sotsiaalse vastutuse tunne. 4. etapp algab 12. eluaastast ja kestab terve inimese eluea. Viimases etapis näitab laps loogilise sümbolite kasutuse kaudu abstraktsetest mõistetest arusaamist. Tema mõtlemisvõimesse on tekkinud hüpoteetilisuse moment. Üldiselt arvatakse, et enamik inimesi ei suuda kunagi saavutada selles etapis täiuslikkust, kuid see muudabki inimkonna huvitavaks, et me oleme erinevad. Mälu ja mõtlemist areng Mälu on tunnetusprotsessides ja tegevuses. Lapse mõtlemist ja mälu arendab ka see, kui lapsevanem loeb lapsele ette tema eale sobivat jutustust, luuletusi, liisusalme. Lugemise ajal laps jälgib pildil toimuvat ja kuulab jutustust, see soodustab kõige otsesemalt lapse mõtlemist. Laps kogub suurema osa informatsioonist nägemise ja kompimise abil. Kogemused tulevad ise tegutsedes ning laps üritab mingit asja korduvalt tehes seda enda jaoks selgeks mõelda .
Arengupsühholoogia Käsitleb vanusega seotud erinevusi käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes Läbiv küsimus: pärilikkuse ja kultuuri roll arengus Pärilikkuse ja keskkonna osa erinevate psüühiliste protsesside, võimete arengus Mõjutavad vastastikku - Geenidest sõltub tundlikkus keskkonna mõjude suhtes - Varane keskkonna stimulatsioon mõjutab aju arengut - Tundlikkus tuleneb bioloogilistest faktoritest Füüsiline areng - eri kehastruktuuride küpsemine Motoorne areng uute motoorsete vilumuste omandamine
oArengupsühholoogia käsitleb vanusega seotud erinevusi käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes Läbiv küsimus on pärilikkuse ja kultuuri roll arengus Temaatiline jaotus: füüsiline, motoorne, kognitiivne (intellektuaalse funktsioneerimise) ja sotsiaal- emotsionaalne areng. Kronoloogiline jaotus: · imikuiga: sünnieelne periood, vastsündinu, imik, väikelaps (0-2. eluaasta) - infancy · varane lapseiga ehk eelkooliiga (2.-7. eluaasta) · keskmine lapseiga ehk kooliiga (7.-12. eluaasta) · murdeiga (12.-19. eluaasta) · varane täisiga (20.-30
ARENGUPSÜHHOLOOGIA G. STANLEY HALL (1846-1924) arengupsühholoogia rajaja USAs. käsitleb vanusega seotud erinevusi käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes Läbiv küsimus: Pärilikkuse ja kultuuri roll arengus - Kultuure, kus rohkem tähelepanu füüsilisele arengule kui mänguasjadega mängimisele; Mänguasjade arv, raamatute arv Perioodid: imikuiga: sünnieelne periood, vastsündinu, imik, väikelaps (0-2. eluaasta) - varane lapseiga ehk eelkooliiga (2.-7. eluaasta) keskmine lapseiga ehk kooliiga (7.-12. eluaasta) murdeiga (12.-19. eluaasta) varane täisiga (20.-30
saavutamine, sotsiaalne vastutamine, täidesaatev funktsioon, reintegratsioon See intelligentsuse vorm hakkab täiskasvanueas langema: voolav intelligentsus Need on surmaga leppimise staadiumid: Eitus, viha, tingimine, depressioon, omaksvõtt Need neli õppejõudu pidasid teile selles aines loenguid: Tiia Tulviste, Astra Schults, Mairi Männamaa, Kaia Kastepõld-Tõrs Sellega tegeleb arengupsühholoogia: Vanusega seotud erinevused käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes Selle saavutamine on teismeea arenguliseks ülesandeks: iseseisvus ja autonoomia Iga hindamisvahendi puhul on olulised need kaks psühhomeetrilist näitajat: reliaablus ja valiidsus Aktiivsus- ja tähelepanuhäiret esineb rohkem sellest soost lastel: poistel Need on koolikiusamise vormid: Füüsiline, verbaalne, kaudne Enesetest – kognitiivne areng 1. Palun ühenda teooria, kirjeldus või termin autori nimega. a
oskusi. Kultuuriline arenguliin pakub tuge bioloogilisele arenguliinile hetkel kui see on vajalik. Tavalises arengus need liinid kattuvad. Ebatavalises arengus bioloogiline ja kultuuriline arenguliin lahknevad, enamasti on bioloogiline areng maha jäänud. Andekuse puhul on ette jõudnud. Tasandid probleemist rääkimiseks Käitumine esmalt paistab probleem välja käitumises Psüühika käitumine kujuneb tänu psüühikale, siin tasandil on probleemid tunnetusprotsessides Anatoomia, füsioloogia psüühika alus, mille järgi toimib, räägime närvidest, rakkudest jms Geenid ja keskkond kas geneetilises materjalis on midagi teisiti, kas keskkond pakub piisavalt stimulatsiooni Need tasandid on omavahel sõltuvuses aga rääkides tuleks neid lahus hoida. Hälbiva arengu iseärasused Psüühika tasandilt lähtuvalt Ühe valdkonna häiritus toob enamasti kaasa ka teiste valdkondade mõningase häirumise.
Teismeea uurimise vajadus tekkis nt siis kui lääne ühiskond sai piisavalt jõukaks, et säästa lapsi majanduslikust vastutusest. Mis on arengupsühholoogia? Arengupsühholoogias vaadeldakse süstemaatiliselt kõikvõimalikke muutusi arengus. Areng on seega süstemaatilised muutused alates munaraku viljastamisest kuni inimese surmani. Areng on kasvamine ja küpsemine. Arengupsühholoogia käsitleb vanusega seotud muutusi käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes. Arengupsühholoogia püüab käitumuslikke ja kogemuslikke muutusi teaduslikult seletada. Teadusharu saab inspiratsiooni osalt kasvu- ja evolutsiooniteooriast, teine osa seletustest käsitleb viise, kuidas erinevad kultuurid arengut suunavad. Arvesse tuleb võtta ka mitmesuguseid mõjusid, mida konkreetne ühiskond lapse arengule avaldab. Areng on tegelikkuses ühteaegu nii bioloogiline protsess kui ka kultuuri omandamine. Läbiv küsimus
oma tähelepanu suunata. Tunnetusprotsessid praktiliselt omandavad mingil hetkel selle tahtlikkuse dimensiooni, ma räägin metatunnetusest ka, et suudame ise jälgida, mis meie tunnetuses toimub ja suudame neid protsesse suunata, et nüüd tegelen meeldejätmisega, nüüd mõtlemisega. Suunata, kuidas ma täpselt mõtlen, see kõik on võimalik tänu sellele, et tekib juurde tahtlikkuse dimensioon. See esimestes tunnetusprotsessides ilmneb tähelepanus – nt nüüd vaatan sinna. Tahtmatu tähelepanu – on leitud seda, et tahtmatus tähelepanus on probleemid. Laps ei suuda keskenduda ümbritsevale keskkonnale, on häiritav kõrvalistest signaalidest. Sageli see laste puhul väljendub rahutuses või passiivsusest. Laps on rahutu, kui ta ei leia oma tähelepanule fookust, ka tahtmatult mitte. See tähelepanu ei jää millegi peale pidama, eksleb ringi. Passiivsus – laps jääb unistama
Emasrottidel see erinevus puudub. Samalaadne leid on tehtud ka inimloodetel, ent selle kehtivus võib olla küsitav · Aju vasakut & paremat poolkera ühendav mõhnkeha on oma teatud osas naistel suurem kui meestel & see erinevus võib põhjustada naiste suuremat edukust keelelistes ülesannetes · Soolisi erinevusi on leitud ka emotsioonidega seotud mandeltuuma teatud osade suuruses Tunnetuslikud erinevused sugude vahel · Sugudevahelised erinevused tunnetusprotsessides on vähesed, ent siiski olemas · Reeglina on mehed edukamad ruumilist tunnetust nõudvates ülesannetes, naised aga keelelistes ülesannetes · Lapsepõlves ületavad tüdrukud poisse enamuses tunnetuslikes ülesannetes, peale puberteeti pöördub see vahekord valdavalt meeste kasuks · Mõned psühholoogid apelleerivad meeste 15 % võrra suuremale ajumahule, teised nende vere kõrgemale testosterooni kontsentratsioonile
inimese olelusvõitluses), meetodiks kogemuse ja teadvuse analüüs. Põhiküsimus: Milline on psüühika olemasolu mõte ja otstarve? W. James: Inimkäitumist juhivad instinktid, mis aitavad kohaneda ja ellu jääda. Gestaltpsühholoogia (vormi- ja tervikupsühholoogia) vastukaaluks strukturalismile (psüühika ülesehituse põhimõtete ja komponentide otsingule) nägi ja otsis kõikjal tervikut. Meetodiks terviku otsimine tunnetusprotsessides. Põhiküsimus: Kuidas märgata psüühikas elementide asemel terviknähtusi? W. Köhler, K. Koffka, M. Wertheimer: Tervik on enam kui lihtsalt osade summa. Biheiviorism (käitumispsühholoogia) püüdis saavutada psühholoogia teaduslikkust ja eelkõige objektiivsust subjektiivse kogemuse, teadvuse uurimise välistamisega. Meetodiks käitumise täpne vaatlus ja registreerimine. Põhiküsimus: Kuidas saada võimalikult objektiivseid andmeid psüühika kohta? I.P. Pavlov, J. Watson, E.L
annaabi.ee 
