·Harilik lodjapuu (Viburnum opulus) 1. Võrsed Kandilised, punaka varjundiga 2. Lehed - Ümmargused kuni munajas, 3 või harvem 5 teritunud tipuga hõlmaga, sõrmroodne, rootsuga, pealt paljas, kuid alt pehmete karvadega kaetud. Pikkus on 5-10 cm, laius 5-8 cm. Lehed on enamasti tuhmrohelised, sügisel muutuvad punaseks. Kinnituvad varrele vastakuti. 3. Viljad - Marjataolised lihakad pikliku kujuga luuviljad on ühe lapiku seemnega, värvuselt erepunased ja maitselt mõruhapud, söödavad. Viljad sisaldavad rohkesti C-vitamiini. Valmivad septembris. 1. Lehevorm Heitlehine 2. Kõrgus 2..4m , laius 2..4m 3. Temperatuuri taluvus Pakasekindel liik (kuni -35) 4. Eluiga Keskmiseealine (25..50a) ·Kasutatakse laialt haljastuses ·Vilju on tarvitatud toiduks
Haab http://miksike.ee/docs/referaadid2006/haab_keithlemendik3.jpg HAAB 1)Eesti kõrgeim haab on (40,8 m ja diameeter 53 cm) kasvab Järvseljal . 2)Noortele lehetele on iseloomulikud kollakaspunased või pruunikad, suvel tuhmrohelised ja sügisel sageli punased lehed. https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/2/22/Goldground.jpg/220px 1)Noored oksad on toiduks paljudele loomadele, maharaiutud latvade oksad süüakse koorest paljaks näiteks jäneste ja hiirte poolt, võrseid ja lehti söövad ka põdrad ja kitsed. http://y.delfi.ee/norm/46609/1951659_adinkK.jpe 2)Eelkõige on haab põhitoiduks kobrastele. http://g2.nh
Harilik vaher läänepuu, pikaninapuu, vastra, vahtras Vaher on ühekojaline lehtpuu. Ta kasvab kuni 30m kõrguseks ja ta elab umbes 150-300 aastat. Vars on noorelt punakaspruun, nõrgalt läikiv, sile ja vanemas eas kattub tumehalli peenerõmelise korbaga. Vahtra lehed on suvel tuhmrohelised, aga sügisel muutuvad need värviliseks. Lehed on umbes 5-25cm pikad ja vahtra õied on mõlemasugulised, kuid osadel neist puudub emakas. Õied kasvavad tavaliselt kobarates ja neid on hästi näha ning nad on kollakat ja rohekat värvi. Vaher õitseb kevadel enne lehtimist ja ta on putuktolmleja. Vahtral on jaguvili, mis peale valmimist jaguneb kaheks üheseemneliseks osaks. Ta kannab vilja pea aegu igal aastal ja seemned varisevad kohe pärast valmimist sügisel kuni talve alguseni
võimalus temperatuuri kiireks langemiseks. Sordivalik on rikkalik: Berggarten ümarate lehtedega ja ebaühtlase õitsemisega Icterina atraktiivsete rohelise- kreemkirjude lehtedega Minor tuhmrohelised lehed, väikesed lillad õied Purpurascens purpurpunaste lehtedega Tricolor originaalsed omapärased kolmevärvilised lehed, tuhmroheline, kreemikaslilla ja lõheroosaga. Metssalvei [Salvia nemorosa] kasvab tavaliselt 60...90 cm kõrguseks vajades 30...60 cm kasvuruumi. Kasvukujult püstine mätasjalt laiuv puhmik. Pärineb Euroopast ja Kesk-Aasiast. Lehed on ovaalsed, kuni piklikud, krõbulised, hea lõhnaga, tuhmrohelised. Torujad kahe huulega
kattesoomuste karvade tõttu, emakasuudmed punased. Õitseb enne lehtede puhkemist aprilli lõpus või mai algul. Lehed on peaaegu ümmargused või veidi rombjad, läbimõõt 3...5 (10) cm pikad ja peaaegu niisama laiad, tömbilt saagja või laineliselt täkilise servaga lihtlehed. Noortel võrsetel ja vesivõsudel suuremad, munajad, teravneva tipuga ja sirge või nõrgalt südaja alusega. Noored lehed iseloomulikult kollakaspunased või pruunikad, suvel tuhmrohelised, sügisel sageli punased. Vars: Noorelt on värvus rohekast hallikani, vanemalt tumehall, kaua sile, pikkade pragudega korp tekib alles kõrges eas. Noored võrsed läikivpruunid, pungad vaigused, läikivad, terava tipuga. Tüvi sirge, silinderjas, läbimõõt kuni 1m, oksi vähe, kuid need on tugevad ja palju harunenud. Juurestik on maapinnalähedane, külgjuured hästi arenenud. Vili on kaheks poolmeks lagunev kupar, valmib juuni lõpul või juuli algul
Haab (Populus tremula) Liigi kirjeldus Haab on mitmeaastane heitlehine lehtpuu. Kõrgus kuni 36m, vanus harilikult kuni 100 a. Juurestik on maapinnalähedane, külgjuured hästi arenenud. Tüvi sirge, silinderjas, läbimõõt kuni 1m, oksi vähe, kuid need on tugevad ja palju harunenud. Lehed on peaaegu ümmargused või veidi rombjad. Noored lehed iseloomulikult kollakaspunased või pruunikad, suvel tuhmrohelised, sügisel sageli punased. Õied on ühesugulised, koondunud ruljateks urbadeks. Õitseb enne lehtede puhkemist aprilli lõpus või mai algul. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase
külgjuured on tugevad ja hästi harunenud vahtrat on võrreldud tammega nii juurestiku kui puidu tugevuse tõttu VÄLIMUS vahtra lehed on 57 teravatipulise hõlmaga, hõlmad on üksikute suurte teravate hammastega toorelt sisaldavad lehed valget piimmahla lehed kinnituvad oksale vastakuti lehed on suured: 515, isegi kuni 25 cm pikad ja niisama laiad ning pika peenikese rootsuga iga hõlma sees on leherood selgelt märgatavad, suvel on lehed tuhmrohelised ja vahel natuke läikivad, aga sügisel muutuvad värviliseks vahtra õied on mõlemasugulised, kuid osal neist puudub emakas õied asuvad silmatorkavates kobarates, õiekate on kaheli ja õiekroon kollakasroheline sigimik on tiibjas ja seda varjab meenääre vaher õitseb mais enne lehtimist, teda tolmeldavad putukad VÄLIMUS vahtral on jaguvili, see on kaksiktiibvili, mis pärast valmimist jaguneb kaheks üheseemneliseks osaks
· noortel taimedel ja steriilsetel okstel terava tipuga, nõeljad, pehmed 4-6 mm pikad · viljuvatel okstel soomusjad, katusekivitaoliselt, ovaalsed, 1-3 mm pikad, õlinäärmega · kerajad või ovaalsed 5-8 mm pikkused viljad, mis valminult on mustad Taxus baccata - Harilik jugapuu · kahe viimase aasta võrsed rohelised, pungad ovaalsed, rohelised · okkad 2-3,5 cm pikad, ühtlaselt teravneva tipuga · pealt tumerohelised, alt veidi heledamad tuhmrohelised · okkad ühekaupa, valguse käes okkad spiraalselt, varjus kammitult · vili on algul õhuke ja roheline, valminult punane, mahlakas ja magusamaitseline,mürgine
longus, aga puhkenud õis on täiesti püsti. Paiselehe vars on ka lehistunud. See teeb ta kergesti eristatavaks võilillest, kelle vars on täiesti paljas. Paiselehe varrelehed pole siiski päris tavalised. Need on soomusjad, peaaegu kilejad ja punakaspruunikad. Paiselehe pärislehed ilmuvad alles pärast õitsemist. Need on väga suured, kabjakujulised, pealt tuhmrohelised, alt aga tihedalt valge vildiga kaetud. Paiselehe lehed on tähtsaks ravimiks. Kõige lihtsam on teda kasutada paistetuse vastu. Selleks tuleks lihtsalt äralöödud kohale veidi katkimuljutud paiselehe leht peale panna. Kuid teest on veel rohkem kasu
paljad, alt peaaegu paljad, vastu valgust vaadates rood läbipaistvad, 4...10 cm pikad, 2...5 cm laiad. Cornus alba– siberi kontpuu Lehed elliptilised, ühtlaselt teravneva tipuga, ümardunud alusega, pealt tumerohelised, alt sinakashallid, pealt hõredalt, alt (tihedalt) lühikarvased, 5...10 cm pikad, 2...7 cm laiad. Cornus sanguinea– verev kontpuu Lehed laielliptilised, äraspidised, laimunajad kuni ovaalsed, lühikese terava tipuga, pealt tuhmrohelised, alt hallrohelised, rohkete pikkade karvadega, 5...10 cm pikad, 3...7 cm laiad. Lonicera xylosteum – harilik kuslapuu Lehed elliptilised, ovaalsed kuni laimunajad, terve ja ripsmelise servaga, tavaliselt paelt ja alt karvased, 3...6 cm pikad, 2...5 cm laiad. Viburnum opulus. – harilik lodjapuu Lehed laimunajad kuni ümmargused, 3-hõlmalised, sõrmroodsed (3 tugevat basaalroodu), hõlmad jämehambused, alt kahvaturohelised, tihedalt karvased. Leherootsul näärmed.
Põhjapoolsetel aladel kasvab tavaliselt põõsakujulisena, oksad pikad, tugevad, horisontaalsed. KOOR, VÕRSED Tüvekoor õhuke, punakaspruun, vanematel puudel eraldub plaatidena või soomustena. Kahe viimase aasta võrsed rohelised, pungad ovaalsed, rohelised. LEHED 2-3,5 cm pikad, ühtlaselt teravneva tipuga, pealt tumerohelised, alt veidi heledamad, tuhmrohelised. Okkad ühekaupa, valguse käes okkad spiraalselt, varjus kammitult. ÕIED, VILJAD Tavaliselt kahekojalised puud. Isaskäbid moodustuvad eelmisel sügisel, kerajad, kollased, paiknevad okaste alusel üksikult võrse tipu osas. Väikesed rohekad emaskäbid moodustuvad kevadel üksikult võrse tipu osas. Õitseb märtsist maini sõltuvalt areaalist. Vili on tünjas ning
html http://www.seedripuukool.ee/toode-4-169-kaselehine-enelas-spiraea-betulifolia---- thor---.html 3.11 Lodjapuu (Viburnum) Konkreetne liik: harilik lodjapuu (Viburnum opulus) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 200-400 cm. Taime välislaadi kirjeldus: rohkesti harunev põõsas. Lehed: ümmargune kuni munajas, 3 või harvem 5 teritunud tipuga hõlmaga, sõrmroodne, rootsuga, pealt paljas, kuid alt pehmete karvadega kaetud. Pikkus on 5-10 cm, laius 5-8 cm. Lehed on enamasti tuhmrohelised, sügisel muutuvad punaseks. Kinnituvad varrele vastakuti. Õied või õisikud: Õied on viietised ja paiknevad suurtes lamedates kännastes, mille servmised õied sageli suuremad ja steriilsed. Värvuselt rohekas- või punakasvalged. Õisiku läbimõõt umbes 15 cm, õiel aga 1,52,5 cm. Õitseb mai lõpul ja juunis Liigi eritunnused: majad on toiduks paljudele lindudele. Viljad on dekoratiivsed punased. Lodjapuud taluvad hästi linnade saastunud õhku ja pügamist.
ee/tooted/lehtpuud-ja--psad/tuhkur-enelas-grefsheim/? category=7&panel=. 24.09.2013. 3.11 Lodjapuu (Viburnum) Konkreetne liik: harilik lodjapuu (Viburnum opulus) (joon. 87, joon.88) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 200-400 cm. Taime välislaadi kirjeldus: rohkesti harunev põõsas. Lehed: ümmargune kuni munajas, 3 või harvem 5 teritunud tipuga hõlmaga, sõrmroodne, rootsuga, pealt paljas, kuid alt pehmete karvadega kaetud. Pikkus on 5-10 cm, laius 5-8 cm. Lehed on enamasti tuhmrohelised, sügisel muutuvad punaseks. Kinnituvad varrele vastakuti. Õied või õisikud: viietised ja paiknevad suurtes lamedates kännastes, mille servmised õied sageli suuremad ja steriilsed. Värvuselt rohekas- või punakasvalged. Õisiku läbimõõt umbes 15 cm, õiel aga 1,5-2,5 cm. Õitseb mai lõpul ja juunis. Liigi eritunnused: majad on toiduks paljudele lindudele. Viljad on dekoratiivsed punased. Lodjapuud taluvad hästi linnade saastunud õhku ja pügamist.
soojem maapind. Paiselehe esimesed õied ilmuvad juba esimeste päikeseküllaste ilmadega, kui lumi on veel mitmel pool maas, aga paiselehe kasvukohalt sulanud. Esimesed paiselehe õied on vaid lühikeste varte otsas, kuid ajapikku varred järjest venivad. Huvitav on see, et paiselehe varred jätkavad venimist veel pärast õitsemistki. pikemad. Paiselehe pärislehed ilmuvad alles pärast õitsemist. Need on väga suured, kabjakujulised, pealt tuhmrohelised, alt aga tihedalt valge vildiga kaetud. Paiselehe lehed on tähtsaks ravimiks. Kõige lihtsam on teda kasutada paistetuse vastu. Selleks tuleks lihtsalt äralöödud kohale veidi katkimuljutud paiselehe leht peale panna. Kuid teest on veel rohkem kasu. kohta.. Paiseleheteed võib samuti kui värskeid lehti paistetuse ja ka haudunud kohtade raviks kasutada, kuid eelkõige on ta siiski tuntud kui tee kõigi hingamisteede haiguste vastu.
mari, mis osadel liikidel söödav. Valge, punane, sinine või must. Puit luukõva ja tihe. Liike 50 (verev, siberi). Levinud Põhja-Ameerikas ja Euraasias. Puidust valmistatakse tarbeesemeid, söödavate marjadega toiduainetööstuses, haljastuses. Verev kontpuu: Cornus sanguinea Levinud Euroopast Väike-Aasiani. Eestis kodumaine iik. Kõrgus 5m. Talub linnatingimusi, tolmu, gaase, kuivust, kärpimist ja külma. Lehed laielliptilised või munajad, lühikese terava tipuga, pealt tuhmrohelised, alt hallrohelised, rohkete pikkade karvadega. 5-10cm pikad. Õied lamedates õisikutes, valged, lõhnavad, õitseb juunis. Luuvili 8mm ja seeme 5mm, mustad, pole söödavad, valmivad septembris. Puit tume. Puidust väikesed tarbeesemed. Ilutaim. 41. Siberi kontpuu Cornus alba Levik Ida-Euroopast Jaapanini. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 3m. Külmakindel, varjutaluv, vähenõudlik ja linnatingimusi taluv. Lehed elliptilised,
Eestis kohati (eriti mandri edela- ja lääneosas) sage. Kodumaise liigina on igati vastupidav meie kliimaoludele, väga dekoratiivne õitsedes ja viljudes ning eriti silmapaistev sügiseti tänu dekoratiivsele punasele leherüüle. Talub linnatingimusi, tolmu, gaase, kuivust, kärpimist jne. Sobib kasutada kaitseistandikena ja lausistutustel, on lubjalembene ning üsna varjutaluv. · Lehed laielliptilised, äraspidised, laimunajad kuni ovaalsed, lühikese terava tipuga, pealt tuhmrohelised, alt hallrohelised, rohkete pikkade karvadega, 5...10 cm pikad, 3...7 cm laiad. · Õied asuvad lamedates tihedates kännasjates õisikutes, valkjad, lõhnavad, õisikuraod 2....3 cm pikad, karvased, hea meetaim, õitseb juunis. · Viljad: luuvili kuni 8 mm läbimõõdus, seeme kuni 5 mm läbimõõdus, mustad, pole söödavad kuid meeldivad lindudele, valmivad septembris. · Seemnetest valmistatud õli kasutati varem seebi keetmisel ja lambiõlina. Puit
annaabi.ee 
