Tungraud (0)

Sarnased õppematerjalid

24

pptx

Autotõstukite liigid

Valgamaa Kutseõppekeskus AT-14 Andri Põldsepp AUTOTÕSTUKITE LIIGID Tungraud  Tungraud on tõsteseade.  Enne tungraua kasutust, tuleb alati kontrollida, kas tungraua tõstevõime on seadme või sõiduki tõstmiseks piisav.  Tungraua ülekoormamisel võib tungraud puruneda ja sellest tulenevalt võivad tekkida kehavigastused või materiaalne kahju. Tungraud Tungraua kasutamine:  Käsi asetada tungraua pumbahoovale.  Tehase poolt on täidetud õlipaak õiges koguses hüdraulikaõliga. Tungraua Kontrollida, ega õlikork pole lahti hooldamine: tulnud ega õli välja lekkinud.  Turvaventiil avatud, pumbake  Kui tungrauda ei

Tõsteseadmed

19

docx

Töökojaplaan

14.0 Standardne andmesilt 15.0 Katsetused Enne pakkimist on tõstukit katsetatud järgmiselt: 1) Tõstehoova ja osade üldine töötamine 2) Õlilekete ja muude puuduste kontroll 3) Langetusventiili ja ohutusseadmete katsetamine 4) Maksimaalse lubatud koormuse kontroll ja kalibreerimine Maaletooja: AS MECRO, Peterburi tee 44, Tallinn Töökoja seadmed ­ 2-posti tõstuk Rehvi balansseerimispink Rehvi montaazi pink Käi Hüdrauliline tungraud Toru painamis pink Valssimis pink Relakas Tööriistakapp (sisaldab kõiki võtmeid ja muud sinnamahtuvat varustust) Taskulamp Suruõhukompressor Suruõhul töötavad masinad Akutrell Klapisooveldamis ots akutrellile Õli kogumis anum Njuuton võti Õlifiltri võti Kruustangid Traatkeevitus Käigukastipukid Mootori tõste kraana Elektritali Kerevenituspink Hüdrauliline press Diagnostika arvuti ning sellega kaasnevad masinad Konditsioneeri hooldusseade Õli- ja määrdepump Rattapesumasin

Autode hooldus

28

docx

Auto hooldamine iseseisevtöö

.. tõstmiseks ja transportimiseks. Hüdraulilised kraanad pannakse tööle hüdraulilise käsiajami abil. Hüdrauliliste kraanade tõstenoolte pikkust saab muuta. Noole pikkuse muutmisel muutub kraana tõstejõud.  Agregaaditungraud Agregaaditungraud on töökojas suhteliselt vajalik töövahend. Sellega saab toestada raskemaid detaile (käigukast, mootor, kütusepaak, sumbutaja...) Hüdropressid  Hüdropress on oma olemuselt tavaline tungraud, mis on asetatud kindlate raamide vahele. Hüdropressi tööpõhimõte seisneb Pascali seaduses- rõhk mõjub igal pool võrdselt! Suurem kolb ja väiksem kolb erinevad teineteisest 2 korda. Kui väike kolb liigub maa x siis suurem kolb liigub maa 1/2 x, aga poole suurema jõuga. Samamoodi toimub ka näiteks ratta käigvahetus, kus madalama käiguga peab rohkem väntama, aga kergem on. Suurema käiguga on raskem vändata, aga vähem peab väntama.

Autode hooldus

7

odt

Müüritööd II

Tallinna Ehituskool Madis Aavik Müüritööd II Referaat Juhendaja: Boris Vahtre Tallinn 2013 1.Töökoha ohutus müüritöödel Töötaja peab kõrvaldama segavad asjad ja kontrollima valgustust. Lisaks peab ka kontrollima tööriistade korrasolekut. Müüri tohib laduda ainult töölaval või sisetellingutel seistes. Kui pikemat aega pole tellingutel töötatud, tuleb neid enne tööle asumist kontrollida. Tellingute ja töölavade laudisel peab seina ja materjali vahele jääma vähemalt 0,6m laiune kaitsepiirdega läbikäik Voodri ja karniisielementide ajutisi kinniteid ei tohi ära võtta enne mördi kivinemist. Pärast tööd tuleb töökoht korrastada. Lülitada välja elekter ja valgustus. Korrastama tellingud(praht, tööriistad, ehituspraht). Sulgema tellingud kõrvalistele isikutele. 2.Materjalide ohutu ladustamine Ehitusmaterjal, mille ladustamist väljas ei ole t

Ehitus

70

pdf

Saeõpetus

Saeõpetus 1. Bensiinimootorsae ehitus 1.1. Mootori ehitus 1.2. Mootori tööpõhimõte 1.3. Gaasijaotusmehhanism 2. Mootorsaagide toitesüsteem 2.1. Küttesegu koostis 2.2. Küttesegu valmistamine karburaatoris 2.3. Tühikäiguseadised ja käivitusseadised karburaatoris 2.4. Karburaatorite reguleerimine 2.5. Kasutatavad bensiinid ja õlid 3. Mootorsaagide süütesüsteem 3.1. Magneetosüüde 3.1. Elektronsüüde 4. Mootorsaagide jahutus- ja õlitussüsteem 4.1. Jahutussüsteem ja selle hooldamine 4.2. Õlitussüsteem ja selle hooldamine 5. Saeaparaat ja selle hooldamine 5.1. Jõuülekanne ja sidurid 5.2. Saeketid ja nende teritamine 5.3. Saeplaadid ja nende hooldamine 5.4. Vedavad tähtrattad 6. Saagide rikked, nende põhjused ja juhised remondiks 6.1. Mootorsaagide hooldus 7. Mootorsaagidega puude langetamine, laasimine ja järkamine 7.1. Langetamine 7.1. Laasimine 7.2. Järkamine 8. Langetamisel k

Seadmete õpetus

62

odt

Teedemasinate juhtimine ja hooldus

Teedemasinate juhtimine ja hooldus Teedeehituse masinate liigitus • Teedehituse ettevalmistustööde masinad • Tsüklilise tööga pinnasekaevetehnika • Pinnaste tihendusmasinad • Autoteede katendi ehitustehnika • Teede hooldustehnika • Transpordivahendid ja eritehnika • 1.5 Bituumen-sideainete jaoturid • 1.5.1 – gudranaatorid: • a) liikuvuselt: • iseliikuvad ja auto- • poolhaagis • rippseadmena • käsi • b) tööpõhimõttelt: • - mehaanilised • - pneumaatilised Pinnaste stabiliseerimise masinad Pinnase freesid: • pinnase kobestamiseks ja peenestamiseks Pinnae frees-segurid: pinnase kobestamine, peenestamine ja segamine sideainega • pinnasefreeside ja frees-segurite tööorganid • jäigad freesid • elastsed frees-kobestid • 2 võlliga segistid • laotus-silumisseadmed Teedeehitusmasiante arengusuunad Peamised arengu tende

Teedeehitus

58

doc

TÖÖOHUTUSNÕUDED TÖÖTAMISEKS LAEVAS MASINA - MEESKONNAS

TÖÖOHUTUSNÕUDED TÖÖTAMISEKS LAEVAS MASINA - MEESKONNAS 1. Iseseisvalt vahti masinaruumi lubatakse isikuid, kellel on vastav kutsekvalifikatsioon 2. Omab arstilkukomosioonti tõendit 3. Kes on tuttav tööohutus nõuetega ja on tõendanud seda oma alkirjaga. 4. Vähemalt 18 aastat vana 5. On kaine 6. On antud vahti astumisel terve. 7. Diiselmootorite ja teiste tehniliste agregaatide õige tehnilise ekspluatatsiooni eest vastutab vanemmehaanik, kellel lasub kohustus organiseerida ja tagada laeva masinaruumi vahiteenistus. 8. Vahimehaanik vastutab oma vahiajal õige ekspluatatsiooni eest laeva seadmete, agregaatide, süsteemide eest. 9. Kõrvalistel isikutel masinaruumis viibimine on keelatud. 10. Kõik mehanismide ja seadmete liikuvad osad peavad olema piiratud kaitse tõketega (käsipuud, tõkkisvõred, kaitserestid jne) ja nende maha monteerimine seadme või agregaadi töö ajal on keelatud. 11. Kõik kon

Laevandus

20

docx

Puhastuse konspekt

MUSTUS Mustus on mitme erineva aine (keemilise ühendi) segu, näiteks rasvad, õli, nõgi, savi, mikroobid jms. Mustus võib olla kinnistunud, vedel/märg või kuiv. Kust on mustus pärit? Veest (lubjasete, lubjaseep) Inimestelt (rasv, kõõm, mikroobid, eritised) Inimeste tegevusest (toiduvalmistamine, kosmeetikatoodete kasutamine, kütmine) Materjalidest (kemikaalide aurud, kulumine) Loodusest (loomade ­ ja taimede jäägid, muld, õietolm, mikroobid) Liiklusest ja tööstusest (nõgi, õlid, rasvad) Mustus laskub pinnale (tolm laskub mööblile, tuletikk kukub põrandale) mustem pind puutub kokku puhtama pinnaga (jalajäljed põrandal, sõrmejäljed ukselingil). Suurem osa mustusest satub ruumidesse jalatsitega jne (80%), vaid 20% olmeruumides olevast mustusest annab inimene ja tema tegutsemine seal ruumis.

Puhastusõpetus

Meedia

Kommentaarid (0)