Bioloogia 08.05.2012 Peaaju Suuraju · Moodustab 9/10 aju massist · Suuraju käärulises närvirakkude kogumikus tekib enamik tundeid, mõtteid ja tundeelamusi · Suuraju jagnb kaheks ajupoolkeraks, need on omavahel ühenduses närvikiududest silla mõhnkeha abil · Suuraju all paiknevad muud ajuosad, sh. väikeaju, ajusild, keskaju ja pikliaju Vasak ja parem ajupoolkera · Vasak ajupool juhib parema kehapoole tegevust ja parem aju pool vasaku kehapoole tegevust · Selle põhjuseks on ajusse saabuvate närvikiudude omavaheline ristumine · Enamasti on juhtivaks vasak ajupoolkera ja seetõttu on enamasti inimesed
Tekkinud žanrid: madrigal, missa, reekviem Heliloojad: Giovanni Pierluigi da Palestrina – Itaalia Orlando di Lasso – Madalmaad Kuulamine: Rahvaviisid, Vaimulik muusika Barokk(17.saj) Barokk sai alguse arhitektuurist. Barokk on pilkenimi, mis tähendab lopergust pärli. Barokk õitses õukondades ja katolikus kirikus. Baroki ajal omistati muusikalekunstiline väärtus. Muusika pidi kajastama äärmuslikke emotsioone ja kutsuma esile tundeelamusi. Tekkinud pillid: flööt, oboe, fagott, klavessiin Tekkinud žanrid: concerto grosso, prelüüd, fuuga, ooper, oratoorium, passioon, kantaat, ballett Heliloojad: Claudio Monteverdi – Itaalia Henry Purcell – Inglismaa Antonio Vivaldi – Itaalia Johann Sebastian Bach – Saksamaa Georg Friedrich Händel – Inglismaa Kuulamine: kaunistatud Klassitsism(18.saj) Klassitsism oli mõistuse ajastu. Sümfooniaorkestri koosseis kujunes välja klassitsismi ajal
Vasak ajupool juhib parema Osad: · Suuraju käärulises kehapoole tegevust ja parem Mõtlemiskeskus närvirakkude kogumikus tekib aju pool vasaku kehapoole kõnelemiskeskus enamik tundeid, mõtteid ja Meie aju vasak poolkera liigutuskeskus tundeelamusi mõtleb sõnadega Naha- ja lihastundlikkuse keskus Osad Parem poolkera aga mõtleb Maitsmiskeskus Väikeaju: reguleerig lihaste piltidega Haistmiskeskus koostood, tasakaal Kuulmiskeskus Nägemiskeskus Keskaju: edastab infot
endale mõni emotsionaalost. -Erinemissoov-inimene, kes soovib olla moodne orignaalne ostab kalleid ja/ja ainueksemplare, mida teised ei suuda endale hankida. -Turvalus tarve-kardetakse surma, haigusi, töökoha kaotust ja muid seesugu asju ning soovitakse olla nende eest kaitstud. -Meelelahutussoov- ei soovita elada ühetoonilist, igavat elu ning see juures allutakse näiteks turismiagentuuride reklaamidele, milles lubatakse küllaldaselt tundeelamusi ja rutiini ununemist. -Mugavustarve -inimene on loodud mugavaks, seetõttu seotakse igast vidinaid. - Jäljendamine- suures soovis küll olla teistest erinev, jäljendatakse alateadlikult populaarseid inimesi. Perekonna healolu- inimloomu omadus on soovida oma lähedastele head ja kindlustatud elu. See motiiv on uute majade, mänguasjade ja vitamiinide müümisel. Soov väikestviisi kaubelda- inimene mõtleb oma kasu peale. Ratsionaalsed motiivid
teavet ning tagab inimese mõtlemis- ja õppimis- võime. Aju kaalub umbes 1kg. Aju mass on sültjas ning tema pealispinnal on rohkem kortse kui kreeka pähklil. Aju asetseb löökide ja põrutuste eest kaitstuna ajukolju kolju lae all nn. luulises karbis. Kaitseülesandeid täidavad peale luu ka kolm membraankihti, mis paiknevad aju välispinna ja koljuluu sisepinna vahel. Üheksa kümnendiku ajumassist moodustab suuraju. Enamik tundeid, mõtteid ja tundeelamusi tekib suuraju käärulises närvirakkude kogumikus. Suuraju jaguneb kaheks ajupoolkeraks, need on omavahel ühenduses närvikiududest silla abil, mida nimetatakse mõhnkehaks. Suuraju all paiknevad muud ajuosad, sealhulgas väikeaju, ajusild, keskaju ja piklikaju. Viimase otsene jätk on seljaaju. Aju võtab signaale vastu ja saadab laiali närvide kaudu, mis kulgevad ajutüvest seljajusse. Inimesel on 12 paari peaajust lähtuvaid peaajunärve. Esimene
Püüdis lähendada tuntud geomeetrilistele kujunditele. Tema looming pani aluse impressionismile. 7. Milles seisneb Gauguini loomingu omapära? Mida ta oma maalidel kujutab? Kunstiniku tööde võlu seisneb erilises koloriidis, tavaliselt maalis ta objekti ühesainsas, põhitoonis. Ta kujutab oma maalidel loodusrahvaid. 8. Mida püüdis oma maalidel edasi anda Vincent van Gogh? Mis kunstivoolule pani ta oma loominguga aluse? Ta püüdis oma maalidel edasi anda tundeelamusi. Ta pani oma loominguga aluse espressionismi kunstivoolule. 9. Mis olid fovismi iseloomulikud jooned? 3 1) Kasutati puhtaid segamata värve, 2) maalid olid tasapinnalised, 3) väljendab kunstniku meeleolu, 4) värvid olid sageli vastupidised loodusele 10. Kes oli tuntuim fovistlik kunstnik? Mis oli tema loomingu eesmärk? Henri Matisse, kunsti eesmärk oli inimest rõõmustada 11. Mis on ekspressionismi iseloomulikud jooned? (4)
· ............... - paljas naine peseb end. Näib, nagu oleks läbi lukuaugu maalitud Auguste Renoir 1841-1919 - Teda loetakse suurepäraseks koloristiks (vormivõte) - Kannab edasi prantsuse maalikunsti võtteid. - Saanud inspiratsiooni rokokoo maalistiilist. - Järjekindel figuraalkompositsioonide meister. - Väheseid impressioniste, kelle loomingus võib näha tundeelamusi. · Kuulus on Renoir' akt naine kükitab küljega. Näib, et impressionistlik maalitehnika on kõige sobivam inimese keha rikkalike värvitoonide edasiandmisel. · Näitleja Samarie portree käega toetub lõua alla · .............................. kaks paljast naist vedelevad · "Daam mustas" kaks naist, mustad riided ja kübaratega · ............................. noor paljas tütarlaps istub · "Loozis" naine seisab rõdul ja vaatab teatrit
Tema biograafiatele toetus W.Shakespeare tragöödiates ,,Julius Caesar", ,,Antonius ja Kleopatra" ning ,,Coriolanus". Lukianos(u120-180)-Rooma perioodi kirjanik, retoorik ja satiirik, kelle tostel oli suur mõju renessansiaja kirjanikele ja ka satiirilistele ulmekirjandusteostele. Kallimachos(u 310-240)-hellenismiaja luuletaja,meister epigrammides ja õpetlikes eleegiates. Apollonios-hellenismiaja luuletaja, kuiva geograafiaga täidetud, kuid samas tundeelamusi edastava lühieepose argonautide sõidust kuldvillaku järele-,,Argonautika". Theokritos-hellenismiaja luuletaja, kes tõi luulesse idülli ja pastoraalse teema, kirjeldades karjuseluulet. Longos(2/3 saj. pKr)-hellenismiaja kirjanik, kes oli pastoraalse armastusromaani, kauni looduse taustal, autor-,,Daphnis ja Chloe". Aristoteles(384 eKr 7. märts 322 eKr)-vanakreeka filosoof, Aleksander Suure õpetaja. ,,Hingest" autor. Tema õpetus toetus Platoni õpetusele
ümbristeb inimest suhteliselt muutumatuna, ilmneb lapse jaoks erinevatel perioodidel täiesti erineval kujul ja mõjutab erinevaid omadusi ning võimeid. Esimesed seitse eluaastat on füüsilise kasvamise aeg. Eelkooliealine suhtleb maailmaga vahetute aistingute kaudu, mis kujundavad ja vormivad tema organismi. See on tahte, elujõu ja liikumise aeg. Kooliküpsuse saabudes muutub lapse suhe maailmaga - laps vaatab ümbritsevat uute silmadega. Aistingud kutsuvad nüüd esile tundeelamusi ja elavaid kujutluspilte. Maailma tajumisega seotud liikuvus säilib, kuid on läbi teinud esimese suure metamorfoosi - välisest liikuvusest sisemiseks tundeelu liikuvuseks. Murdeeas muutub aistingukogemus ja sellest tulenev kujutlus või tundekogemus mõisteks. Värvikad ja meeleolukad kujutluspildid taanduvad külmalt täpseteks abstraktsioonideks. Alles lapse- ja noorukiea viimasel etapil murdeea järel kujuneb välja iseseisev ja
arvu kasvades juhul, kui reklaamiteate teostust varieeritakse (põhisisu samaks jättes) ning tugevneb ja seejärel nõrgeneb juhul, kui teostust ei varieerita. (Kõrge osalusmääraga vastuvõtuolukorras tekib tüdimusefekt ka teostuse varieerimisel.) 13. Reklaamiteate mõjul kujunevate toote- või margihoiakute sõltuvus esilekutsutud tundmuste värvingust (väärtusest) ja ajast reklaamiteate esitamise ning hoiakute realiseerumise (mõõtmise) vahel: positiivseid tundeelamusi esile kutsuv reklaamiteade kutsub esile positiivseid hoiakumuutusi nii lühiajaliselt kui ka pikema ajavahemiku järel; emotsionaalselt neutraalne reklaamiteade on soodsam kui negatiivseid tundeelamusi esile kutsuv teade lühikese ajavahemiku järel, kuid vähemsoodus kestva ajavahemiku järel. 14. Reklaamiteate tajutud huvitavuse ja meeldivuse sõltuvus tema keerulisusest: reklaamiteate huvitavus kasvab tema keerulisuse ja ebatavalisuse
alkohooliku kõik koed ja elundid. Psühhoaktiivsete ainete seas kuulub alkoholile esimene koht agressiivsuse esilekutsumises. Alkohol suurendab impulsiivsust, teotsemist hetke ajel, mis muu hulgas suunab suureneva agressiivsuse nii lähedaste kui ka iseenda vastu. Alkoholism- kontrlolli kadumine joomise üle. Väike annus etüülalkoholi on rahustina psühhofarmakoloogiliselt peaaegu kordumatu – halvad emotsioonid kaovad, aga võime meeldivaid tundeelamusi kogeda jääb alles, ning närvisüsteem ei ole üldiselt pärsitud. Alkoholi osa enesetappudes, eriti meestel, on väga suur, kuna alkohol suurendab impulsiivust. Alkohol on tänapäeva ühiskonnas muutunud eluveest katkulevitajaks. Käitumuslik või sotsiaalne sõltuvus – komme teatud puhul teatud jooke juua.
aastaselt, kuid nüüd, et hea on last saada kolmekümneselt. See, mis on normiks täna, ei pruugi seda olla viiekümne aasta pärast ning seega on mõistlik igal perel ise otsustada, mis on parim nende pere jaoks. Pere lisa saamine on paljudse laste jaoks traumeeriv kogemus. Laps, kellel varem oli kogu vanemate tähelepanu, peab nüüd õppima seda jagama väikese õe või vennaga, ta peab õppima jagama ka kõike muud. Lapsed elavad läbi tõelisi tundeelamusi, sest nad samaaegselt ei salli, aga samas ka armastavad uut beebit. Paljud lapsed arvavad, et nendest ei piisanud vanemale ja et oli vaja muretseda uus laps. Seda teades, mõistame ka, miks paljud nooremad lapsed peres tunnevad ennast erakordselt enesekindlalt. Nemad ei ole pidanud kunagi tundma seda, et neid on asendatud kellegagi nooremaga. Õdede-vendade olemasolu on ka muidugi suur õnn. Neil on alati üksteisele seltsi pakkuda, kui vanemad on hõvatud millegi muuga
paranemise. Harjutused ja liigutused hoiavad liigeseid pidevas liikumises ning vähendavad nende jäigastumise riski. Koormus parandab liigeskõhrede toitumist, mis väldib liigespindade kulumist ja ka luuhõrenemist ehk osteoporoosi. Lihaste hea toonus hoiab ära rühivigade tekke, mis omakorda mõjub soodsalt hingamissüsteemile ning selle kaudu vere hapnikuga varustatusele. MÕJU NÄRVISÜSTEEMILE Aeroobikatreening pakub harrastajatele tugevaid tundeelamusi. Saadav heaolutunne on nii kehaline kui ka emotsionaalne. Meeleolu paranemist mõjutab ka tähelepanu koondumine muremõtetelt harjutuste ja liikumiste sooritamisele. Treeningu mõjul täiustuvad närviregulatsiooni mehhanismid ning psüühika muutub stabiilsemaks: • tõuseb töövõime, tahteomadused, tähelepanu (aju verevarustus paraneb ning hapniku hulk ajus suureneb); • tõuseb enesehinnang ja usk oma võimetesse; • paraneb seksuaalne võimekus; • püsib positiivne ellusuhtumine;
Kõik see näitab , et Tammsaare jälgis haritlaste elust jutustusi kirjutades mõnevõrra impressionismi põhimõtteid. Eriti selgesti nähtuvad impressionistliku stiili elemendid jutustuses ,, Varjundid". Impressionistlike teoseid ei kirjutanud Tammsaare palju, juba teise loominguperioodi lõpus hakkas ta püüdlema realistliku kujutamislaadi poole. Jutustused ,, Pikad sammud", ,,Noored hinged" kujutavad üliõpilaste tundeelamusi. ,,Üle piiri" käsitles naisemantsipatsiooni teemast, mis tollal oli aktuaalne. Teise loominguperioodi lõpetab Tammsaare teosega ,,Kärbes", milles esitatakse tagasivaade Esimese maailmasõja eelsele üliõpilaselule Tartus. Stiililiselt on ,,Kärbes" mitmekesine teos. Objektiivse realistliku jutustuse kõrval esineb siin ka huumorit, lürismi, ja irooniat, mis rikastavad teose kunstilist poolt. Karakterid on kõvasti ilmekamad ja mitmekülgsemad kui varasemates linnaainelistes teostes
annaabi.ee 
