Niisiis sai netist leitud väheke eestikeeleset tõlget turbode kohta. Teema on eestikeelseks tõlgitud sealsete inimeste poolt. Turbolaaduri ajalugu Esimese väljalaskegaasidel põhineva turbolaaduri töötles välja Sveitslane Dr. Alfred J. Buchi aastatel 1909-1912, aastaid enne seda, kui Garrett'i toodangud ilmusid turbolaadurite ,,pilti". Dr. Buchi oli ,,Sulzer Brothers Research Deparment'i" peainsener ning 1915. aastal pakkus välja esimese turbolaadimisega diiselmootori prototüübi. Sellegipoolest ei võitnud geeniuse ideed tol ajal poolehoidu, kui siis minimaalset. ,,General Electric" alustas turbolaadurite arendamist 1910'nendate lõpus. 1920. aastal sooritas
Turbokompressoriteareng Sisukord 1.Üle- ja turbolaadimine 2.Turbolaaduri tõhususe tõstmise teed 3.Heitgaaside möödavooluklapiga varustatud turbolaadur 4.Muutuva turbiinigeomeetriaga VTG turbolaadur 5.Muutuva siiberturbiiniga VST turbolaadur Üle- ja turbolaadimine Gaasijaotusmehhanismi ülesanne on realiseerida mootori gaasivahetusprotsessi. Seetõttu tuleb GJM-i ehituse juures käsitleda ka ülelaadurite ehitust ja nende tööprintsiipe. Ülelaadurid jagunevad õhulaaduriteks ja turbokompressoriteks. Õhulaadureid on väga erineva ehitusega
......................................................................................7 Kasutatud kirjandus............................................................................................................. 8 Sissejuhatus Iseseisva töö eesmärgiks on teostada pneumaatika hüdraulika kodune töö ja selle käigus selgitada iseendale turbo töö teooria ja töö põhimõte. Kuidas turbo toimib ja miks on turbo otstarbekas. Millest koosneb üks turbo ja milleks neid detaile vaja on. Turbolaaduri teooria Turbolaadur on praktiliselt väljalaskegaasidel töötav õhukompresser sellest saab kõige lihtsamini aru, kui jagada see kaheks põhiosaks. Nendeks on väljalaskegaaside abil töötav turbiin oma kojaga ning õhukompressor tema kojaga. Turbiin - Turbiin on turbolaaduri see pool, mis muundab väljalaskest saadava energia mehhaaniliseks energiaks, tänu millele pannakse keerlema kompressor. Kompressor - Kompressor on turbolaaduri teine pool, mis surub kokku sissetuleva õhu
SISSELASKETORUSTIKU RÕHU ANDUR Õhu sisselasketorustiku rõhuandurit kasutatakse siis, kui turbolaadur on arvutijuhitav ja mootori heitgaaside saastesisaldus peab vastama vähemalt EURO4 nõuetele. Tänu selle anduri informatsioonile, saab mootori arvuti täpsemalt juhtida heitgaasi tagastust ja mõningatel juhtudel ka silindritesse pihustatavat kütusekogust (kui tekib oht tahma tekkeks), sest õhukogus on täpsemini määratud. Peale selle on ka turbolaaduri töö arvuti pideva kontrolli all. · ÕHUKULUMÕÕTUR Kuumkilega õhukulumõõtur Õhukulumõõtur sisaldab kuumkile- elementi ja kahte termistori. Juhtplokk kuumutab kile-elemendi (õhuke nikli kile) ligikaudu 150...200 C-ni. Mööduv õhk jahutab seda ning siseneva õhu mass määratakse termistoride poolt mõõdetavate temperatuuride vahe järgi. Süsteem võib sisaldada ka NTC tüüpi temp. andurit, mille signaali ei vajata õhu massi määramiseks vaid mis
SISSELASKETORUSTIKU RÕHU ANDUR Õhu sisselasketorustiku rõhuandurit kasutatakse siis, kui turbolaadur on arvutijuhitav ja mootori heitgaaside saastesisaldus peab vastama vähemalt EURO4 nõuetele. Tänu selle anduri informatsioonile, saab mootori arvuti täpsemalt juhtida heitgaasi tagastust ja mõningatel juhtudel ka silindritesse pihustatavat kütusekogust (kui tekib oht tahma tekkeks), sest õhukogus on täpsemini määratud. Peale selle on ka turbolaaduri töö arvuti pideva kontrolli all. · ÕHUKULUMÕÕTUR Kuumkilega õhukulumõõtur Õhukulumõõtur sisaldab kuumkile- elementi ja kahte termistori. Juhtplokk kuumutab kile-elemendi (õhuke nikli kile) ligikaudu 150...200 C-ni. Mööduv õhk jahutab seda ning siseneva õhu mass määratakse termistoride poolt mõõdetavate temperatuuride vahe järgi. Süsteem võib sisaldada ka NTC tüüpi temp. andurit, mille signaali ei vajata õhu massi määramiseks vaid mis
solenoidid. Andurid * Injection pump speed sensor - monitors pump rotational speed Sissepritsepump kiirussensoritelt - monitorid pump pöörlemiskiirus * Fuel rack position sensor - monitors pump fuel rack position Kütuse rack asendi andur - monitorid pump kütuse rack seisukoht * Charge air pressure sensor - measures pressure side of the turbocharger Charge õhurõhu sensor - meetmed surve poolel turbolaaduri * Fuel pressure sensor Kütuse rõhu andur * Air cleaner vacuum pressure sensor Õhupuhastiga vaakumi rõhu andur * Engine position sensor Mootori asendi andur * Temperature sensors - measure various operating temperatures Temperatuuri andurid - meede eri töötemperatuurid o Intake temperature Sisselaskeõhu temperatuuri o Charge air temperature Charge õhutemperatuur o Coolant temperature Jahutusvedeliku temperatuur
6 Ühendusskeemil näidatud seadmete spetsifikatsioon V1300 Mootori diagnostika signaaltuli BSI Peaarvuti 0004 Näidikute plokk 1115 Nukkvõlli asendi andur 1150 Hõõgküünalde juhtplokk 1160 Hõõgküünlad 1203 Inertslüliti 1210 Etteandepump paagis 1220 Jahutusvedeliku temperatuuri andur 1221 Kütuse temperatuuri andur 1233 Turbolaaduri hõrendusklapi elektromagnetiline juhtklapp õhurõhu juhtimiseks 1253 Heitgaasi tagastuse (EGR) elektromagnetiline juhtklapp 1261 Gaasipedaali asendi andur 1263 Jahutatud õhu elektromagnetiline juhtklapp 1264 Sisselasketoru (T) avamisklapi elektromagnetiline juhtklapp 1277 Kõrgrõhu pumba kolmanda silindri väljalülimiseadme elektromagnetklapp 1282 Kütuselisandi juhtarvuti 1283 Kütuselisandi pump
Kasutusele võeti ,,õhupump" e turbolaadur. Turbolaadur käitatakse mootori heitgaasi energia arvelt. Sisselasketorustikku pumbates õhku turbolaaduriga, tõstes sellega sisselasketorustikus rõhku kuni 1,0...1,5 bar, sellega saavutatakse 25...40 % võimsuse kasv. Pumbaratas ja gaasiturbiin on ühel võllil. Pumbaratas annab mootori pöörlemissagedusel 1700 p/min õhku silindrisse ~ 100 kPa (1,0 bat) rõhul. Turbolaaduri võlli pöörlemissagedus võib ulatuda kuni 60000...70000 p/ min. Turbolaaduri õlitus on seotud mootori sundõlitussüsteemiga. Vahejahuti Rasketes tingimustes töötamise ajal võib turbolaaduris õhu temperatuur tõusta väga kõrgeks. Õhu temperatuuri tõusu tulemusel väheneb mootori silindrisse pumbatava õhu kogus. Silindrite täituvus õhuga väheneb (kuuma õhu tihedus on väiksem) ja küttesegu muutub rikkaks. Vahejahutis toimub turbolaaduri poolt pumbatava õhu jahutamine ja silindrisse satub rohkem õhku. Selle tagajärjel suureneb mootori võimsus.
Kollektorid valmistatakse korrosioonikindlast valuterasest. Summutid ehitatakse topelt korpustena. Peakorpuse sees on õhusoojenduskorpus, mis toodab sooja õhku kabiini ja karburaatori kütteks. Õhusoojenduskorpus omab soojenduspinna suurendamise eesmärgil palju mügarikke. Väljalaskekollektori konstrueerimisel tuleb arvestada, et kollektori ja summuti väljalaskesüsteemi hüdraulilise takistuse tegur oleks minimaalne ning nende ehitus ei kutsuks esile vasturõhu teket silindris. Ka turbolaaduri paigaldus väljalasketorustikusse kutsub esile heitgaaside vasturõhu teke. Turbiini konstruktsioon on valitud selline, et ta on võimeline tekitama maksimaalse energia minimaalse vastutakistuse korral.
B) Käivitusõhk 2.3.5 Ülelaadimissüsteem Peamasina koosseisu kuuluvad üheastmeline aksiaal-turbolaadur Napier 297 ja õhujahuti. Turbolaadur on paigutatud peamasina hooratta poolel ja on ühendatud õhujahutitega. Ülelaadimis õhujahuti on torutüüpi ja monteeritakse ahtripoolsessse karterisse. Õhku jahutatakse madala- ja kõrgtemperatuurilise kontuuri jahutusveega.Ülelaadimisõhu ressiver on integreeritud mootoriplokki. Turbolaaduri kompressor käitatakse mootori heitgaaside energial töötava gaasiturbiniga, mis asub samal võllil kompressoriga. Õhk kompressori imitakse masinaruumist läbi filtritest, sealt edasi õhk läheb läbi õhujahuti ressiverisse. Turbolaadur ülesanne on silindri täitmine suuremal rõhul kui õhurõhk, see soodustab silindri kiirema täitumise ja võimaldab teostada läbipuhe. 46
Veeretakistus sõltub: Auto massist Rehvide deformatsioonist Pöörlevate osade hõõrdetakistusest Tõusutakistus sõltub: Auto massist Tõusu suurusest Tõusutakistust ei saa mõjutada. Auto liikumisenergia tuleb ära kasutada täielikult, selleks lase enne mäeharja gaasipedaali tagasi. Turbolaadur annab mootorile võimsust ja pöördemoment sõltub sellest, kui suur kütuse kogus põleb töötakti ajal. Vahejahuti: Rasketes tingimustes töötamisel võib tõusta turbolaaduri temperatuur väga kõrgeks. vahejahuti toimub turbolaaduri poolt pumbatava õhu jahutamine. Mootori jahutussüsteem. Mootori jahutussüsteemi ülesanne on jahutada mootorit, et mootori lubatud temperatuurist ei suureneks. Kui kütuse energia märgitakse 100%-ga siis see jaguneb järgmiselt: Heitgaasi 25% Jahutus ja hõõrdekaod 35% Mootori abiseadmed 10% Mehaaniliseks energiaks väntvõllil 30-35% Normaalne töötava mootori jahutusvedeliku temperatuus on 85...95C
suurema koormusega rakenduste omeetriaga) kus see omakorda kokku surutakse. Kõrgrõhuga õhk suunatakse seejärel või jõuvõtuvõlli töötamise ajal). läbi laadeõhu jahuti ja mootori sisselasketorustiku. Jagades töö kahe turbolaaduri vahel, Jahutuspakett sisaldab uut efek- saavad mõlemad töötada maksimaalse efektiivsusega madalamatel mootoripööretel. See tiivsemat jahutusventilaatorit, Uus radiaator vähendab turbolaaduri komponentide koormust ja suurendab vastupidavust
..50 0C). Viimane turbiini tööd nähtavalt ei mõjuta. Turboülelaadimisega diiselmootorite projekteerimisel ja s = ps / Rs Ts ekspluateerimisel on väga tähtis mootori ja turbolaaduri koostöö. ps silindrisse antava õhu rõhk, Tänu väljalaskekollektori suurele mahule püsib kollektoris mootori töö ajal konstantne rõhk, st. silindrite töötsüklid peaaegu ei mõjuta Mootori ja turbokompressori koostöö analüüsimiseks kasutatakse Rs= 287[J/kg.kraad] gaasikonstant
annaabi.ee 
