saavutatud erakordselt suur võimsus ning kasutegur, mis ulatus 33%-ni. Olgu võrdluseks öeldud, et sama ajastu Euroopa jaamadel oli selleks keskmiselt kuni 23%. Saatja nimivõimsus oli 50kW, kuid absoluutne võimalik oleks võinud olla kuni 200kW, kui kõik tegurid maksimumini viia. Saatja lõppastme lampide jahutamiseks kasutati vett, mis liikus läbi jahutusbasseini jaamakompleksi hoovil. Talvel, kui väljas oli üle -20°C külma, oli basseinis vesi +5°C ringis [4]. Raadiomast leidis oma lõpu tänu enamlaste hävitustööle Saksa- Vene sõja hakul. 11. juulil 1941. aastal, kui Saksa Wehrmacht'I üksused lähenesid Türile, lasi Punaarmee saatejaama õhku (analoogselt toimiti ka Tallinna ja Tartu saatjatega). Kuna Saksa üksused lähenesid kiiresti ja sapöörüksus, kelle eesmärgiks oli saatja õhkida, ei jäänud punastel aega suursaatjat lahtimonteerida ja NSVLi vedada, õhati ta justkui kiusu pärast [5]. 2
kõhukinnisust ja urotrakti ifektsioone.(LOL) Kasvab naha verevarustus.Kuumastress ilmneb kuumakrampidena, -kurnatusena ning -rabandusena. TESTID: 1.Klassifitseeri järgnevad elektromagnetväljade allikad/tehnika nelja rühma (1-staatilised, 2-madal- , 3-kesk- ja 4-kõrgsageduslikud): (mõni neist võib olla ka kahes rühmas) A) Mobiiltelefon, (2) B) tavaline (õli)elektriradiaator, (2) C) kuvar,(3) D) raadiomast, (4) E) merenavigatsiooni raadioside, (4?) F) induktsioonkuumuti, (3) G) magnetresonantstomograafia(MRT), (4)(1) H) radar, (4) I) traadita telefon(4), J) trafo-alajaam(elektrienergia jaotus). "(2) 2.Kes liigitatakse elektromagnetväljade riskirühmadeks? A) Lapsed,B) rasedad naised,C) pensionieas inimesed,D) immatrikuleeritud õppurid, E) söömishäiretega inimesed" 3.Märgi, millist tüüpi optiline kiirgus levib silma eri kihtideni? (VT SILMAEHITUST) A) UVC B) UVB C) UVA D) Nähtav valgus
kõhukinnisust ja urotrakti ifektsioone.(LOL) Kasvab naha verevarustus.Kuumastress ilmneb kuumakrampidena, -kurnatusena ning -rabandusena. TESTID: 1.Klassifitseeri järgnevad elektromagnetväljade allikad/tehnika nelja rühma (1-staatilised, 2-madal- , 3-kesk- ja 4-kõrgsageduslikud): (mõni neist võib olla ka kahes rühmas) A) Mobiiltelefon, (2) B) tavaline (õli)elektriradiaator, (2) C) kuvar,(3) D) raadiomast, (4) E) merenavigatsiooni raadioside, (4?) F) induktsioonkuumuti, (3) G) magnetresonantstomograafia(MRT), (4)(1) H) radar, (4) I) traadita telefon(4), J) trafo-alajaam(elektrienergia jaotus). "(2) 2.Kes liigitatakse elektromagnetväljade riskirühmadeks? A) Lapsed,B) rasedad naised,C) pensionieas inimesed,D) immatrikuleeritud õppurid, E) söömishäiretega inimesed" 3.Märgi, millist tüüpi optiline kiirgus levib silma eri kihtideni? (VT SILMAEHITUST) A) UVC B) UVB C) UVA D) Nähtav valgus
Tähtsamaks religioonideks olid luteri usk ja õigeusk. Tekkis muinasusul põhinev taarausk. Ehitisi Eesti Vabariigi ajast Tartu, kaitseliidu 1930 Pärnu, rannahotell Haapsalu, politseinike senatoorium Eesti esimene pilvelõhkuja, Tallinnas draamateatri vastas Raadio (pidi riiklikult registeerima) 1924 anti eetrisse esimene Eesti raadiosaade. 1926 alustati igapäevase programmiga. Pildid: Hõbehall ringhäälingu buss, käidi üle eesti tegemas saateid. Eesti raadio edulugu, kõrgeim raadiomast oli Türil, raadiosignaal jõudis isegi Rootsi (veneväed lasid masti õhku) Teater Suuremad teatrid, tallinnas tartus, pärnus, viljandis Pildid: Suurnäitleja, Paul Pinna, peeti inimeseks kes pidi igalpool esinema Eliitnäitleja, ooperettistaar, Milvi Laid Sport Alates 1920.aastast osaleti olümpiamängudel 1920, I olümpiavõitja, tõstmises, Alfred Neuland Kuulus sportlane, kahekorda olümpiavõitja, Kreeka ja Rooma vabamaadlus, Kristjan Palusalu Paul Keres, 5kroonise peal, maletaja
Evald Aava "Vikerlased". Tegutsesid Heino Eller, Mart Saar, Gustav Ernesaks jt heliloojad. 1930-te II poolel muutus populaarseks salongimuusika, tõusis Raimond Valgre täht. Film & teater. Linastusid I helifilm ("Kuldämblik") ja I animafilm ("Kutsu Juku seiklused"). Olulisemad tegijad: Konstantin Märska ja Theodor Luts. Kutselisi teatreid oli Eestis 7. Tähed Liina Reiman, Ants Eskola, Ants Lauter jt. 1926 loodi "Raadio Ringhääling", 1937 püstitati Euroopa moodsaim raadiomast Türile. Tuntuim raadiohääl oli Felix Moor. Sport. Kiiresti kasvas spordiseltside hulk. 1920 osaletakse esmakordselt OM-l, enim medalaid tõid Eestile maadlejad. Tuntuim Kristjan Palusalu (2 kulda 1936.a Berliini OM-lt). Tuntuim Eesti sportlane maailmas oli maletaja Paul Keres. Eesti laskurid tulid 3 korda võistkondlikuks maailmameistriks. 33. BAASIDE AEG 1939-1940
Tegutsesid Heino Eller, Mart Saar, Gustav Ernesaks jt heliloojad. 1930-te II poolel muutus populaarseks salongimuusika, tõusis Raimond Valgre täht. Film ja teater Linastusid I helifilm ("Kuldämblik") ja I animafilm ("Kutsu Juku seiklused"). Olulisemad tegijad: Konstantin Märska ja Theodor Luts. Kutselisi teatreid oli Eestis 7. Tähed Liina Reiman, Ants Eskola, Ants Lauter jt. 1926 loodi "Raadio Ringhääling", 1937 püstitati Euroopa moodsaim raadiomast Türile. Tuntuim raadiohääl oli Felix Moor. Sport Kiiresti kasvas spordiseltside hulk. 1920 osaletakse esmakordselt OM-l, enim medalaid tõid Eestile maadlejad. Tuntuim Kristjan Palusalu (2 kulda 1936.a Berliini OM-lt). Tuntuim Eesti sportlane maailmas oli maletaja Paul Keres. Eesti laskurid tulid 3 korda võistkondlikuks maailmameistriks. Hilary Karu 67 D 11
Aava "Vikerlased". Tegutsesid Heino Eller, Mart Saar, Gustav Ernesaks jt heliloojad. 1930-te II poolel muutus populaarseks salongimuusika, tõusis Raimond Valgre täht. Film & teater. Linastusid I helifilm ("Kuldämblik") ja I animafilm ("Kutsu Juku seiklused"). Olulisemad tegijad: Konstantin Märska ja Theodor Luts. Kutselisi teatreid oli Eestis 7. Tähed Liina Reiman, Ants Eskola, Ants Lauter jt. 1926 loodi "Raadio Ringhääling", 1937 püstitati Euroopa moodsaim raadiomast Türile. Tuntuim raadiohääl oli Felix Moor. Sport. Kiiresti kasvas spordiseltside hulk. 1920 osaletakse esmakordselt OM-l, enim medalaid tõid Eestile maadlejad. Tuntuim Kristjan Palusalu (2 kulda 1936.a Berliini OM-lt). Tuntuim Eesti sportlane maailmas oli maletaja Paul Keres. Eesti laskurid tulid 3 korda võistkondlikuks maailmameistriks. EESTI ISESEISVUSE LÕPP (1939-1940) Tulenevalt Molotov - Ribbentropi Paktist hakkas NSVL Eesti Vabariigile jõulist survet avaldama.
annaabi.ee 
