Population Their population is estimated to be around 7000. The Arbore consists of a northern division called Gondorobba, and a southern division called Marle. The northern Arbore have a close relationship with the Tsamai, and the Marle have a close ancestral and cultural relationship with the Konso, who dwell on the northern shore of the Lake Turkana. language Arbore together with their neighbors Konso and the Burji have Cushitic Konso language. Government system Each major social division embraces two geographically distinct communities, or villages(dirr). The northern Arbore (Gondorobba) occupy the villages of Gandara`ba (their main center and the residence of their paramount chief), Kulam, and Kuyle and the Marle occupy the villages of Murale and Egude. These villages are autonomous social units.
esmase Homo liiki: väiksema ajuga ja väikeste hammastega Homo habilis ning suure ajuga (üle 700 cm³) ja suurte hammastega Homo rudolfensis. See tähendab kahe varase inimliigi eksisteerimist ühel ajal ja järelikult sõltumatut teket. Viimasel ajal kalduvad paljud paleoantropoloogid just teise (kaheliigilise) seisukoha poole. Selle järgi kuulusid Olduvai ja Lõuna-Aafrika fossiilid Homo habilis'ele ja Ida-Turkana omad rudolfensisele. Seda viimast vormi peetakse tõepärasemaks eellaseks hilisematele inimliikidele. Koht sugupuus Kui Homo habilis on tänapäeva inimese eellane, siis on ta inimese nendest eellastest vanim, keda võib õigusega nimetada mitte ahvinimeseks, vaid inimeseks. Homo habilis't peetakse inimese perekonna evolutsiooni vanimaks liigiks. Välimuse ja morfoloogia poolest oli see liik tänapäeva inimesest arvatavasti kõige kaugemal (kaugeim võis olla ka Homo rudolfensis).
- püstine inimene, pea eesosa laienes, nägu lamedam - naised olid võrreldes eelnevate eellastega suurema kasvuga - tööriistad olid arenenumad, pihukirved (Acheul stiil) - märgid tule kasutamisest, kuid pole teada, et valmistasid selle peal toitu Migreerusid Aafrikast välja Homo erectus 2 Elukohtade järgi jaotatud kümnekonnaks alamliigiks. Peamised leiud: Jaava inimene 1891 Indoneesia Pekingi mees 1923-1927 Hiina Dmanisi koljud 2005 Gruusiast leitud mitu koljut Turkana/Nariokotome poiss: 1984 Keenia, H. ergaster/erectus Neandertaallased 1 H. sapiens'iga väga lähedane liik, DNA kattub 99,5%. Teatud aja eksisteerisid koos. Olid H. sapiens'iga võrreldes suurema kolju ja peaga, kuid ka keha oli suurem. Võrreldes H. sapiens'iga arenguliselt aju kasv lõppes rutem. Samuti oli nende aju sümmeetrilisem. Libajas laup, suurem nina, kitsam lõug. - kasutasid keerukaid tööriistu, kombineerisid kuni 3 eri materjali (Moustier' kultuur) -
Meridiaan jagab maa kaheks erinevaks osaks. Idapoolmik madaldub India ookeani rannikule ja lääneosa tõuseb järsult Ida-Aafrika alanguvöötme piirkonna mägedeks ja platoodeks. Kenya asub ekvaatoril ja ekvatoriaalsed õhumassid liiguvad sealt üle kaks korda aastas, on seal 2 vihmast perioodi. Aprillist juunini on seal palju sademeid, oktoobris ja novembris on sademeid mõõdukalt. Ka õhutemperatuur on kevaditi ja sügiseti kõrgem. Siseveekogud hõlmavad 13400 km 2. Riigi loodeosas asub Turkana järv ning edelaosas Victoria järv. Jõgesid on vähe ja nende vooluhulk kõigub tugevasti, kuivaperioodil osa neist kuivab. Suurimad jõed on Galana ja Tana kagus, Turkwel loodes ja Nzoia läänes. Riigi suurim mägi on Mount Kenya (5199m). Kenya on arengumaa, kuid majandusgeograafili-selt asub ta heas kohas, kuna on ligipääs merele, samuti soe ja niiske kliima, mis soodustavad eksportartiklite kasvatamist. Nendeks on näiteks kohvi,
Hiljem on eristatud Aafrika inimlasi (Homo ergaster) ja Aasia leide (Homo erectus sensu stricto). Arvatakse, et ca. 1 miljon aastat tagasi oli see ainus teadaolev inimliik, eksisteerimise lõpuajal elas Indoneesias paralleelselt tänapäeva inimeste ning Homo floresensisega. Arvatakse, et Homo hedelbergensis on kujunenud selle liigi mõne populatsiooni põhjal. Tuntumaid leide: Jaava saarelt leitud kolju (nn Jaava mees), Ida-Aafrikast leitud Turkana poiss (ca 40% luudest säilinud). Tarkusehambad polnud lõikunud, 1,6 m pikkune, kaalus ca. 48 kg Kehapikkus 145–185 cm (Aafrika isenditel suurem), kehakaal 40-68 kg (meeste ja naiste kindel eristamine pole seni võimalik). Turkana poisi ajumaht oleks täiskasvanuna olnud hinnanguliselt ca 900 cm³. Kasutas ja valmistas tööriistu (Acheul'i tehnokompleks, vt 8. loeng). Homo floresensis ehk Florese inimene Üks viimaseid elus püsinud varaste inimlaste liike
1.8 milj - 140k a. tagasi. Liik oli pärit Aafrikast ning levis edasi tänapäeva Gruusia, India, Hiina aladele ning ka Jaava saarele. Homo erectused kasutasid tuld ja küpsetasid liha, mille tulemusel hakkas arvatavasti suurenema nende aju võimekus. Homo erectuse leide: Pithecanthropus erectus - Jaava inimene. Avastas Hollandi paleantropoloog Eugène Dubois. Sinatrophus pekinensis - Pekingi-Hiina inimene. Leiti Pekingist Zhoukoudiani koobastest. Nariokotome poiss ehk Turkana poiss on kõige paremini säilinud inimlane (Homo erectus). Leiti Turkana järve läänekaldalt (tänapäeva Keeniast). !Homo heidelbergensis - Heidelbergi inimene, arenes arvatavasti välja Homo erectusest u. 600k a. tagasi ning suri välja u. 200k a. tagasi. Tugevama kehaehitusega ja suurema ajumahuga kui Homo erectus. Arvatakse, et nendest kujuneisd välja neandertallased.
evolutsiooniliste muutuste toimumist ühtlase kiirusega (gradual change), teiste puhul pole aga vahepealseid lülisid leitud, võiksid nii katkestatud tasakaalu mudeli alusel kui ka pidevalt toimuvate muutuste teel toimunud uute liikide tekkimine olla eluslooduse evolutsiooni seisukohalt võrdse tähtsusega. Mõnikord võib kivististe üle jäädagi vaidlema. Samu leide interpreteerivad nii gradualistid kui ka punktualistid enda teooria kasuks. Näiteks Turkana järve põhjast Keenias on leitud tigude kivistisi, mida punktualistide koolkond peab kuuluvaks erinevatesse liikidesse, mis on tekkinud suhteliselt lühikese aja vältel. Gradualistid seevastu arvavad, et antud leidude morfoloogilised erinevused ei viita mitte erinevatele liikidele, vaid erinevused on liigisisesed. Katkestatud tasakaalu mudelit toetavad Jeremy Jacksoni ja Alan Cheethami poolt teostatud uuringud. Nad
ja madal laup. Näokolju oli ortognaatsem ja sõrmeluud lühemad ja sirgemad kui africanusel. Ajukolju maht u 530cm³. Elas märksa kuivemas ja karmimas keskkonnas kui africanus, oli kohastunud kõvale taimtoidule. Mõned luud, mis on leitud koos A. robustuse luudega annavad alust oletusele, et nad võisid neid kasutada kaevamiseks. Australopithecus boisei luid avastati esmakordselt 1959. a Olduvai kuristikust Tansaanias, hiljem lisandusid leiud Turkana järve idakaldalt Keenias ja Omost Etioopias. Luude vanus 2,31,1 milj a. On australopiteekuste seas kõige massiivsemate ja suuremate lõualuude ning purihammastega. Sagitaarne koljuhari, sarnakaared väga massiivsed. Ajukolju maht kuni 530cm³. Osad paleoantropoloogid peavad teda australopiteekus robustuse variandiks. Homo perekond Perekond Homo inimene. Esimene Homo liik u 2,62,5 milj a tagasi. Põlvnes
hammaste ja ajuga), teised aga tuletavad neist erinevustest kaks esmase Homo liiki: väiksema ajuga ja väikeste hammastega Homo habilis ning suure ajuga (üle 700 cm³) ja suurte hammastega Homo rudolfensis. See tähendab kahe varase inimliigi eksisteerimist ühel ajal ja järelikult sõltumatut teket. Viimasel ajal kalduvad paljud paleoantropoloogid just teise (kaheliigilise) seisukoha poole. Selle järgi kuulusid Olduvai ja Lõuna-Aafrika fossiilid Homo habilis'ele ja Ida-Turkana omad rudolfensisele. Seda viimast vormi peetakse tõepärasemaks eellaseks hilisematele inimliikidele. Oma nime sai osavinimene fossiilidega koos leitud tööriistade järgi. Kui Homo habilis on tänapäeva inimese eellane, siis on ta inimese nendest eellastest vanim, keda võib õigusega nimetada mitte ahvinimeseks, vaid inimeseks. Homo habilis't peetakse inimese perekonna evolutsiooni vanimaks liigiks. Välimuse
perekond Leakey (Louis ja Mary). 1931. aastal. Homo habilis (osav inimene). Homo habilise esimesed luud leidsid Louis ja Mary Leakey`id 1964. aastal Olduvai mäekurust. Tänapäeval eristatakse: homo habilis ja homo rudolfensis (2,6 – 1,6 miljonit aastat). Eoliidid Vanimad tööriistad 3,3 miljonit aastat vanad! Etioopiast Dikika piirkonnast luud, millel peal lõikejäljed (ca 3,3-3,4 miljoni aasta vanused). Kenya kirdeosast Turkana järve lähistelt leiti algelisi tööriistu (eoliitidelt äralöödud 150 killukest), mis 3,3 miljoni aasta vanused. Australopiteegid valmsitasid esemeid. 10.09.2015. a grupp antropolooge teatas uue homoniidi avastamisest (homo naledi) Homo naledi 2013. a leiti Lõuna-Aafrika vabariigist Johannesburgist 50 km kauguselt Tõusva Tähe koopast üle 1550 luutükikese vähemalt 15 luustikust Homo erectus (sirge inimene): (1,8 – 0,2 miljonit aastat tagasi elasid siin). Olulised rühmad:
· Zhoukoudiani koobas Hiinas (1920ndad) Sinanthropus pekihensis (Hiina-Pekingi inimene), u 500 000 a vana. Leiti ka tuhka ehk osati kasutada tuld · Heidelbergi alalõualuu 1907 Heidelbergi inimene, leide ka Aafrikast (u 1 mln a vanad). Arvatakse, et neist, kes Euroopasse rändasid, said neandertaallased, nendest, kes Aafrikasse jäid Homo sapiensid. · Nariokotome poiss (Turkana järve äärest) u 1,6 mln a vana. Oli 16-aastane kui suri, ilmselt igemepõletikust tingitud verepõletikku. Ta oli 1,6 m pikk, tarvitas küllaltki palju liha (nähtavasti tegelesid ise küttimisega), kuid ka palju erinevaid mugulaid väidetavalt aitas liha tarbimine kaasa aju arengule. Selgrookanali uurimisel selgus, et see (rind) on mõnes kohas kitsas ta ei omanud täpset kontrolli hingamise üle ja seega ei kõnelenud
tahutud kivi - Ei uurinud eriti ümbrust Homo erectus - Elas mitmel kontinendil - Püstine inimene, pea eesosa laienes, nägu lamedam - Naised võrreldes eellastega suuremat kasvu - Tööriistad olid rohkem arenenud, pihukirved (mida suurem kirves seda kõvem mees) - Kasutasid ka tuld, kuid mitte toidu valmistamiseks - Palju alamliike – Jaava inimene, Pekingi mees, Dmanisi koljud, Turkana/nariokotome poiss Neandertallased - Kaasaegsest inimesest keha ja kolju poolest suurem - Aju kasv lõppes rutem ja aju on sümmeetrilisem - Libajas laup, suurem nina, kitsam lõug - Kasutasid keerukaid tööriistu kombineerides kuni 3 eri materjali - Preverbaalsed kuid suutsid tööriistade loomise oskust edasi anda - Tööriistadel on ka mittefunktsionaalseid osasid, kasutasid värve – märk kultuurist - Matsid oma liikmeid - Harrastasid kannibalismi Leiud
S" 8W 32' 00'[ TUrin, Italy Turkana, L.. lake Turkey, country Turkey, country 84
annaabi.ee 
