Heli (väljaarvatud tausta muusika) on selles filmis harva, aga see kõlab mõjuvalt, näiteks siis, kui tummfilmistaar kogeb heli tungimist filmistuudiosse ja ka lõpustseenis väike dialoogikatkend. See film tuletab meelde elu, et milline see oli umbes 85 aastat tagasi. Ja näitab hästi läänelikku kultuuri, et kui tuleb midagi uut, siis rahvas tahab seda uut näha ja kuulda, ning kõik endine jääb unarusse ja unustatakse. Film on loodud, et näidata kuidas kadusid tummfilmid ja millist mõju see avaldas kuulsale tummfilmistaarile, et kuidas ühe kuulsuse elu muutub, kui mõeldakse välja midagi täiesti uut ja populaarset. George Valentin (Dujardin) on 1927. aastal oma karjääri tipus, kui ta tutvub elava ja südamliku Peppy Milleriga (Bejo), kes üritab massistseenides osalemise kaudu staariks tõusta. Peppy Miller kogub kuulsust just sel ajal, kui stuudiod otsivad esimese helifilmi jaoks kauni häälega näitlejaid, ning just siis käib George’i
pingestada. Seda võtet on kasutatud juba ka enne filmikaamera leiutamist, nimelt on mängitud taustaks muusikat mitmel meelelahutuslikul üritusel just eelnimetatud põhjuste pärast. Esimese filmihelilooja nimele pretendeerib mitu erinevat inimest, seal hulgas ka prantslane Gaston Paulin. Samal ajal, kui esimest korda näitas insener Emilie Reynaud rahvale nn ,,optilist teatrit" ehk seadet, mis suutis näidata hetkega palju pilte, saatis muusik teda klaveril. Lisaks, niinimetatud ,,tummfilmid" ei olegi kunagi olnud tummad, sest algusest peale kasutati kinodes taustaks muusikat. Tihtilugu on kasutatud muusikat filmis olevate pingeliste hetkede muutmist publikule veelgi teravamaks. Eriti hästi on sellega hakkama saanud vanameister Alfred Hitchcock oma filmiga ,,Psühho". Sellele filmile kirjutas muusika mees nimega Bernard Herrmann, kes on ka komposeerinud muusikat ka teistele Hitchcocki filmidele nagu ,,Vertigo" ja ,,Linnud". Eriti
avatakse Panama kanal 1917 6. aprill - USA astus I maailmasõtta 1918 18. jaanuar - ,,Wilsoni 14 punkti" 11. november -Compiegne'i vaherahu, I maailmasõja lõpp võitsid Antandi riigid 1919-1920 Pariisi rahukonverents 1920 keeluseadus(alkoholide valmistamine, müük, sisse- ja väljavedu) 1921-1930 Presidendid: Warren G. Harding (1921-1923) Calvin Coolidge (1923-1929) 1920ndad Maffia(Al Capone) Vabaturg Tummfilmid(Charlie Chaplin) Areng majapidamistarvetes(külmkapp, pesumasin) Vabatants Jazz-muusika 1921 alustati regulaarsete ringhäälingusaadetega 1929 24. oktoober - börsikrahh majanduskriis (Suur Depressioon) 1930 snickers 1931-1940 Presidendid: Herbert Hoover (1929-1932) Franklin D. Roosevelt (1932-1945) 1930ndate teisel poolel alustati regulaarsete televisioonisaadetega
aastal leiutasid vennad Wrightid õhust raskema lennuaparaadi. · 1909 aastal leiutas Backeland plastmassi, mis sai ka tema järgi nime bakeliit, mida nimetatekse uue ajastu kuulutajaks. · 20 sajandil muutusid kõigile kättesaadavaks uued tarbeesemed, nagu pesumasin, tolmuimeja, föön, auto, raadio, televiisor jpm. Seda nimetati Ameerika unelmaks. · Linnades olid levinud trammiliiklus, telefonid, tummfilmid, autod, kraanivesi, ajalehed, teater jne. · 19-20 sajandi vahetus oli murranguline aeg. Toimus teadusrevolutsioon. Loodi aatomi-, kvant- ja relatiivsise teooriad. · Psühholoogias hakati uurima alateadvust. Sigmund Freud pidas alateadvuse kohaks aju limbilist süsteemi ehk emotsionaalset aju ning selgitas, et alateadvusega inimene ühendust ei saa. Sõjaliste liitude tekkimine 19
päkapikud, kääbused, habemega daam, hermafrodiit, relvitu naine ja elavad torsod koos jalgadega või üldse puudulike jäsemetega. Kõik mängijad olid reaalsed tegelaskujud. "Freaks" oli kassaliselt täielik katastroof ning Louis B. Mayer ja tööstus tervikuna ei andestanud seda kunagi Brownignule. Kuigi filmi on käsitletud ja tähistatud alates viiekümnendastest kui kultusteost. "Mark of Vampire" (1935) märk Browningu praeguseks kadunud tummfilmid Chanleyga: "London after midnight" ja veelgi enam 1936'datest " The Devils doll". Aga kasumid olid vähesed, seega 1939 lõpetas Browning oma lavastajakarjääri filmiga "Miracles for Sale". Motiive tema kinnisideedest oli palju: sulid, kopikad, kalliskivid, karnevali seaded, maagia, moonutused ja inetus. Loomalik ilu ja haletsustekitav inetus ( nagu "Freaks"is). Transvetism, veidrad olukorrad, kus isad ja tütred ei tea üksteist. Samuti barokklikud lood kättemaksust või sokeeriv
1956) "Hundiseaduste aegu", Hukkunud Alpinisti hotell", "Näkimadalad". Milliste filmide muusika on sulle eriti meeldinud? ... Tähtsamad punktid Filmikunsti algus · Filmikunstieelsel ajal olid kasutusel stroboskoobid. Esimese sellise, nimega taumatroop, valmistas 1825. a. Inglise arst John Fitton. · Vennad Louis ja Auguste Lumiére-d leiutasid cinematographe'i e. "liikumise kirjutaja" · Alguses olid filmid tummad (tummfilmid) Tummfilm, saatemuusika · Üks tummfilmide suurkujusid oli Charlie Chaplin. · Tummfilme näidati publikule muusika saatel. · Ohustseenide korral ärev muusika || kaunite, tundeliste stseenide korral tundeline ja lüüriline muusika. · Muusikat esitas harilikult pianist, uhkemates kinodes ka ansambel või orkester. Helifilm · Filmi helindamine on väga töömahukas protsess.
vaesumise. Alustas sundkollektiviseerimisega. Charles Lindbergh, Charles Chaplin, Isadora Duncan, Albert Einstein. Lindbergh – esimene inimene, kes ületas Atlandi ookeani lennukiga, aastal 1927. Chaplin – oli inglise komöödiarežissöör, stsenarist, näitleja ja produtsent. Pani aluse kino populariseerimisele pärast sõda, tema tuntuimad filmid on tummfilmid. Duncan – moderntantsu kuulsaks tantsija, USAst. Einstein – saksa päritoluga, juudi rahvusest füüsikateoreetik, 20. sajandu suurim teadlane. Pani aluse mitmetele teooriatele. Kuidas muutus naiste roll pärast I maailmasõda? Demokraatlikes riikides said naised valimisõiguse, naisi edentati tööpostidel, naistele lubati rõivamuutust (pükse, lühemaid seelikuid, kleite). Suur ülemaailmne majanduskriis.
tunud. Tänaseks päevaks on filmidest saanud oluline kunstiosa. Kunst esineb filmides näitlejate töö, kaameratöö ning veel paljude aspektide kaudu. Üks peamisi muutusi, mis on kogu kinoaja- loo vältel filmide puhul muutunud on minu arvates just kvaliteet. Kvaliteedi muutus on nii mär- gatav, sest tehnika on väga palju arenenud peale esimese filmi linastumist. Kui esimesed filmid olid must-valged tummfilmid, siis praegu suudetakse läbi selle liikuva pildi edasi anda fantaa- siamaailmu nii realistlikult, et film tundubki kui päris elu. Kuid kvaliteedi paranemine ei ole kõige olulisem muutus. Lisaks tehnika arengule on kinokunsti mõjutanud ka poliitika ning riigikord. Kui meil Eestis enam tsensuuri ei esine ning filmidega võib edasi anda kõike, siis on riike, kus filmide tegemine ei olegi väga vaba kunst. Õnneks saab ka varjatult edasi anda mingeid põletavaid teemasid, kuid
2. Rudiard Kipling 1. Prantsusmaal sündis filmikunst. 1. 1910. aasta 3. Maksim Gork 2. Esimene filmistaar oli Mary Pickford 2. Autori isiklikud elamused ja 4. Thomas Mann 3. Charlie Chaplini tummfilmid (1913) tundmused MUUSIKA Kirjandus, muusika, ABSTRAKTSIONISM 1. Muusikas uued kõlavärvid ja 1. Ütleb lahti tegelikkuse kujutamisest väljendusvõtted kujutav- ja filmikunst 2. Vassili Kandinsky 2. Claude Debussy (impressio nistliku muusika rajaja)
rnika. Sisep?lemismootoreid hiljem ?letati esimest korda ?hus l?unapoolsus, 1937.aastal p? hjanaba. Sellel ajal algas ka rakendati ka lennukit??stuses.1919.aastal sooritati esimesed lennud ?le Atlandi ookeani.K?mme aastat reisilennukite kasutuselev?tt.Eestis algas reisivedu 1921.aastal,kui lennukid hakkasid lendama Rootsi ja Eesti vahel.1930.aastate l?pul ehitati esimene reaktiivlennuk. Filmikunst Ka filmikunsti arengus toimusid muutused. Tummfilmid hakkasid ilmuma juba 19. sajandi l?pul peale seda, kui vennad Lumi?red n?itasid oma esimese pooleteise minutipikkuse filmi. Tuntuim tummfilmide n?itleja oli Charlie Chaplin. Jaapanis kogusid tummfilmid palju kuulsust, kus keegi samal ajal muusikat m?ngis v?i dialooge ette luges. ?ks esimestest sellistest filmidest oli "The jazz singer", mis loodi 1927. aasta oktoobris. 1920.aastal lisati heli vendade Lumi?re'ide leiutatud must-valgetele ,,elavatele piltidele''. Alles 1927
5 Filmikunst Kui arened teadus, siis see mõjutas ka filmikunsti. 1920. aastatel lisati must-valgetele ilma hääleta filmidele ka heli ning aastaid hiljem loodi ka esimesed värvilised filmid. Filmide loomisel aitasid kõvasti kaasa ka tuntud kirjanikud ja loomulikult ka tuntud ja head näitlejad, kuna ilma näitlejateta ei saakski luua head filmi. 1920. aastatel muutusid aga tummfilmid väga populaarseteks ja vaadatuteks. Üheks tuntumaks tummfilmide loojaks oli Charles Chaplin, kelle komöödiad said tuntuks üle kogu maailma ja ka tänapäevalgi teatakse ja austatakse teda. Joonisfilmide ikooniks said aga Walt Disney multifilmid, mis said samuti tuntuks üle kogu maailma, ning lõbustavadki tänapäeval lapsi. (Charles Chaplin) (Walt Disney) Järgmine aastakümme oli aga helifilmi kujunemise aeg
(siseministeeriumi vastu) 2.Visuaalse kommunikatsiooni, eriti televisiooni areng maailmas ja Eestis kuni 1960. aastateni (televisioon ja raadio). MAAILMAS: * 1896 leiutas Edison vitaskoobi (projitseerib ekraanile) visuaalse meedia algus * Edison ja tema abiline Dixon leiutasid kaamera, mis tegi mitu pilti järjest augud linti, hammasrattad liigutajateks * 1894 võtsid Edisoni patendi üle vennad Lumiere'id, hakkasid kinofilme tegema (lühikesed tummfilmid) * 20. sajandi alguses arenes kino, USAs nickledoni-kinod * 1925-26 GBRs ja USAs kujutiste juhtmeteta edastamine mehaaniliste laotussüsteemide abil * 1928 GBRs värvilised kujutised * 1930ndatel olemas televisiooni tehnoloogia * massidesse jõudis TV pärast II MS * võttepatsil probleemid valgusega väga kuum, metsik grimm, soolatabletid... * saate salvestamise võimalus algselt puudus * 1950ndate keskel videomakk * Regulaarsed värvipildiga saated USAs alates 1953.
1. Maailm 20nda sajandi alguses Kuidas inimesed elasid? Toimus tööstuse areng ja linnastumine. Toimus linnade slummistumine. Tekkisid teravad keskkonna ja hügieeniprobleemid. Linnades tekkis ilma juurteta massikultuurile vastuvõtlik inimtüüp. Haridus ja arstiabi said kättesaadavaks ka madalamatele ühiskonnakihtidele. 20nda sajandi alguse linnainimese elulaadis oli palju tänapäevast: ühistransport, kraanivesi, elekter, autod, tummfilmid. 19nda sajandi lõpu ja 20nda sajandi algust on nimetatud teadusrevolutsiooni ajaks. Rassism ja antisemitism Väljarändamisliikumine Antisemitism on juutide teistest rahvastest halvemaks või maailma hädades süüdlasteks pidamine. Prantsusmaal toimus nn. Dreyfusi afäär. Dreyfus oli juudipäritolu prantsuse ohvitser, keda süüdistati sõjasaladuste reetmises. Tänu avaliku arvamuse survele vabanes ta vanglast mõne aasta pärast.
annaabi.ee 
