ANAFÜLAKTILINE ŠOKK Kristel Kõiv Anafülaktiline šokk- mis see on? ● Tegemist on raske allergilise reaktsiooniga, mis haarab kogu keha. ● Kujuneb välja mõne sekundi või minuti jooksul. ● Võib lõppeda surmaga. Mis toimub organismis? ● Verre eralduvad keemilised ained, mille tulemusena laienevad veresooned. ● Vererõhk langeb ja hingamisteed ahenevad -> põhjustades hingamisraskust. ● Lisaks võivad tursuda keel ja kurk. ● Hapniku transport organismis väheneb -> hapnikuvaegus. Tunnused: Üldised tunnused: Raskematel juhtudel: ● Punetav sügelev lööve või ● Hingamisraskused; tursunud nahapiirkond; ● kahvatu või punetav nahk; ● punased sügelevad silmad; ● keele, kurgu ja silmade ● käte, jalgade ja/või näo ümber nähtav turse; paistetus; ● segasus, rabelemine;
valu alakõhus. Arstiga tuleks nõu pidada ka Haiguse sümptomis: siis kui lapse seisund halveneb (ta kaebab Palavik peavalu ja kuklakangestust).[4] Peavalu Valulik neelamine Kõrvasüljenäärmete ning vahel ka lõua- ja keelealuste süljenäärmete turse. Poiste munandid võivad üles tursuda ja olla valulikud, tüdrukutel võib valutada kõhu Mumps alaosa.[2] NB! Poiste munandeid tuleb mumpsi korral hoolega jälgida, et need ei oleks turses. haiguse tüsistusena võib tekkida munandite põletik, mille tagajärjeks võib olla steriilsus. Turses süljenäärmed Kasutatud kirjandus 1. ,,Koolilapse tervis" Leida Kook 2
(adenosiintrifosfaadi) keemilistesse sidemetesse. Rakuhingamise lõpproduktid on CO2 ja H2O. Inimese hingamiselundkonna moodustavad ninaõõs, ninaneel, kõri (larynx), hingetoru (trahhea), kopsutorud (bronhid) ja kopsud. Ninaõõnes (cavum nasi) sissehingatav õhk soojeneb ja puhastub tänu selle seinu katvale limaskestale ning nn virveepiteelile. Limaskest on rikkalikult varustatud veresoonte ja närvikiududega. Limaskest võib kergesti tursuda. Ninavaheseina eesmises osas on veresooni eriti rohkelt, seal tekivad sagedamini ka ninaverejooksud. Ninaõõne ülemises osas paiknevad haistmisrakud. Ninaõõnde avaneb nina- pisarakanal. Ülaltoodust on mõistetav, miks suu kaudu hingamisel õhk piisavalt ei soojene ega puhastu. Kõri paikneb IV VI kaelalüli kõrgusel, see on toestatud kõhredega. Suurim neist on kilpkõhr, mis on kehapinnalt kombitav. Veel üks kõhr kõrikaas sulgeb neelamise ajal kõri,
väljaspoolt emakat temani jõudvaid helisid. Loode on ligikaudu 30 sentimetri pikkune ja kaalub umbes 600 grammi. [1, lk 35] Naise 6. raseduskuu ehk 21.-24. rasedusnädal Naine tunneb oma lapse liigutusi ning saab üha enam osa tema elurütmist. Liigutusi võib tunda sagedamini rahuolekus või istudes, sest siis on naise tähelepanu suunatud kehas toimuvale. Emakas on nüüd väikese arbuusi suurune ja asetades käe kõhule, võib tunda emakat nabast ülalpool. Päeva lõpuks võivad jalad tursuda. [2, lk 21] 25. nädal Loote kopsudes moodustub aine, mis aitab hingama hakkamisel kopsudel avaneda. Enneaegse sündimise korral on lapsel võimalus ellu jääda. Lootel on kasvanud paari sentimeetri pikkused juuksed. Nähtavad on ka kulmud ja ripsmed. [1, lk 37] 26. nädal Loode teeb regulaarseid hingamisliigutusi ja treenib oma hingamislihaseid. Loote nahk muutub vähem läbipaistvaks, arenevad lihased. Loote silmad reageerivad valgusele. Seistes tugeva
1. silmapõhjade ja nägemise kontroll 2. jalgade seisundi hindamine 3. neerude talituse kontroll 4. vererõhu jälgimine 5. vere kolesteroolisisalduse kontroll 6. veresoonte (kapillaaride) kontroll Diabeetiline retinopaatia ehk silmade kahjustus Kui diabeet on kestnud aastaid ja veresuhkru tasakaal ning selle väärtused ei ole olnud head, siis võivad silmapõhjadesse tekkida väikeste veresoonte laiendid, verevalumid, võrkkest võib tursuda ja sinna võivad ladestuda rasvad. Nende muutuste tagajärjel halveneb silma võrkkesta verevarustus, toitainete ja hapnikuga varustus. Selletõttu silmapõhi sidekoestub, mis võib viia võrkkesta eraldumiseni silmapõhjast ja lõpptulemusena tekib nägemise kaotus. 10 Diabeetiline nefropaatia ehk neerude kahjustus Vere liigese suhkrusisalduse tõttu võivad kahjustuda neerude kapillaarid. Need
haigust nimetatakse eri maades erinevalt - ockelbo Rootsis, pogosta Soomes või karjala palavik Venemaal. Viirus satub kehasse nakatunud sääse torkega, paljuneb ning põhjustab grippi meenutava haiguse kiire palaviku tõusu, külmavärinate, halva enesetunde ja liigesevaludega. Kui haigusnähud mõne päeva pärast taanduvad, kattub keha lööbega ning vaevama hakkab väiksemaid liigeseid mööda rändav jooksvat meenutav valu. Raskematel juhtudel võivad liigesed tursuda ning reumataoline haiguspilt püsib nädalaid või isegi kuid. Vähem uuritud, kuid Sindbis'ist kümneid kordi levinum on Inko-viirus. Selle kandjaks on kaks-kolm kümnest Soome maaelanikust. Lapimaal aga nakatub enamik inimesi sellesse juba enne 20. eluaastat. Soomlased näitasid hiljuti, et Inko on identne Jamestown Canyon- viirusega, mis tekitab mõningatel juhtudel entsefaliiti. Soomes kannavad sääsed edasi veel ka Snowshoe hare-viirust, mis on võimeline haigust tekitama.
Allergiat võib põhjustada ka keskkond. Toiduallergia kulgu võivad mõjutada: o toidu termiline töötlemine, o peensoole limaskesta seisund, o stress, o mao happesus, o teised allergeenid, o organismi tervislik seisund jne. Toiduallergia nähud ilmnevad eelkõige: o Hingamisteedes aevastamine, nohu, huuled, keel ja suulagi võivad tursuda. Võivad tekkida ka astmahood. o Seedekanalis oksendamine, kõhulahtisus o Nahal - lööve Reaktsioon allergeenile võib olla: o Vahetu avaldub suhteliselt ruttu (mõne minuti jooksul) o Hilisemat tüüpi avaldub tunde või päevi peale kokkupuudet allergeeniga Selleks, et allergia avalduks, peab antigeen läbima soolestiku limaskesta kaitsva barjääri ja esile kutsuma immuunvastuse.
stress, mao happesus jt tegurid. Toiduallergia kontrolli all hoidmine Toiduallergia kliiniline pilt võib olla väga erinev. Sümptomid võivad olla alates väga nõrkadest kuni äärmiselt rasketeni, isegi surmaga lõppeva anafülaktilise šokini. Toiduallergia kliinilised nähud avalduvad eelkõige hingamisteedes, seedekanalis, nahal. Hingamisteede vaevused väljenduvad aevastamise ja nohuna, huuled, keel ning suulagi võivad sügeleda ja tursuda. Toiduallergia võib väljenduda ka astmahoogudes, kuid toiduallergia ei ole bronhiaalastma üldine põhjus. Nahanähud avalduvad dermatiidi või muude urtikaarset tüüpi löövetena. Peamised seedekanali vaevused avalduvad oksendamise ja kõhulahtisusena. Imikutel on see peamiselt tingitud lehmapiimaallergiast. Rase peab toituma mitmekülgselt, et tagada organismi varustamine kõigi vajalike toitainetega. Rinnapiima imendub ka alkohol, ravimid, lisaained, saasteained.
vahatamine ja karvade kitkumisest, need kõik võivad põhjustada kapillaaride laienemise, tulemuseks on punetus. Erüteem on sage kõrvaltoime kiiritusravi patsientidel, kus on kokkupuude ioniseeriva kiirgusega. Enamasti esineb säärtel. Õrnad punased sõlmekesed siledal ja läikival nahal, läbimõõt on 1-5 cm. Hiljem võivad sõlmed kokku valguda ja kogu jalg võib tursuda ning nahk muutub kõvaks. Sõlmed muutuvad sinakaspunaseks,pruuniks,kollakaks ja lõpus roheliseks. Kaovad u 2-6 nädalaga. RAVI/SOOVITUS Erüteem on hästi ravitav. Raviks sobib kompress, jalgade ülespidi hoidmine ja vajadusel põletikuvastased ravimid. KAS ON NAKKAV? Kuna haigus ei ole nakkav, võin klienti teenindada. Saan talle soovitadad puhkamist ja kompressi
Hilisemad muutused raseda organismis: · psüühika muutused ( ärritub kergesti, käitumine veider )NB! Kõik tuleneb sisenõrenäärmete kohanemisest rasedusega hormoonid ! · kehatemperatuur võib olla 37 37,3 C · uneaeg võib pikeneda, väsimus suurem · rinnanäärmed suurenevad · kõhule ja reitele võivad tekkida "rasedustriibud" ( eriti ülekaalulistel ), näole "maksaplekid", mis kaovad peale sünnitust · raseduse lõpupoole võivad jalad tursuda ( kasutada tugisukki ) NB ! Tuleneb emaka surumisest vaagnaelunditele ! · kõrvetised raseduse lõpuperioodil mahutab magu vähem, sest loode surub altpoolt ( ka diafragmale, seetõttu ka hingamine raskem) · sagedam WC kasutamine loode surub põiele · kõhukinnisuse vältimiseks toituda normaalselt ja palju liikuda ! · valud seljas , osta apteegist kõhutoetusvöö ! Soovimatu rasedus ja abort
Oluline on igal aastal arstlik kontroll: o silmapõhjade ja nägemise kontroll o jalgade seisundi hindamine o neerude talituse kontroll o vererõhu jälgimine o vere kolesteroolisisalduse kontroll o veresoonte (kapillaaride) kontroll Diabeetiline retinopaatia ehk silmade kahjustus Kui diabeet on kestnud aastaid ja veresuhkru tasakaal ning selle väärtused ei ole olnud head, siis võivad silmapõhjadesse tekkida väikeste veresoonte laiendid, verevalumid, võrkkest võib tursuda ja sinna võivad ladestuda rasvad. Nende muutuste tagajärjel halveneb silma võrkkesta verevarustus, toitainete ja hapnikuga varustus. Diabeetilise retinopaatia staadiumid: 1 Algstaadiumis esinevad silmapõhjas väikeste veresoonte laiendid ja võrkkesta turse. Nägemisteravus tavaliselt ei muutu. (Mitteproliferatiivne retinopaatia). 2. Järgmises staadiumis on silmapõhja veresooned laiad, looklevad ja immitsevad verd.
Kuumuse tõttu. Kuumade, kuid kuivade gaaside sissehingamine kahjustab enamasti ainult ülemisi hingamisteid kuni häälepaelteni. Vedeliku sidumise teel limaskestast toimub kuumade gaaside kiire jahutamine. Erandiks on küllastunud veeauru sissehingamine. Siin saavad vigastada ka sügavamad hingamisteed. Limaskest on aluspinnaga vaid väga lõdvalt seotud. Vigastuse korral saab limaskest seetõttu kergesti koevedelikku vastu võtta, tursuda ja hingamisteid ahendada ja õhuliikumist tõkestada. See protsess kestab aga enamasti mõnda aega (tunde). Suurenev õhupuudus ja vilin sissehingamisel (vilistav sissehingamine e striidor) on kindlad hoiatusmärgid kasvavast ohust elule. Inhalatsioonitrauma kahtluse korral tuleb püüda teha kiire intubatsioon. Võimalik on ka kombineeritud vigastus, s.t termiline ja toksiline. Termilis-keemilised
annaabi.ee 
