(19 ooperit ja laulumängu, 10 sümfooniat, 17 keelpillikvartetti, 22 klaverisonaati jne). Sellest mahukast loomingust tundsid Schuberti kaasaegsed peamiselt lühiteoseid, mis levisid kiiresti käsikirjadena. Ligi nelikümmend aastat pärast helilooja surma leidsid Schuberti loomingu austajad ühe Viini kirjastuse keldrilaost peaaegu kõik tema teoste käsikirjad. Schuberti muusikas on esindatud romantilise muusika iseloomulikud tunnused isikliku alatooniga tundelisest lüürikast traagikani ulatuvad meeleolud, homofooniline faktuur, pika kaarega laulev meloodika (ka instrumentaalteostes), tempo ja dünaamika kontrastid. Schubert oli klassikalise muusika ajaloos kõige suurem laulude looja (üle 600), ta muutis soololaulu võrdõiguslikuks instrumentaalzanritega. Ta kasutas ligi 90 erineva luuletaja tekste (Goethe, Shakespeare, Shiller jt). Tema laulude hulgas on nii lihtsaid salmilaule kui ka läbikomponeeritud keerukamaid struktuure
Ooper 19 sajand oli ooperi ajastu Franz Schubert 1797 1828 · Tema loomingust korraldati ta enda eluajal üksainus avalik konsert, mis toimus mõned kuud enne ta surma. · Ta jõudis oma lühikese elu vältel luua üle poolteise tuhande muusikateose. Enamasti olid need laulud ja klaveripalad. · esindatud romantilise muusika iseloomulikud tunnused isikliku alatooniga tundelisest lüürikast traagikani ulatuvad meeleolud, homofooniline faktuur, pika kaarega laulev meloodika, tempo ja dünaamika kontrastid. Ferenc Liszt 1811 1886 19. sajandi väljapaistvaim pianist, andekas helilooja, pedagoog, dirigent ja muusikapublist. Sündis saksa keelt kõnelevaks Ungari piirkonnas. · 1827 aastal eraldus ta oma sõpradest ja tuttavatest ning süvenes religioossesse müstikasse. Iga kontserdiga kogus ta üha enam kuulsust
zanrid ja muusikavormid(nt .klassikaline sonaaditsükkel)Samas tekkisid ka täiesti uued zanrid ja tsüklid .Kammermuusikas kujunes välja klaverisaatega soololaulud,mida hakati koondama tsüklitesse. 5. Mis olid Franz Schuberti loomingu peamised teemad? Vastus:Schubert on romantilise stiili esimene silmapaistev helilooja. Tema muusikas on esindatud romantilise muusika iseloomulikud tunnused – pikk voolav meloodia (ka instrumentaalteostes), isikliku alatooniga meeleolud tundelisest lüürikast sügava traagikani, suured kontrastid. Paljud teosed jätkavad veel oma vormi ja faktuuriga klassikalist suunda, kuid uus on muusika sisu ja tunneteväljendus. 6. Mis žanrile pani aluse Schubert? Nimeta paar teost sellest žanrist. Vastus:Schubert oli ka esimene ,kes hakkas oma laule koondama tsüklitesse ,millel oli läbiv peategelane ja tegevustik.Neist tuntumad on "Ilus holdrineiu" ja "Talvine teekond" 7
Paljuski olid eeskujuks Viini klassikud: Haydn, Mozart, Beethoven. Romantism valitses ka kirjanduses ja kujutavas kunstis. 2. Romantiline soololaul ja Schubert Romantilises laulus taotletakse võimalikult sõna ja muusika ühtsust. Klaver pole enam saatja rollis vaid võrdne lauljaga. Tähendusrikkad eel-, vahe- ja järelmängud. Schubert vaimustus Viini klassikutest. Tema muusikas on esindatud romantilise muusika iseloomulikud tunnused tundelisest lüürikast traagikani ulatuvad meeleolud, pika kaarega laulev meloodika, tempo ja dünaamika kontrastid. Tema kuulsaim sümfoonia on ,,Lõpetamata sümfoonia", mida on nimetatud ka esimeseks romantiliseks sümfooniaks. Schubert oli üks suurimaid laulude loojaid, kasutas 90 erineva luuletaja tekste. Kammermuusikas on ta loonud nii lühipalu kui ka tsüklilisi teoseid klaverile ning teoseid keelpillikoosseisudele. 3. Romantiline ooper ning Wagner
Kategoorilist imperatiivi, kui üldise seaduse puhast vormi. See on eetilise toimimise üldine ja hädavajalik põhimõte. “Tegutse nii, et sinu tahte maksiim võiks ühtlasi igal ajal olla maksev üldise sedausandluse põhimõttena“. 2. Praktilist teadvust. On olemas tahtevabadus, surematus ja jumalik, moraalne maailmakord, mille teostamine on moraalse mõistuse lõputu ülesanne. “Otsustusvõime kriitika” (1790) uurib võimalust, looduses toimuva üle otsustada tundelisest või mõistuspärasest otstarbekusest lähtudes ja püüab näidata mõistuse (aprioorse) osa selles protsessis. Ta leiab, et meile on antud ka siin kahes vormis võimeid: 1.meeleline naudingu ja ebameeldivuse tunne kui madalam võime ja 2. reflekteeriv otsustusvõime kui kõrgem vorm. Mõlema abil me tajume teatud harmooniat (ilu). Milline on meie tunnetele vastav üldine ja paratamatu ( aprioorne) mõõdupuu? Mõõdupuuks on siin otstarbekus. Kuna
Poeesia keskus-keisri õukond Sitsiilias, kus kujunes välja ka "uus mahe stiil" (dolce stil nuovo) st rohkete metafooridega armastusluule. Giacomo da Letint (notar) soneti loomine. Uued poeedid väärtustasid trubaduure järgides rafineeritust ja meisterlikkust. Luule intellektuaalne uuenemine algas Bolognas, kus asus Itaalia vanim ülikool. Suurim poeet enne Dantet -Guido Cavalcanti (1255 -1300)- Firenze arstokraat ja erudiit, kes püüdis mõista, mis eristab ideaalset tunnet inimese tundelisest loomusest. Mängis paradoksidega, püüdis ühendada äärmusi, et leida vastust küsimusele -mis on armastus. Uus luule tahtis saada filosoofiaks. Argumente otsides vajs see liitlasi. Kõige autoriteetsem oli Platon. "Uus mahe stiil" ja Paltoni filosoofia olid lähedased: armastus kui maailma ühtsuse peegelpilt. Dante Dantest teatakse väga vähe. Sündis Firenzes. Varases loomingus teos "Uus elu". Ta kuulus valgete gvelfide leeri. Gibelliinide mõju vähenemisel ja väljaajamisel
tagasi autobiograafilist aega mitme sugupõlveni. Üldinimliku asemele on tulnud väga konkreetne, muutusterikas ja reaalidest küllastunud aeg. ,,Vihm teeb toredaid asju" on varasemate kogudega võrreldes üldjoontes lüürilisem, malbem. Intellektuaalsed ja Krossile omased värsikonstruktsioonid on taandunud ja toimekat edasipürgimist asendab üha enam mõtlikkus, meenutus ja intiimne sisevaade. Isegi kogu pealkiri annab vihje tundelisest intiimsusest. Lüürilise põhitooniga kaasnevad muutused ka luule struktuuris: kordus on poolik ja varieeruv. Üllatavad liitsõnad, tuletised, täiendusvariandid ja muud sõnadega mängimised. Just mäng sõnadega näitab lugejale Krossi osavat sõnakasutust, mis täie jõu ja võimu võtab.(Kalda, 1991) 2.6 ,,Voog ja kolmpii" (1971) ja ,,Põhjatud silmapilgud" (1990) Luulekogu "Voog ja kolmpii" võtab hästi kokku kogu Krossi luule, kuna sellesse raamatusse
vajadus ei saa rahuldatud. - Vajadused on eesmärgid otstarbed. - Igat tunnet iseloomustav lause on seotud niisiis selle otstarbega. - Orgaanilise elu valdkonnas valitseb otstarbekuse printsiip. - Rahuldus mille ma saan, kui vaatlen elava organismi otstarbekat ehitust, seisab harmoonias selle objekti olemuse ja otstarbekusega. - See on objektiivne otstarbekus. - Otstarbekusele rajatud vaatlus on teleoloogiline. - Me võime otsustada tundelisest või mõistuspärasest otstarbekusest lähtuvalt. - Meil on meelelise naudingu ja ebameeldivuse tunne kui madalam võime. - Reflekteeriv otsustusvõime kui kõrgem vorm. - Üksnes otsustusvõime annab meile maailmas kui ühtses tervikus orienteeruda. - Me kasutame otsustusvõime "terve mõistuse" nime all. - Otsustusvõime tegevuse tulemuseks on praktilise eelistamine teoreetilisele inimest puudutavates küsimustes. - Otsustusvõimes peitub intuitsioon ja geniaalsus.
! 1) läbimõeldud probleemiasetust ! ! 2) hoidumist moraliseerimisest ! ! 3) autori isikupära ! ! 4) autori silmaringi avarust ning mõttesügavust Esseel ei ole väga kindlat ülesehitust, ent talle tuleks esitada teatavad nõuded: ! ! 1) Tekst võiks koosneda katkematust mõttearendusest - vahele ei tohiks jääda mõttelünki, tühikuid eri väidete vahel. ! ! 2) Tekst peaks sisaldama konflikti - kirjutist hoiab koos pinge ! ! 3) Teksti autorihoiak võiks olla püsiv - ei peaks hüplema tundelisest humoorikaks ja seejärel filosoofiliseks. ! ! 4) Hästi mõjub püänt e üllatuslik lõpp. Postmodernistlik proosa toob päevakorda TEKSTI mõiste. Lõhub zanrite piire. Vahel ei saa kindlalt öelda isegi seda, et tegemist on ilukirjandusliku tekstiga. Postmodernistlik kirjandus sisaldab lühivorme, mid ei saa nimetada miniatuurideks, sest neil puudub miniatuurile omane stiililine viimistletus ja täielikkuse mulje. Nende kohta pole
paljas meeleline taju kui madalam võime ja 2. praktiline mõistus kui kõrgem. Tahte aprioorse osana näitab ta: 1. Kategoorilist imperatiivi, kui üldise seaduse puhast vormi. See on eetilise toimimise üldine ja hädavalik põhimõte. 2. Praktiline teadvus, et on olemas tahtevabadus, surematus ja jumalik, moraalne maailmakord, mille teostamisele kaasaaitamine on moraalse mõistuse lõputu ülesanne. (3) Otsustusvõime kriitika uurib võimalust, looduses toimuva üle otsustada tundelisest või mõistuspärasest otstarbekusest lähtudes ja püüab näidata mõistuse (aprioorse) osa selles protsessis. Ta leiab, et meile on antud ka siin kahes vormis võimeid: 1.meeleline naudingu ja ebameeldivuse tunne kui madalam võime ja 2. reflekteeriv otsustusvõime kui kõrgem vorm. Mõistus annab siin aprioorse printsiibina otstarbekuse. Kõigis kolmes teoses otsib Kant üldist ja paratamatut terves meie vaimses omandis. See oli
Kui ma talitan, siis eeldades, et ka teised talitavad samamoodi. See maksiim on ka üldkehtiv igal ajal, igas olukorras. Nt varastamisel pean ma enne küsima, kas ma tahan, et kõik inimesed varastaksid. Kui ma otsustan varastada, siis ma pean tahtma, et ka kõik teised hakkaksid varastama. Iga inimene võib jõuda kategoorilise imperatiivini, kui ta kuulab oma südametunnistuse häält. ,,Otsustusvõime kriitikas" uurib Kant, kuidas looduses toimuva üle otsustada. Seda võib teha tundelisest, ent ka mõistusepärasest otstarbekusest lähtudes. Leiab, et meile on antud kahes vormis võimeid: meeleline naudngu ja ebameeldivuse tunne kui madalam võime ja reflekteeriv (peegeldav) otsustusvõime. Mõlema abil tajume harmooniat. Tunnetele vastav üldine ja paratamatu mõõdupuu on aga otstarbekus ning kuna seda võib tunda iga mõistuslik olend, siis sünnivad sarnased otsused. Vajalik on objektiivsus ning selle saab omandada, kui lähtuda mõistusepärasest otstarbekusest. 7. PILET
· Tegutse nii, et sinu tahte maksiim võiks ühtlasi igal · See on objektiivne otstarbekus. ajal olla maksev üldise seadusandluse · Otstarbekusele rajatud vaatlus on teleoloogiline. põhimõttena. · 0TSUSTUSVÕIME KRIITIKA · Anna oma tahtele üldkehtiva seaduse vorm · Me võime otsustada tundelisest või · Du kannst, denn du sollst! mõistuspärasest otstarbekusest lähtuvalt. · Praktiline mõistus sunnib meid tahtevabadusega · Meil on meelelise naudingu ja ebameeldivuse arvestama. tunne kui madalam võime. · Hea ja kuri · Reflekteeriv otsustusvõime kui kõrgem vorm.
annaabi.ee 
