Loomade hulga vähenemise põhjusteks on eelkõige väikekiskjate ning eriti rebaste suur arvukus. Ka ilveseid on valgejänese seisukohast "liiga palju". Hetkeseisul võiks valgejäneseid Eestis olla umbes 10 000 ja 12 000 vahel. 1994. a. ametliku statistika põhjal oli vabariigis valgejäneseid 24 000, paarkümmend aastat tagasi aga 43 000. Ökoloogilised globaalprobleemid Suurimaks probleemiks rabades on märgalade kuivendamine põllumajandusmaade ja tulundusmetsa tarvis, mis on kestnud sajandeid. Kuivendatud soost allavoolu tõuseb vee toitainete- ja huumusesisaldus, vesi muutub pruunikamaks ja ka madalamaks, sest veekogude põhja hakkab kogunema setteid ja seal hakkab vohama veetaimestik Põhja-Euroopas on probleemiks turba kaevandamine. Turvast kasutatakse koduloomade allapanuna, muldade parandamiseks, ehituseks, katuse- ja isolatsioonimaterjalina ja kütusena. Rabasid hävitab ka inimtegevusel toimuv õhusaaste, mis saastab õhku, nt
naabrusmõju on minimaalne. Puurinne on eriliigiline ja -vanuseline, põhipuude iga erineb rohkem kui 3 vanuseklassi (lehtpuud vähemalt 30 ja okaspuud vähemalt 60 aastat), erivanuselised puud on rühmiti, häiludes noored puud. Rohkesti lamapuitu ja surnult seisvaid puid, raiejälgi ja kuivenduskraave pole. Seente, samblike ja sammalde hulgas leidub alati hemerofoobseid ehk inimpelglikke liike, enamasti rohkem kui 10 liiki rühma kohta loodusmets on inimmõju tugevuselt põlis- ja tulundusmetsa vahepealne, rohkem põlismetsa meenutav. Põhipuuliikide iga erineb vähemalt 2 vanuseklassi, erivanuselisi puuderühmi pole, hemerofoobseid liike on tavaliselt alla 10 liigi rühma kohta. Eesti maismaataimkatte kasvukohtade tüübirühmad domineerivad mullad avakooslused rohttaimed puud mineraal- luited, liivikud, aruniidud arumetsad mullad kaljud soostunud, soostunud soostunud
Üksikuid isendeid on kohatud ka 90. aastatel. Selline tendents pole omane ainult Eestile, kogu Euroopas on linnu arvukus tohutult langenud Tippkiskjana on ta ohustatud taimekaitsevahendite ja putukamürkide kasutamisest, samuti sobivate pesitsuspaikade kadumisest Rabapistrik kuulub looduskaitsealuste lindude I kategooriasse (5.). Ökoloogilised globaalprobleemid Suurimaks probleemiks rabades on märgalade kuivendamine põllumajandusmaade ja tulundusmetsa tarvis, mis on kestnud sajandeid. Näiteks Vene riik õhutas suuremastaabilist soode kuivendamist 1720. aastatel, mil Peeter Suur andis välja dekreedi, mis kohustas vastrajatud Peterburi ümbruse alasid kuivendama, 1740. aastal andis Rootsi kuningas Frederik I maksuvabastuse neile talunikele, kes põllumaade rajamiseks järvi või rabasi kuivendasid. Värskelt kuivendatud soodele istutati rukist, kaera, heintaimi või naereid. Islandis ja Soti mägismaal oli varasema sookuivenduse
tõenäosus on suur. (2) Vääriselupaiga klassifikaatori ja valiku juhendi kehtestab keskkonnaminister määrusega. (3) Riigimetsas korraldab vääriselupaiga kaitset riigimetsa majandaja keskkonnaministri käskkirja kohaselt. 2. jagu Metsa uuendamine § 24. Metsa uuendamine (1) Uuendatakse kaitse ja tulundusmetsa. Hoiumetsas ei tohi inimene metsa looduslikku uuenemisse sekkuda, välja arvatud juhul, kui see on seotud kaitseala või püsielupaiga kaitse eesmärgiga ja lubatud kaitseeeskirjas. (2) Metsa uuendamise võtted on: 1) maapinna ettevalmistamine puuseemnete külvamise ja puude istutamise võimaldamiseks või loodusliku uuenduse tekkele kaasaaitamiseks; 2) puuseemnete külvamine; 3) puude istutamine; 4) metsakultuuri hooldamine; 5) loodusliku uuenduse tekke ja arengu soodustamine muul viisil
% (ehk umbes 250 miljonit m 3 ). Euroopa Liidu metsavaru ongi viimase 50 aasta jooksul pidevalt kasvanud. Metsa kogumaht on ligikaudu 30 miljardit m 3 , mis vastab 9,8 miljardile tonnile süsinikule. Osa metsa poolt seotavast süsinikust talletub pinnasesse, kuna aga puuduvad sellekohased uurimistulemused, ei ole võimalik anda Euroopa-ülest hinnangut pinnasesse salvestunud süsiniku osakaalu kohta. Süsiniku sidumise seisukohast on tulundusmetsa ja loodusliku metsa vahel oluline erinevus: looduslikud metsad on oma ,,lõplikus olekus" kliimakaitse seisukohalt ehtsad süsinikuvaramud, kus leiab võrdselt aset süsiniku sidumine (tänu biomassi kasvamisele) ja eraldumine (tänu biomassi lagunemisele). Samas tekivad tulundusmetsades tänu metsaraiele pidevalt uued ja täiendavad võimalused süsiniku sidumiseks. EMSK peab väga oluliseks rõhutada, et komitee ei taha öelda seda, nagu
sõltub puuliigist, vanusest, kasvukohast Juurevõsu: areneb juure lisapungadest (haab, hall lepp). Vegetatiivselt tekkinud puudel on esimestel aastatel kasv kiirem, kui seemnetekkelistel, hiljem see aga ühtlustub. Kuid vegetatiivselt tekkinud puud on: * üldiselt lühiealisemad * kannatavad rohkem mitmesuguste mädanikku tekitavate seenhaiguste käes * puit on madalama kvaliteediga (tüved kõverad) Metsauuendamine. Istutus ja külv kui metsakultiveerimise meetodid. Uuendatakse kaitse- ja tulundusmetsa. Hoiumetsas ei tohi inimene metsa looduslikku uuenemisse sekkuda, välja arvatud juhul, kui see on seotud kaitseala või püsielupaiga kaitse eesmärgiga ja lubatud kaitse- eeskirjas. Metsaomanik on kohustatud rakendama metsa uuendamise võtteid kaitse- ja tulundusmetsas vähemalt 0,5 hektari suuruse pindalaga hukkunud metsaosades või raiesmikel kahe aasta jooksul hukkumisest või raiest arvates.
3. Teadus- ja õppetöö 4. Teised viisid, mis on lubatud antud kaitseala kaitse-eeskirjaga Hoiumetsa majandamise ja kasutamise kitsendused tulenevad kaitstavate loodusobjektide seadusest ja kaitseala kaitse-eeskirjast. Kaitseala loodusreservaadi ja sihtkaitsevööndi metsad kuuluvad hoiumetsade kategooriasse. Kaitsemetsa kasutamise lubatud viisid on: 1. Looduse kaitse 2. Keskkonnakaitse 3. Sanitaarkaitse 4. Teadus- ja õppetöö 5. Teised viisid, mis ei ole õigusaktidega keelatud Tulundusmetsa saab kasutada kõiki metsa kasutamise viise. Metsaomanik on kohustatud metsa kõrvalsaaduste varumisel rakendama ja lubama rakendada üksnes selliseid varumisviise, mis ei kahjusta kõrvalsaaduste nagu marjad, seened ja ravimtaimed saagikust MS (metsaseadus) § 24, (2), 4). 3. Looduse kaitse e. kaitstavate loodusobjektide hoidmine Metsade kasutamise viis: looduse kaitse rakendatakse vastavalt kaitstavate loodusobjektide seadusele
*männaste loendamise teel 3.3 Metsauuendamine. Istutus ja külv kui *juurdekasvupuuri abil metsakultiveerimise meetodid. Uuendatakse kaitse- ja tulundusmetsa. Hoiumetsas Ettekirjutus tehakse metsaomanikule teatavaks aastarõngad on kitsamad ja suureneb ei tohi inimene metsa looduslikku allkirja vastu või toimetatakse kätte sügispuidu osakaal, ka on tihedamas puistus uuenemisse sekkuda, välja arvatud juhul, kui see väljastusteatega tähtkirjaga. kasvanud puud väiksema koondega. on seotud kaitseala või püsielupaiga Kultiveerimine e
kaitsemets - majandamistegevus on piiratud, kuid mitte keelatud, piirangu rangus võib olla väga erinev tulundusmets - metsa majandamine on lubatud vastavalt üldistele metsaseaduse nõuetele. majandatav mets - metsmaa, kus majandustegevus on lubatud (samaväärne rahvusvaheliselt kasutatavate mõistetega „managed forest“ ehk „forest available for wood supply”). Majandatavat metsa saab defineerida ka kui tulundusmetsa ja kaitsemetsa summat. Selleks et metsad oleks järjepidevad ja et metsaressurss ei väheneks, ei tohiks metsade aastane raiemaht ületada pikema perioodi jooksul aastast juurdekasvu. Statistikaameti andmetel raiuti 1994. a. Eestis 3,7 milj. m3 puitu, 1996. a. 4,2 milj., 1997. aastal 5,7 milj., 1998. a. 6,3 milj., 1999. a. 7,0 ja 2000. a. 6,9 milj. m3. SMI andmetel aga oli 2000.
Mets uueneb kas looduslikult või kultiveerimise teel. Looduslikule uuenemisele jäetakse raiestikud, kus on olemas antud kasvukohale sobiva puuliigi elujõuline järelkasv ja soodsad tingimused selle arenguks. Looduslikule uuendusele jäetakse raiestik siis, kui ollakse veendunud, et lähima 3 aasta jooksul see lank uueneb väärtuslike puuliikidega. Metsa uuendamise kohustus (MS § 11). (1) Metsaomanik on kohustatud uuendama kõik raiesmikud ja suurema kui 0,1 ha pindalaga kaitse- ja tulundusmetsa hukkunud osad kolme aasta jooksul, arvates raiest või hukkumisest. (2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud ala ei ole seitsme aasta jooksul pärast raiet või hukkumist uuenenud, korraldab uuendamise omaniku kulul Keskkonnaministeerium. Uuendamiseks loetakse metsaseemnete külvamist, metsataimede istutamist, looduslikule uuenemisele kaasaaitamist maapinna ettevalmistamise või uuenduse teket ja arengut soodustavate muude võtete abil ulatuses, mis tagab käesoleva
annaabi.ee 
