tüvenumbrit, kui neid on vähima tüvenumbrite arvuga lähteandmes. Näited: 1. 1,75 x 2,31 = 4,0425 = 4,04 Tegurid on antud kolme tüvenumbriga ja ka tulemuse ümardae kolme tüvenumbrini. 2. 2,34 : 20,15 = 0,116129032 = 0,116 Jagataval on kolm tüvenumbrit ja jagajal neli, seega jääb jagatisse kolm tüvenumbrit. 3. 12 x 3,4282 = 41,1384 = 41 Esimesel teguril on kaks tüvenumbrit ja sama palju jääb ka tulemusse. 4. 2038 : (4,1 x 10(astmel kolm(3))) = 2038 : 4100 = 0,49707317 = 0,50 Jagataval on neli tüvenumbrit, jagajal kaks, seega jääb tulemusse kaks tüvenumbrit. Kui mõni lähteandmetest on antud täpse arvuna, siis seda arvu eeltoodud reeglites ei arvestata. Näiteks kui ligikaudne arv korrutatakse või jagatakse täpse arvuga, võetakse tulemusse nii mitu tüvnumbrit, kui palju neid on ligikaudsel arvul. Niisiis, kui tehtes 12 x 3,4282 on arv 12 täpne, peab tulemus olema viie tüvenumbriga:
.kolme tüvenumbrini jagataval on kolm tüvenumbrit ja jagajal neli, seega jääb 0,226 .. 0,2251743 = 30,11 : 6,78 (2 .jagatisse kolm tüvenumbrit esimesel teguril on kaks tüvenumbrit ja sama palju jääb ka 60 59,9536 = 4,2824 14 (3 .tulemusse jagataval on neli tüvenumbrit, jagajal 1,4 .. 1,43642857 = 1400 : 2011 = (10³ 1,4) : 2011 (4 .kaks, seega jääb tulemusse kaks tüvenumbrit 5 NB! Kui mõni lähteandmetest on antud täpse arvuna, siis seda arvu eeltoodud reeglites ei arvestata. Näiteks kui ligikaudne arv korrutatakse või jagatakse täpse arvuga, siis
Temperatuurile 22ºC vastab vee tihedus = 0,9977735 g/cm 3 = 997,7735 kg/m3 (Allikas : http://antoine.frostburg.edu/chem/senese/javascript/water-density.html) Vastused ja järeldused Vee sisehõõrdetegur temperatuuril 22ºC on = , usaldatavusega 0,95. Allika andmetel peaks 22ºC juures =0.000955, seega on katse tulemusel saadud vastus tegelikust peaaegu 2 korda suurem, samas mahub tegelik vastus saadud tulemusse sisse, kui arvestada viga. Suur viga võis tuleneda sellest, et torus võis olla õhumulle, veevoolu ei õnnestunud piisavalt kiiresti sulgeda ega avada. Allikas: http://www.thermexcel.com/english/tables/eau_atm.htm
Vastused ja järeldused Takistuse 116 korral: eksp= 0,602±0,098, usaldatavusega 0,95 teor=0,5313±0,0026, usaldatavusega 0,95 Teksp=0,425±0,048 ms, usaldatavusega 0,95 Tteor=0,92±0,11 ms, usaldatavusega 0,95 Rkr=1376,9±6,5 Järeldused: Kuigi graafikult vaadates tundub, et ekperimentaalne ja teoreetiline logaritmiline dekrement erinevad oluliselt, siis mahub eksperimentaalselt saadud tulemus oma määramatuse vahemikus teoreetiliselt saadud tulemusse. Samas on erinevus piisavalt suur,niiet seda meetodit ei saa kasutada, kui on vaja väga täpselt tulemusi. Eksperimentaalne võnkeperiood on poole väiksem kui teoreetiliselt saadud võnkeperiood, seega võib arvata, et tegemist on mõõtmisveaga ehk ei ole korralikult ekraanilt täisvõnkeid loetud.
- Variatiivsus – näitab mil määral tulemused keskmise ümber varieeruvad. Saame konkreetse arvulise näitaja iga indiviidi jaoks (keskmise häbe suhtes) mille abil hiljem inimesi võrrelda. Karakteristikud on: ulatus, dispersioon (tulemuste hälvete ruutude keskmine) ning standardhälve (ruutjuur dispersioonist). Z-ühik – standardhälve teisendatuna näitab milline on indiviidi hälbe suhe teiste grupi liikmete tulemusse z = (X-x)/σx , kus:x , kus: 1) (X-x) on individuaalse skoori hälve grupi keskmise skoori suhtes; 2) σx , kus:x on grupi st.hälve. 3) z näitab standardhälbe ühikutes, kui kaugel on antud isiku tulemus grupi keskmisest. - Korrelatsioon – näitab seoseid mitme mõõtmise (skooride kogum) vahel. Olulisim testide mõõtmisvõime kriteerium reliaabluse ja valiidsuse väljendamisel. Kõige
liialdab vastuses nimede ja faktidega, pööramata tähelepanu oma arvamuse esitamisele; kasutab aega halvasti; esitab oma vastuse ise seda mõistmata. Eksami tulemused Kui oled kindel, et oled eksami hästi sooritanud, kuid tulemused ei vasta sinu ootustele, siis on kasulik järele uurida, kas pole juhtunud eksitus Eksamite aeg on ka nende korraldajatele väga pingeline ja eksitusi võib juhtuda Pärast eksamit Suhtu tulemusse kui õppimisvõimalusse Analüüsi eksamitööle tehtud parandusi ning selles esinenud vigu Analüüsi senist õppekäiku Kasutatud kirjandus Beljajev, R., Vanari, K. 2005. Õppimine ja õppimisoskuste arendamine täiskasvanuna. Tallinn: Sisekaitseakadeemia, lk 53-54. https://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/16254/Oppimine_oppimisoskuste_arendamin e.pdf
lahtiuhendatud tagasisideahelaga ehk avatud susteemi amplituudi-faasi sagedustunnusjooni, mis voimaldab hilistumisluliga susteemide stabiilsust hinnata, mis ei olnud voimalik ei Routhi ega Hurwitzi jargi. Kuid uldise Nyquisti stabiilsuskriteeriumi matemaatiline esitlusviis keerukas, mistottu rakendatakse sagedamini selle kriteeriumi uht erijuhtu, mille alusel on voimalik hinnata enamkasutatavate automaatjuhtimissusteemide stabiilsust, kuid tulemusse tuleb suhtuda teatava reserveeritusega. Erijuhtu nimetatakse Nyquisti stabiilsuskriteeriumi vasaku kae reegliks, mida saab rakendada negatiivse tagasisidega susteemidele ning mille formuleering kolaks /4/, /5/, /6/, /8/:
saab oma eluga hästi hakkama. Ta usub, et ta on edukas. Kui aga inimene usub, et ta ei saa hakkama, siis ta ka ei proovi ja soovitu ei täitu kunagi. Oidipusele oli Apollon ette kuulutanud, et tapab oma isa ja abiellub emaga. Ta otsustas kodust lahkuda seega Oidipus uskus tarka, et kunagi tõepoolest juhtub nii ja nii läkski. Täna hommikul kirjandit kirjutama hakates mul ei olnud aimugi, mida ma kirjutan, kuid ma uskusin, et saan selle õhtuks tehtud. Uskudes enda jaoks positiivsesse tulemusse saavutame ilmselt suurema tõenäosusega soovitud tulemuse, kui uskudes ebaõnnestumisse. Tundes aga hirmu ja süüdistades saatust soovitu aina kaugeneb. Lisaks enda saatuse uskumisse Oidipus ka kartis seda ettekuulutust. Uskudes halba ja samal ajal ka seda kartes just isa tapmiseni ja emaga abiellumiseni ta jõudiski. Miskipärast hirm mõjutab meie vaba tahet. Tundsin hirmu olukorras, kus mul oli õppimata ja soovides, et õpetaja nüüd just mind ei kutsuks vastama, ta seda tegi. Kui mul
kindel), in peab uskuma, pole ol mida, vaid kuidas. K usk Kristusesse. Eksistents- in eksiteerimine-põhiküs. in eksiteerib vaid kui ta on tema ise, sisemine kirg. See ununeb sooviga kuuluda GRUPPI (kui kõik räägivad, siis on tõde; valitakse ja otsustatakse nii nagu teised; kombed, rollid jne). USK- mitte miski kindel ei jäta võimalust uskuda; usu teeb usuks eksimise võiamlikkus, risk eksida. In valib, millesse usub, siis oma VALIKu headusesse. HÜPE- ei saa kindlad olla valiku tulemusse, usume ja tõukame end lahti, kuid ei kuku kuristikku. In ei tohi toetuda oma varasematele v-tele, v peab KORDUma. K religioosne in, ka kiriku kritiseerija, palju vaenlasi. Kristusesse usk hea, sest Kristus on absurd, usk millessegi võimatusse aga ülim usk. In usub vaid kui ta ise tahab, kõigi järgimine viib eksiteele. Elustaadiumid: 1)esteetiline (naudi elu, otsi õnne! Don Juan) Valikuid tehes ol olevik, vabadus, nauding, vastas sugu, suhtlus, ei abielule (see toob meeleheite)
Füsioloogilised (toit, eluase jne). Juhtidel tuleks pöörata tähelepanu peale alluvate füüsilise heaolu ja majandusliku turvalisuse tagamise ka nende kõrgema astme vajadustele sotsiaalsete suhete, tunnustuse ja eneseteostuse järele. Märksõnaks on eneseteostus ja kuuluvustunne. 9. Hertzbergi kahe teguri teooria. Hertzbergi kahe teguri teooria keskendub sisemistele ja välimistele motivatsioonifaktoritele. Tema teooria puudutab inimese suhet tulemusse, kuidas ta seda väärtustab. Teooria järgi on olemas nn hügieenifaktorid, mis toovad esile rahulolematust, kui need on inimese jaoks ebapiisavad või ebavõrdsed. Hügieenifaktoriteks loetakse tööga seotud väliseid tegureid – palk, suhted, töötingimused, töökultuur, kindlustunne, ettevõtte tööpoliitika. Kui nt töötaja palk ei ole nii suur, kui tema arvates olema peaks, tekitab see rahulolematust.
· koostatakse aruanded ja koondtabelid, mis sisaldavad ainult valitud kirjeid · koostatakse diagrammid · loetakse eemal asuvast andmebaasist vajalikud andmed. Nagu tabelitel, on ka päringutel kaks vaadet: kujundusvaade ja andmetabelivaade. Kujundusvaates saab andmebaasisüsteemile Access öelda: · milliseid välju näha soovitakse · millistest tabelitest need pärinevad · kriteeriumid, mis peavad olema tõesed, et kirje päringu tulemusse ilmuks. Päring toimib järgnevalt: · päring ei säilita andmeid ta lihtsalt toob andmed tabelitest esile, et neid saaks vaadata · päring on dünaamiline kui lisatakse või muudetakse andmeid tabelis, muutub ka päringu tulemus · päringu salvestamisel ei salvestata päringu tulemusi salvestatakse vaid päringu formaat, et saaks sama päringut uuesti teostada. Päringu liigid:
Reeglina tähendab suurem sortiment nii lisatulusid kui ka -kulusid. Järelikult eeldab põhjendatud sortimendi juhtimine ka sortimendi kasulikkuse analüüsi ja sellele tuginevaid taktikalisi otsuseid nende sortimenti kuuluvuse kohta. Sortimendi juhtimiseks nende kasulikkuse mõttes on mitmeid tuntud ja vähem tuntud meetodeid. Tuntumaiks meetodiks on ABC-analüüs. See püüab eristada olulisi ja väheolulisi kaupu nende kvantitatiivse panuse järgi ettevõtte tulemusse. Tulemusena tulevad kõne alla eelkõige kaubakäive (realiseeritud netokäive) ja marginaal (brutotulu = müügi- ja ostuhinna vahe). Kõige sagedamini kasutatakse tulemuse na kaubakäibe näitajat. (vt joonist) KAUBAKÄIVE 65 20 15 % % % A B C 15 20 65 % % KAUBAARTIKLID
dominantne reageering automaatselt õige olla, ning see pärsib sooritust. Käitumine rahvahulgas •Inimene võib rahvahulgas sooritada tegusid, mida ta üksinda kunagi ei teeks: - kaob enesekriitika, - väheneb analüüsivõime, - tekib solidaarsustunne teistega, - tunnetatakse emotsionaalsest pingest tulenevat jõu suurenemist. Sotsiaalne looderdamine •Teiste juuresolek vähendab inimese individuaalse panuse suurust lõpp-tulemusse. •Vastutuse hajumine •Anonüümsus Konformsus •Konformne käitumine – olukorras, kus indiviidi ja grupi arusaamad lähevad lahku, annab indiviid järele grupi survele. Toimimine kooskõlas teiste inimeste arvamuste ja tegudega. - väline konformsus - sisemine konformsus •Konformsuse põhjused: -soov käituda õigesti -soov meeldida teistele Destruktiivne kuulekus (blind obedience) •Inimesed võivad alluda teatud sotsiaalses olukorras teiste käskudele, mis on vastuolus indiviidi
sorteeritud kasvavasse järjekorda ning kui samal aastal on sündinud mitu last on nad sorteeritud nimede järgi: Sugugi alati pole andmete juures vaja kõiki tulpasid näha. Kui soovin vaadata vaid nime ja pikkust võin selle info panna ka SELECT lausesse, loetledes kõik vajalikud väljad SELECT´ i järel. Samuti saab seada piirangu ridade näitamise suhtes. Siin vaid lapsed, kelle sünnilinn on Tallinn e. linna kood on 1 Või vaatame, millised lapsed on nooremad kui 12: Kui tulemusse tekivad korduvad read saame nendest vabaneda kasutades DISTINCT märksõna. Näiteks soovime välja selgitada milliste sünniaastatega lapsed meil tabelis on? Kui kirjutame SELECT´i ilma DISCTINCT märksõnata saame loetelu, kui kõigi laste sünniaastad, kui lisame DISTINCTI saame kõik erinevad sünniaastad: Võime piiranguid seada ka numbrivahemike järgi. Selleks on kaks võimalust: 31. Kasutada BETWEEN operaatorit 32. Kombineerida kaks võrratust AND operaatoriga