Emotsioonid Afekt ehk afektiivne reaktsioon ehk tundepurse. Frustratsioon on psüühiline pingeseisund, mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist Meeleolu on püsiv tundmuslik seisund. Kui tundmused on suhteliselt lühiaegsed, siis püsivamat tundmuslikku kesta vaid mõned hetked, aga ärritatud meeleolu võib inimest vallata mitmeid päevi. Kirg - tähendab kannatust, piina) on termin, mida kasutatakse väga tugevate tunnete tähistamiseks mõne asja või inimese suhtes. Kirg on intensiivne emotsioon, vastupandamatu tunne, entusiasm või iha millegi järele. Emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused (hingamises, pulsis, näo verevarustuses jne), mida subjektiivselt tajutakse mingi tundmusena, mille
Häbi: süütunne, kohmetus, tusk, alandus, kahetsus 3 Emotsioonide otstarve Emotsioonid täiendavad mitmeid funktsioone: 1) emotsioonid hindavad-isikuid, olusid, situatsioone, nähtusi, seisundeid jne sõltuvalt sellest, kas need vastavad isiksuse vajadusel või mitte, kujundades niiviisi tegevuse tundmuslikku tooni; 2) emotsioonid ergutavad/pidurdavad aktiivsust- see toimub sõltuvalt hinnangust ja kujunenud tundmuslikust toonist, luues motivatsiooni ja ajendades tegevusele, annavad nad sellele vajaliku energeetilise tõuke ja aitavad kiiresti hakkama saada ootamatutes olukordades (käitumiseks valmisoleku funktsiooni on eriti rõhutanud Nico Frijda); 3) emotsioonid suunavad tähelepanu emotsionaalselt köitvale ja tähenduslikule, eluliselt olulisele;
Negatiivsed emotsioonid Laura Kukk 10A Emotsioonide kohta võime öelda, et need moodustavad inimese olemusest põhiosa. Igapäevases kõnepruugis mõistetakse selle all tundmuslikku hingeseisundit. Mõnikord, kui ratsionaalne mõtlemine väheneb, võib muutuda aga hoopiski oma emotsioonide orjaks. Kuid tänu sellele, et ühiskonnas on isikul kõrge ühiskondlik staatus, siis loob see soodsa pinnase emotsionaalsete kogemuste mõtlemisest eraldamisele. Emotsiooni kohta öeldakse, et see on negatiivne, kui ta äratab indiviidis vastumeelsuse, häirituse või hoopiski rahulolematuse tunde. Millised on aga kõike tavalisemad negatiivsed tundeavaldused?
psühholoogilist tervikut, mis sisaldab meie tundeid, hoiakuid, hinnangid. Põhimõtteliselt võib minakäsitluses eristada kirjeldavat ja hinnangulist aspekti. Kirjeldav (ehk kognitiivne) komponent koosneb teadmistest, mida kujutatakse skeemidena, mis sisaldavad personaalseid mälestusi, semantilisi tähendusi ning kontrollivad enesekohase informatsiooni töötlust. Sellele vastandina määratletakse enesehinnangut traditsiooniliselt kui minakontseptsiooni tundmuslikku avaldust, mis väljendab indiviidi enesekohast suhtumist. Vastandus kahe aspekti vahel on pingestatud (inimene võib endasse hästi suhtuda isegi juhul, kui tal puudub selleks teiste arvates küllaldane alus). Siiski peab tõdema, et sageli pole võimalik minakontseptsiooni kognitiivset ja hinnangulist aspekti teineteisest selgelt eraldada. Näiteks väide `saan õpingutega hästi hakkama' sisaldab nii kirjeldavat kui ka hinnangulist enesekohast informatsiooni.
Emotsioonide alla kuuluvad kõik positiivsed ja negatiivsed tundeelamused ja nad saadavad meid igapäevaelus pidevalt. 1.1 Millised ülesanded on emotsioonidel Emotsioonid täidavad mitmeid funktsioone, nagu: 1) Hindav funktsioon- isikute, olude, situatsioonide, nähtuste, seisundite jne hindamine sõltuvalt sellest, kas need vastavad isiksuse vajadustele või mitte, kujundades niiviisi tegevuse tundmuslikku tooni; 2) Motiveeriv ehk ajendav funktsioon- ergutavad või pidurdavad aktiivsust. See 1 Almann, Sirje. Tea ja toimeta. Kirjastus Ilo, 2003, lk 5. 2 http://et.wikipedia.org/wiki/Emotsioon 4 toimub sõltuvalt hinnangust ja kujunenud tundmuslikust toonist, kus emotsioonid loovad motivatsiooni ning ajendavad tegevusele või pidurdavad tegevust ja võimaldavad hakkama saada ootamatutes olukordades.
Kirjeldav ehk kognitiivne komponent koosneb teadmisest, mida kujutakse skeemidena, mis sisaldavad personaalseid mälestusi, semantilisi tähendusi ning kontrollivad enesekohase informatsiooni töötlust. Nimetatud teadmuslik komponent koosneb nii objektiivsest teadmisest kui ka isiku uskumustest enda omaduste kohta ("Tean, milline ma olen"). Vastandina mainitud kirjeldavale komponendile määratletakse enesehinnangut traditsiooniliselt kui mina- konseptsiooni afektiivset ehk tundmuslikku avaldust, mis väljendab indiviidi enesekohast suhtumist ("Suhtun nedasse hästi"). Näiteks Campbelli (1990) määratluse kohaselt on enesehinnang "minakonseptsiooni hinnanguline komponent, üldine enesekohane reflektiiv hoiak, mis on suunatud sellele, kuidas isik tunneb ennast kui hinnangu objekti ja mida arvab". Vastandus minakonseptsiooni kirjeldava ja hinnangulise osa vahel on pingestatud, kuivõrd hinnangul ei pruugi olla objektiivset alust. Inimene võib endasse hästi
paneb inimese liikuma,siis emotsioon annab sellele liikumisele,aktiivsusele energia ja jõu(rõõm,vaimustus,afekt jms) või vastupidi,võtab selle ära(ängistus,tusk,mure,hirm jt).Emotsioonid on vajaduste omamoodi subjektiivseks väljendajaks. 1.2 Emotsioonide otstarve Emotsioonid täidavad mitmeid funktsioone: 1)emotsioonid hindavad - isikuid,olusid,situatsioone,nähtusi,seisundeid jne sõltuvalt sellest,kas need vastavad isiksuse vajadustele või mitte,kujundades niiviisi tegevuse tundmuslikku tooni; 2)emotsioonid ergutavad/pidurdavad aktiivsust - see toimub sõltuvalt hinnangust ja kujunenud tundmuslikust toonist,luues motivatsiooni ja ajendades tegevusele,annavad nad sellele vajaliku energeetilise tõuke ja aitavad kiiretsi hakkama saada ootamatutes olukordades; 3)emotsioonid suunavad tähelepanu emotsionaalselt köitvale ja tähenduslikule,eluliselt olulisele; 4)emotsioonid stimuleerivad mälu; 5)emotsioonid väljendavad isiku suhtumist ja eelistusi ning on
konkreetset vormi, kus situatiivse tundmuse omadused on ilmekalt või selgelt välja kujunenud. Emotsioon on subjektiivne tundeelamuslik reageering sise- või välisärritajatele. (Bachmann ja Maruste, 2003: 211) Emotsioonid täidavad mitmeid funktsioone: 1. Emotsioonid hindavad isikuid, olusid, situatsioone, nähtusi, seisundeid jne sõltuvalt sellest, kes need vastavad isiksuse vajadustele või mitte, kujundades niivisi tegevuse tundmuslikku tooni; 2. Emotsioonid ergutavad/pidurdavad aktiivsust see toimub sõltuvalt hinnangust ja kujunenud tundmuslikust toonist, luues motivatsiooni ja ajendades tegevusele, annavad nad sellele vajalikku energeetilise tõuke ja aitavad kiiresti hakkama saada ootamatutes olukordades; 3. Emotsioonid suunavad tähelepanu emotsionaalselt köitvale ja tähenduslikule eluliselt olulisele; 4. Emotsioonid stimuleerivad mälu; 5
Asteenilised e passiivsed tundmused tundmused, mis suruvad maha organismi eluprotsesse, vähendavad energiat, pärsivad aktiivsust. Järgnevad tavaliselt ülekoormusele, konfliktidele, haigusele. Maailmanägemine on minoorne, meeleolu heitlik, surutud. Emotsioonide funktsioonid: 1) hindavad isikuid, olusid, situatsioone, nähtusi, seisundeid jne sõltuvalt sellest, kas need vastavad isiksuse vajadustele või mitte4, kujundades niiviisi tegevuse tundmuslikku tooni; 2) Energeetiline funktsioon - ergutavad/pidurdavad aktiivsust see toimib sõltuvalt hinnangust ja kujunenud tundmuslikust toonist, luues motivatsiooni ja ajendades tegevusele, annavad nad sellele vajaliku energeetilise tõuke ja aitavad kiiresti hakkama saada ootamatutes olukordades; 3) suunavad tähelepanu emotsionaalselt köitvale ja tähenduslikule eluliselt olulisele; 4) stimuleerivad mälu; mõjutavad päehõppimist, mõõdukas emotsioon parandab mälu, ülitugev
Inimese sotsiaalne loomus tekitab meis sotsiaalseid vajadusi, mis on sotsiaalsete suhete loomise aluseks. Paljude sotsiaalsete vajaduste seast on tähtsaimad armastuse- , eneseohverdus ehk altruismi-, teiste tunnetele kaasaelamise ehk empaatia-, usaldusväärsete ja püsivate suhete olemasolu ehk kiindumuse- ning mitmesugustesse inimkooslustesse kuulumise vajadus. 11. Emotsioonid 11.1. Mis on emotsioonid Igapäevases kõnepruugis mõeldakse emotsiooni all ennekõike tundmuslikku hingeseisundit. (Ma olen kurb). Psühholoogias on emotsiooni käsitlus laiem, hõlmates peale selle, mida inimene ise tunneb, mitmeid teisi tegureid, nagu näiteks emotsioone põhjustavad sündmused ja tegevused, mida see hingeseisund meid tegema sunnib. Prototüüpilise definitsiooni kohaselt on kolm peamist emotsiooni omadust: 1) Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks 2) Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid,
Emotsioonid on oma loomult: - liigilise kogemuse vormiks - vahendiks individuaalse kogemuse kujunemisel Emotsioonide funktsioonid Mis on emotsioonide otstarve? Mida emotsioon teeb ning miks nad on evolutsiooni arengus väljakujunenud? - emotsioonid hindavad – isikuid, olusid, situatsioone, nähtusi jms sõltuvalt sellest, kas need vastavad isiksuse vajadusele või mitte, kujundades niiviisi tegevuse tundmuslikku tooni - emotsioonid ergutavad/pidurdavad aktiivsust – see toimub sõltuvalt tundmuslikust toonist. Motivatsiooni luuakse ja ergutatakse aktiivsust tegevusele või vastupidi - emotsioonid suunavad tähelepanu – emotsionaalselt köitvale ja tähenduslikule - emotsioonid stimuleerivad mälu - emotsioonid väljendavad isiku suhtumisi, eelistusi ning on kommunikatsioonivahendiks Emotsioonide liigid NB
realistlikult oma võimeid. Peavad end teistest halvemaks. Usk võimetesse; eneseaktsepteerimine. Mitte ..................? muretsemine sellepärast, mida teised minust mõtlevad; optimism. Enesehinnangut käsitletakse mina- kontseptsiooni raamistikus. Kui mina käsitlus võib eristada kirjeldavat ja hinnangulist aspekti, siis enesehinnang puudutab mina hinnangulist osa. Enesehinnangut on määratletud kui mina kontseptsiooni afektiivset osa ehk tundmuslikku avaldust, mis valdavad inimese enesekohast suhtumist. Enesehinnangu hierarhiline struktuur: mina kontseptsiooni uurijad on inimese mina käsitlenud kui organiseeritud hinnangute kogumit, mille osad on üksteisega alluvussuhetes. Mina kontseptsiooni hierarhilise mudeli alusel on kõrgeimaks tasandiks inimese üldine enesehinnang. Sellele allutatud kaks spetsiifilist enesehinnangut- positiivne ja negatiivne akadeemiline ja mitteakadeemiline , mis omakorda jagunevad allkomponentideks. Nt
annaabi.ee 
