4)pronksiaeg(II at-VI eKr), pronksesemed tulid, kuid meie maal materjali ei leidu 5)varane rauaaeg(VI eKr-I pKr) ; vanem rauaaeg(I-V saj) ; keskmine rauaaeg(V-VIII) ; noorem rauaaeg(IX-XIII saj) keskmine kiviaeg esimesed inimesed saabusid ~10000 eKr siia maa-aladele, kliima oli külm/arktiline ja tekkis metsatundra. esimesed olid kütisalgad, arvati, et talvel ei elatud siin. vanim asula on Pullis(~11000 a vana), selle avastasid geoloogid, leidsid tuleasemed ja maasse löödud vaiade otsad. teine vanim muistis oli Kunda Lammasmägi. Kunda kultuur levis 10-6 at eKr ja Poolast Soomeni. kasutati tulekivi ja kohalikku kvartsi, kuid oli ka luu, savi, puu, sarv ja kivi. puust tehti ühemehepaate, tegeleti küttimise talviti ja kalapüügiga suviti(hülgejaht). saared olid enamasti asustamata ja need avastasid hülgekütid. majadeks olid püstkojad ja elati veekogude ääres. noorem kiviaeg
etnilist ühtekuuluvust. Kunda kultuur – levinud kõigis Läänemere idaranniku maades, alates Lõuna-Soomest kuni Visla jõe suudmeni. Elanikud rajasid asulad veekogude lähedusse,kus oli võimalik kalastada,küttida vee äärde jooma tulnud loomi. (Nt. Hülge küttimine ) Arvatavasti elati ritvadest püstitatud koonusekujulistes püstkodades – sõrestik pealt kaetud okste,nahkade,puukoorte ja talvel ka mätastega. Narva kultuur – tuleasemed, matused, jahi ja töötarbed, ripatsid ; koprad, hülged, kalad (söök) Tarberiistad olid valmistatud kivist,luust,sarvest ja puust. Kasutati tulekivi,mille tükid annavad lõhestamisel lõikamistöödeks hästi teravaid servi. Kuna tulekivi leidus Eestis vähe,kasutati arvukalt kvartsitükke. Kivikirves – ebakorrapärase kuju ja konarliste pindadega ning lihvitud ainult teraosalt. Talb – väiksem kirves,mis varretati vahel isegi eriliste sarvest kirvepeade abil.
ärritust jms) ning märgates päästesõidukeid. 1.4 Kuidas käituda ohtlike ainetega seotud õnnetuse korral? 1. Väljas viibides liigu risti tuule suunaga õnnetuspaigast ja ohualast kaugemale kattes oma nina ja suu rätikuga. 2. Mine lähimasse hoonesse, võimaluse korral hoone keskele ja kõrgeimale korrusele. 3. Sulge korralikult uksed ja aknad ning kõik ventilatsiooniseadmed ja tuulutusavad. 4. Kustuta tuleasemed kaminates ja/või ahjudes ning sulge siibrid. 5. Autos olles sulge uksed ja aknad, lülita välja ventilatsioon ning sõida lähima hooneni ja varju. 6. Teavita ning abista naabreid ja lähedalasuvaid kaaskodanikke. 7. Lülita sisse Vikerraadio (vaata sagedusi) või Raadio 4 (vaata sagedusi) või telekanal ETV ja kuula seal antavaid käitumisjuhiseid! Informatsiooni saad ka www.rescue.ee ja päästeala infotelefonilt 1524 8
Kunda kultuur 4000 a ekr 3000-1500 a ekr Asukohad Pulli külas, Sindis Kunda Lammasmäe Levik Lõuna-Soomest Leedu Lõuna-Lätist kuni Volga jõest Reini jõeni, lõunaosani Põhja-Soomeni ja lõunast peaaegu Loode-Venemaani Alpideni Leiud Tuleasemed, kirved, Savinõud, kujukesed, kirved söetükid, loomatükid kirved Asulad/elamud Veekogude läheduses Jõgede, järvede ääres, Asulad piirkondades, elati 15-30 liikmeliste mererannal ise kus oli rohumaad kogukondadena väikesaartel loomadele ja mullakihti
ja mitte keegi ei toonud uusi ohvreid." Sellest võib järeldada, et Aphrodite austajad tavatsesid talle ohverdada. Kuid me ei saa kindlad olla, millist liiki ohvreid jumalannale toodi. Arvestades, et ,,ohvrialtarite tuhk oli jahtunud", võib järeldada, et Aphrodite pühapaigad asusid mägede otsas, sest arheoloogilistel väljakaevamistel pole mäetipupühamutest ohvriloomade konte leitud, kuid selle-eest on avastatud tuleasemed, mis on olnud osa seal korraldatavatest riitustest. Teistes pühades paikades (nt koobastes või saludes) on aga tuvastatud vereohvri jälgi ning leitud ohvriloomade luid. Vihjeid sellele, et Aphroditet austati mäetipupühamus, võib samast müüdist leida veel. Näiteks kui kuningas läks püütialt (viide Apollonile, kes oli ennustamise jumal) küsima, mida ta peaks Psychega tegema, ütles too Eduard Petiska versioonis, et ,,Vii ta lossi taga asuva kalju tipule
1.2 Tornid Linnamüüri neli torni püstitati 1373. aastaks. Hobuseraua või poolringi kujulised tornid ehitati 14. sajandil. 1400. aastal valmis Pikk Hermanni, mis oli järgmise sajandil tornide ehitamisel eeskujuks oma ümmarguse põhjaplaaniga. 16. Sajandi alguseks oli 2,35 kilomeetri pikkuses müüris 27 kaitsetorni. Tornid oli põhiliselt kolmekorruselised ning kuni 24 meetri kõrgused. Tornidele ei olnud algul katuseid, kuid viimane korrus oli ehitatud veekindlaks, tornides paiknesid tuleasemed ja algelised käimlad. Selleaegsed tornidele pandud nimed on küllaltki huvitavad. Enamus torne said nimed oma asukoha järgi nt. Tallitorn, Köisimäe torn, Sauna torn jne. Mõningad nimed tunduvad olevat narrivad viited tornide tunnustele või funktsioonidele, mis andsid head algmaterjali paljudele legendidele. 1.2.1 Näited mõningatest tornidest Pikk Hermann Pika Hermanni torn rajati Toompea linnuse rekonstrueerimise aegu selle edelanurka 1370. aastatel. Umbes aastal
seda perioodi tüüpilise kammkeraamika kultuuriks. Eestis tuntakse ligi 50 kammkeraamika kultuuride asulakohta. Osa neist paikneb juba varasemast tuntud asustuspiirkondades, kuid on ka uusi alasid. Endiselt jõgede, randade ja mererandade ääred, aga ka rannalähedased väikesaared. Esmakordselt on olemas ka rohkem infot kiviaja elamute kohta. Elatud on maapealsetes elamutes. Eluasemete põrandaosad olid süvendatud liivapinda ja hoonetes paiknesid ka tuleasemed. Väiksema elamu jõepoolses küljes avastati esikulaadne sissepääs ja teisel küljel väike nelinurkne eend arvatav panipaik. Majadel oli sageli isegi viilkatus. Aastaringne asustus. Eestis on 8 kammkeraamika matmispaika. Sageli o surnud maetud eluaseme juurde või isegi nende sisse. Kammkeraamika ajast pärinevad ka üksikud matmispaigad, mis asusid elupaikadest eemal. Hauda pandi kaasa hammastest ripatseid, luust looma- või inimesekujulisi ripatseid, merevaiku, tööriistu
mingit õigust. [5] 14. sajandil ehitati poolringi või hobuseraua kujulisi torne. Pikk Hermann, mis valmis 1400. aastal, oli 15. sajandil tornide ehitamisel eeskujuks oma ümmarguse põhiplaaniga. 16. sajandi alguses oli 2.35 kilomeetri pikkuses müüris 27 kaitsetorni, mis olid valdavalt kolmekorruselised ja kuni 24 meetrit kõrged. Algselt ei olnud tornidel katuseid, kuid viimane korrus oli veekindel. Tornidel oli tuleasemed ja algelised käimlad. Enamus torne said nimed oma asukoha järgi, näiteks Sauna torn, Nunnadetagune torn, Munkadetagune torn, Tallitorn, Köismäe torn jne. Mõningad nimed on narrivad viited tornide tunnustele või funktsioonidele, mis andsid head algmaterjali paljudele legendidele. [3] Tornid on Pikk Hermann, Assauwe torn, Bremeni torn, Eppingi torn, Hattorpe-tagune torn, Hellemani torn, Kiek in de Kök, Kitsetorn, Kuldjala torn, Köismäe torn, Landskrone,
Reviirid muutuvad väiksemaks KIVIAJA JÄLJED MAASTIKUS MUINASAEG Maastikus ei ole selgeid märke kiviaegsest asustusest. See tuleneb tollasest asustusviisist Enamik leide on välja tulnud ehitustegevuse, kaevandamise või põllmumajandustegevuse käigus. Asulakohad tunneb ära pinnases oleva tumedama kultuurkihi järgi Enamik leide on tulekivikillud, kivist ja luust tööriistad või nende fragmendid, tahmunud kivi (tuleasemed), süsi, neoliitikumist alatest ka keraamikakillud PRONKSIAEG II at eKr keskpaik 6.saj. eKr Pronksiaeg Eesti alal vaid tinglik nimetus, sest tööriistad olid valdavalt kivist ja luust Pronksist ehted, relvad, kirved ( ka viimased pigem luksusesemed) Metallitööstus kujunes kindlustatud keskuses, palju leide on näiteks Asva ja Iru linnamägedelt Kujunues taluasustusest ja kindlustatud keskustest koosnev asustusmudel
hästi kaitstuks. Iru linnamäge on kaevatud alates 1936. aastast, põhiliselt Artur Vassara poolt. Seni viimasena kaevas 1984-86 linnust Valter Lang, kellelt pärineb ka kokkuvõtlik uurimus Iru linnamäe kohta. Praeguse seisuga on Iru linnamäest kaevatud läbi 1/5, lisaks on mitmel puhul kaevatud linnamäge ümbritsenud asulakohti. Iru linnamäelt on leitud neli pronksiaega kuuluvat hoonealust ja mitu tuleaset. Need olid veidi maasse süvendatud, mõõtmetega umbes 10 x 3-5 m. Mõned tuleasemed olid seega väga suured, paiknesid ilmselt väljapool hooneid ning neid oli kasutatud mitte üksnes pronksiaja, vaid ka järgnevate perioodide jooksul. Lahtiste tuleasemete jäänuseid oli säilinud ka kunagiste elamute sees. Iru linnamäe pronksiaegsest kihist pärinevad Eesti varaseimate ristnurgaga seotud rõhkpalkhoonete jäänused. Kaevamiste käigus tuvastati siiski ka postiauke või -kiilustikke: näiteks oli postide
13 Põhja-Euroopa neoliitikum Neoliitikumis esmalt keraamika, muus osas püsis paljuski mesoliitiline traditsioon. Ertebølle kultuur sai alguse mesoliitikumis, kestis neoliitikumis (lõpp u 3900 v 3200 eKr). Majanduse aluseks küttimine, korilus, kalapüük. Hilismesoliitiline Ertebølle oli poolpaikse asustusega, suured asulakohad ja kalmistud. Ehitusjäänuseid ei ole; säilinud vaid tuleasemed, omaaegsel rannikul. Kökenmödingid. Mesoliitilisest traditsioonist lähtub enamik Ertebølle kultuuri esemeid. Vanim keraamika dateeritud u 4600 eKr, u samal ajal laiemalt ka kiviesemete lihvimine. Keraamika: 1. suured koonilised, teravapõhjalised ja paksuseinalised nõud; 2. väikesed liuakujulised ümarapõhjalised nõud. Mõnikord kaunisti nõude serva küünevajutistega. Soome neoliitikum 53001500 eKr
annaabi.ee 
