühiskonna vastu on kibestanud, näeb esimest vastupanu sellele ühiskonnale, mis teda välja ajas ja tema jaoks enesesäilitamise nüüd vaid kuriteo läbi võimalikuks tegi.See tähendabki mõelda abstraktselt, mitte näha mõrtsukas muud kui seda abstraktset, et ta on mõrtsukas, ja selle lihtsa omaduse põhjal hävitada kogu ülejäänud inimloomus.Teise näitena oma põhiidee kaitseks toob Hegel välja turunaise olukorraga(ehk üldistamine) kus ostja läheb turunaise juurde ja ütleb,et tema munad on mädad.Turunaine hakkab siis ostjat sõimama,sest ta julges tema munade kohta nii väita. Ta ei leia teises mitte kübetki head. Ta mõtleb abstraktselt,hakkab ostjat sõimama ja ühendab selles kõik,alustades ostja välimusest ning lõpetades kogu ülejäänud suguvõsaga.kõik teises inimeses on tema jaoks üksnes mädamunade värvi
sõimama tema vanemate pärast, kes näiteks olid alkohoolikud ja selle inimese veidikene ebatavalisema soengu pärast. See kõik viibki enamasti mingi sellise üldistuseni, et kuidas sina julged midagi öelda või teha, kui sinu see ja teine, mis ei puutu üldse tol hetkel asjasse, on teinud kunagi nii või on hetkel todamoodi. Lühidalt leitakse asjasse mitte-puutuvaid asju, mida üritatakse hetke lihtsa probleemiga ära siduda. Seda iseloomustab hästi Hegeli turunaise näide, kus turunaise mune mädaks pidanud neiut hakkas turunaine igatpidi sõimama kasutades selleks neiu vanemate minevikku ja neiu enda minevikku ja välimust, selle asemel, et lihtsalt öelda, et ei need munad ei ole mädad. Tema aga mõtles abstraktselt ja sidus kõik kokku selle neiu lihtsa arvamusega. Minu arust on see abstraktse mõtlemise teine poolus, kus inimesed seovad asjasse mitte-puutuvad asjad selle esialgse teoga ja enamasti teevad selle teo maha kasutades seda infot, kuigi see esialgne tegu ja
tuleks sellega ometi tegeleda, sest see tuletab meile meelde, kust me tuleme. · Iga inimene näeb asju oma vaatevinklist ja seega on eelarvamused kerged tulema (hukkamise näide). Inimene keeldub asjale mitmekülgselt lähenemast. · Abstraktne mõtlemine on justkui mingi ühe (reeglina negatiivse) aspekti põhjal kogu ,,asjale" väärtuse andmine. Näiteks turunaise süüdistuskõne mehele, kes tema munad mädaks tunnistas. G. Ryle ,,Abstraktsioonid" Filosoof üritab artiklis selgusele jõuda miks ei suuda inimene seletada abstraktseid mõisteid hoolimata sellest, et ta teab ise väga hästi, mida need tähendavad ja oskab neid sõnu ka igapäevaelus kasutada. Mõismine ja seletamine on kaks eri asja. Inimene mõistab mõistet, kuid ei suuda vastata abstraktsetele küsimustele selle kohta
mõrvarit oma tegusid tegema ning üritavad selgeks teha, kas nn mõrvar siiski on nii koletu inimene nagu enamus arvavad. Inimesed kes aga abstraktselt mõtlemist peavad paheks arvavad, et inimesed kes selliselt mõtlevad püüavad lihtsalt mõrtsukat kaitsta. Abstraktse mõtlemise ülimuslikkust toob ta esile inimestega, kes mõrvarit tema tegude eest pärgadega kiidaksid. Teises näites on ta toonud näitena tavalise turul juhtunud stseeni. Turunaise juurde kes müüs munasid, läks üks naine, kes ütles, et need munad on mädad ja ei kõlba müüa. Turumüüa seepeale kasutas abstraktse mõtlemise äärmusi ning paljalt selle öeldud lause pealt hakkas ta ette lugema, mis kõik on tolle naise välimuses viga ning millised koletud inimesed tema eelkäijad olid ja millega nad kõik hakkama said. Lõpetuseks sõimab ta naist veel ka häbiplekiks.
mõrtsukast. Miski, mis tundub ühele inimesele abstraktne, võib teisele olla jällegi midagi väga konkreetset. · Mõrtsuka näites selgus, kuidas abstraktsus ja konkreetsus võivad omavahel põimuda: näiteks, kuidas konkreetsest järeldustest jõuti abstraktse tulemuseni või kuidas abstraktne mõtlemine summutas täielikult konkreetse mõtlemise. Varieerumine toimus siiski läbi erinevate emotsioonide ja vaatevinklite. · Turunaise näites oli samuti näha, kuidas abstraktne mõtlemine hakkas inimese konkreetset mõtlemist piirama ning inimesest sai oma kinnisidee ohver. · Autori väide, et abstrakstset mõtlemist leidub enam harimatute seas sai kinnitust ka autori elulistest näidetest mõrtsukast ja turunaisest. · Inimene ei suuda kontrollida oma emotsioone ning samuti abstraktset mõtlemist. ,,Kostmine küsimusele: mis on valgustus?" Põhiidee: Inimesed on n.ö
,,Kes mõtleb abstraktselt?" Hegel Vastused küsimustele 1. Esimene näide tekstis abstraktse mõtlemise kohta on lugu sellest, kuidas mõrtsukat viiakse hukkamispaigale. Lihtrahvas ei näe muid omadusi selles mehes peale selle, et too on mõrtsukas. Teine konkreetne näide on teksti lõpus turunaise kohta, kes vihastab ostja peale, kui too ütleb, et naise munad on mädad. Vihane naine näeb ostjas ainult halba ja ütleb tema kohta nii palju negatiivseid asju, kui enda arvates leiab. 2. Mõlemad abstraksed mõtlemisviisid erinevad teineteisest suuresti, sest kui üks võtab terve isiksus kokku vaid ühe sõnaga, siis teine loob oma mõtetes segase pildi sellest, milline see inimene nende arvates on. Esimeses näites näevad inimesed ainult ühte omadust mõrtsukas
Põhjuseks oli lihtlabane saiavargus, kuna mehel oli kõht tühi. Naine mõistis teda ning pidas meest endaga samaväärseks inimeseks. Samas peremees ei proovinudki mõista põhjuseid, vaid kuuldes sõna vangla, pidas ta meest kurjategijaks ning ei soovinud temaga tegemist teha. Leian, et siinkohal mõtles ka peremees abstraktselt. Üldistamisel kuulub predikaat subjekti juurde ning näitena toob Hegel välja situatsiooni, kus ostja kritiseerib turunaise mune ning viimane võtab munade kritiseerimist iseenda kriitikana. Sellesse, mis munade kohta on öeldud, suhtub naine nii, nagu see oleks tema kohta öeldud. Seega üldistamise juures võetakse predikaati nii, nagu see iseloomustab subjekti. Üldistamise juures ongi aga vale see, et predikaat ja subjekt on teineteisest erinevad asjad, neil pole omavahel midagi tegemist. Mina arvan, et üldistamine on samuti inimeste puhul igapäevane nähtus, kuid samuti on ka see minu arvates vale
Hegel Esimese abstrektse mõtlemise viisi puhul seotakse kõi ülejäänud omadused objektis ühe ainsa asjaoluga. Hegeli tekstis oli ka näide, kus ostja ütles, et turueide munad on mädad. Turunaine mõtleb abstraktselt, ja ühendab kõik, alates kaelarätist, mütsist, särgist ning lõpetades sõrmede ja muude kehaosadega, samuti isa ja kogu ülejäänud suguvõsaga, täielikult selle kuritööga, et teine tema munad mädad leidis olevat. Turunaise abstraktne mõtlemine keskendus praegusele hetkele, mida ta sidus ka minevikuga. Teine abstraktne mõtlemine on taoline mõtlemine, mille puhul arvestatakse objektis, vaid peamist omadust ning selle põhjal jäetakse ülejäänud omadused kõrvale. Näiteks: mõrtsukat viiakse hukkamispaigale. Lihtrahva jaoks pole ta muud kui mõrtsukas, nad ei arvesta tema inimlikku poolt, sest nende arvates seda pole. Olen nõus, et mõelda saab mitmeti
Lisada oma arusaam nende kohta + mis on otsustus (määratlus) Oma teoses ,,Kes mõtleb abstraktselt?" toob Hegel abstraktse mõtlemise kohta mitu määratlust, mis väljenduvad kahes näites. Esimest määratlust kehastab mõrtsuka näide. Sel puhul näevad abstraktselt mõtlevad inimesed vaid mõrtsuka tapjaloomust, nad keskenduvad vaid ühele aspektile. Muu neid ei huvita, ei tunne keegi huvi tema mineku vastu vms. Teise määratluse näiteks on turunaise näide. Kui turunaine tundis end solvatuna, kuna talle öeldi, et ta munad on mädad, siis selle asemel, et teda ainult rumalaks sõimata ühendas ta kogu selle naise mineviku ja olemuse, et teist maatasa teha. Alates tema isast lõpetades tema riietega. Mõlemas juhtumis tekivad abstraktselt mõtlevale inimesele pähe otsustused ehk nad väidavad midagi millegi kohta. Esimeses näites tekib inimesele pähe otsustus ,,See mees on mõrvar".
eelarvamustel põhinev otsuste tegemine. Lihtsalt öeldes on harimatu siis lihtsalt keegi, kel pole mahti asjasse süveneda, mõttelaisk isik, massiinimene. Kui keegi on ära sildistatud, siis sellest piisab harimatule, et anda hinnang inimese kohta. Teise näite omapäraks on see kui harimatu tundeid on solvatud. Turunaine tundis end puudutatuna kui ostja kommenteeris tema mune, mis olevat mädanenud. See tegu kustutas turunaise jaoks aga igasuguse võimaluse, et ostjas midagi positiivset näha. Koheselt seostas ta absoluutselt iga omaduse negatiivsega ning maalis ostjast absurdselt halva pildi. Otsustus sisaldab subjekti ja predikaati. Kujutluste ühendamine teadvuses on otsustus. Otsustused jagunevad analüütilisteks ja sünteetilisteks ning aproorseteks (kogemustest sõltumatuteks) ja aposterioorseteks (kogemustel põhinevateks). 1
annaabi.ee 
